Täiskogu istungite kaupa: Evelin Poolamets

Ebapiisavad andmed.

Kõneleja demonstreerib detailsust tuuleenergia planeerimise osas, tuues esile konkreetseid arve (150 tuulikut, 1000 MW) ja kohalikke näiteid (Vinni, Haljala, Väike-Maarja). Ta kasutab tehnilisi termineid nagu infraheli, keskkonnamõjude strateegiline hindamine ning kirjeldab tuuleparkide rajamisega seotud logistilisi ja maakasutuse vajadusi (kruus, betoon, karjäärid).

Kõneleja näitab asjatundlikkust kestlikkusaruandluse (ESG) nõuete ja nende majandusliku mõju osas, viidates aruandluse ulatusele (keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisvaldkonnad) ning juurutamiskuludele. Mainitakse spetsiifilisi nõudeid mitmekesisuse, kaasamiskohustuste ja IT-süsteemidesse investeerimise osas. Samuti on tuttav sotsiaalsete standardite (nt sotsiaalsed sood, seksuaalsed sättumused) sisuliste nõuetega.

Esineja näitab teadmisi riigikaitse finantseerimise (laenud, julgeolekumaks) ja taastuvenergia toetuste valdkonnas. Ta kasutab konkreetseid andmeid, viidates 2023. aasta taastuvenergia toetuste summale (75,6 miljonit eurot), et küsida järgmise aasta plaane. Rõhk on detailide kontrollimisel ja finantsandmete täpsusel.

Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust demograafia valdkonnas, tuues esile detailseid statistilisi andmeid sündide arvu languse kohta (1990. a 22 308 vs 2023. a 10 949) ja viidates ajaloolistele andmetele alates 1919. aastast. Samuti näitab ta teadmisi fosforiidi kaevandamise tehnilistest ja juriidilistest aspektidest, mainides väävelhappe/soolhappe töötlemismeetodeid ja kontsessioonimeetodit.

Kõneleja näitab asjatundlikkust jäätmekäitluse, tootjavastutuse laiendamise ja sellega kaasneva haldus- ning rahalise koormuse teemal. Kasutatakse tehnilisi termineid (jäätmeladustamise tagatised, digitaalsed saatedokumendid) ja viidatakse mõjuanalüüsi andmetele, tuues esile, et kulud võivad moodustada kuni 5% väiksemate ettevõtete aastakäibest. Eraldi rõhutatakse järelevalve mehhanismide puudumist välismaiste ettevõtete osas.

Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust sotsiaalkindlustuse ja lastekaitse seadusandluse valdkonnas, viidates Sotsiaalkindlustusameti (SKA) mehhanismidele ja karistusandmete arhiveerimise protsessile. Ta toetab oma seisukohti konkreetsete andmetega, mainides sadu laste seksuaalse väärkohtlemise juhtumeid ja tuues näite Ida prefektuuri statistikast 2024. aasta novembri seisuga.