Täiskogu istungite kaupa: Evelin Poolamets

Vastuseis on suunatud sooneutraalsuse kontseptsiooni vastu, mida kritiseeritakse kultuurilisel ja ideoloogilisel alusel. Kriitika on esitatud pigem sümboolselt ja huumoriga, mitte otsese poliitilise rünnakuna konkreetse poliitika vastu.

Peamised kritiseeritavad sihtrühmad on eelnõu eestvedajad (valitsus/minister) ja tuuleenergia arendajad, kelle majanduslikke huve eelnõu väidetavalt teenib. Kriitika on intensiivne ja suunatud nii protseduurile (EIA vähendamine, kiirustamine) kui ka ideoloogiale ("kliimaaktivism"). Kompromiss on välistatud, kuna EKRE fraktsioon on eelnõu vastu ja peab seda vastuvõetamatuks.

Peamised vastased on eelnõu toetajad Riigikogus ja Brüsseli bürokraatia, mis surub peale ideoloogilisi standardeid. Kriitika on intensiivne ja ideoloogiline, süüdistades vastaseid ettevõtluse allutamises vasakliberaalsetele väärtustele ja kommunistlikele praktikatele. Vastustatakse ka eelnõu menetlemist majanduskomisjonis, pakkudes välja ideoloogiakomisjoni loomist.

Kriitika on suunatud ettekandja esitatud finantsandmete ja kulude jaotuse selguse puudumisele, eriti julgeoleku ja taastuvenergia valdkonnas. Otsest vastandumist või isiklikke rünnakuid ei esine, vaid nõutakse poliitika selgitamist ja eelarve detailide täpsustamist.

Peamised kriitika sihtmärgid on Reformierakonna juhitud valitsus, peaminister Kaja Kallas ja sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Kriitika on peamiselt protseduuriline ja poliitikapõhine, süüdistades valitsust bürokraatlikus venitamises, prioriteetide segi ajamises ning rahvastikupoliitika juhtimise loovutamises. Eriti kritiseeritakse rahvastikupoliitika valitsuskomisjoni halvatud tegevust ja läbipaistmatust.

Kriitika on suunatud eelnõu autorite ja komisjonipoolse ettekandja vastu, kes ei suutnud vastata lihtsatele küsimustele ega analüüsida mõju VKE-dele. Vastuseis on poliitika sisu ja menetlusliku kiirustamise vastu, mis kahjustab ettevõtluskeskkonda ja loob ebaausa konkurentsi kohalikele ettevõtjatele. Kompromissi võimalust praegusel kujul eelnõu osas ei mainita, vaid kutsutakse üles astuma samm tagasi.

Kriitika on suunatud valitsuse ja eelnõu koostajate vastu, heites neile ette prioriteetide väära seadmist (bürokraatia lihtsustamine laste turvalisuse arvelt). Teise eelnõu puhul kritiseerib ta ministrit otsese majandusliku hinnangu andmisest kõrvale hoidmise eest, vihjates eelnõu kehvale ettevalmistusele ("kokku käkerdatud").