Täiskogu istungite kaupa: Evelin Poolamets
Kokku istungeid: 115
Täielikult profileeritud: 115
2025-10-08
XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
Peamine kriitika on suunatud valitsuse vastu, keda süüdistatakse perepoliitika tulemuste puudumises ja sündimuse kahanemises. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitika ebaefektiivsusele, mitte isikutele. Valitsust kritiseeritakse ka majandusnumbrite eitamise eest.
2025-10-07
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Opositsiooniline hoiak on suunatud konkreetse ministri vastu, kritiseerides teravalt tema isiklikku ja protseduurilist käitumist (Helle-Moonika Helme solvamine). Kriitika intensiivsus on kõrge, nõudes ministri kohest puldist eemaldamist ebakohase käitumise tõttu. Kriitika on nii isiklik kui ka protseduuriline.
2025-09-24
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on valitsuse ja Reformierakonnaga, keda süüdistatakse salatsemises ja rahva eest tõe varjamises, viidates 2023. aasta valimiste järgsele maksutõusude filosoofiale. Kriitikat jagub ka Riigikogu liikmetele, kes on "kriitikavabad" ja kalduvad pimesi järgima Euroopa Liidu direktiive, minetades Eesti iseseisva otsustusõiguse.
2025-09-10
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Tugev vastuseis on suunatud valitsusele ja "liberaalsele enamusele", keda süüdistatakse Eesti ettevõtlust koormava bürokraatia ja maksude impordis. Eraldi kritiseeritakse minister Jollerit vastuoluliste seisukohtade (WHO, vaktsineerimine) ja teadusega vastuolus olevate väidete eest. Brüsseli bürokraatiat peetakse ohtlike ja "hullumeelsete eksperimentide" allikaks.
2025-09-08
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud ministri ja valitsuse tegevuse vastu, kes otsustasid kärpida toetusi väikemesinikelt ilma piisava mõjuanalüüsita. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes ebaõiglasele kohtlemisele, regionaalarengu eiramisele ja riigi suutmatusele toetada maaelu.
2025-09-04
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Kriitika on suunatud Reformierakonna juhitud valitsusele ja selle ministritele, olles nii poliitikapõhine (nt soode taastamise rahastamine, väikemesinike toetuste kaotamine) kui ka protseduuriline (rahvastikukomisjoni tegevusetus). Eraldi intensiivne kriitika puudutab ministrite (Ligi, Michal) isiklikku käitumist naissaadikute suhtes Riigikogus, nõudes lahendusi alavääristamise vastu.
2025-06-18
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on Reformierakonna valitsus, "rohepöörde fanaatikud" ja tuuleparkide arendajad (suurtööstus). Kriitika on suunatud nii poliitilisele suunale kui ka menetluslikule poolele, süüdistades neid seaduse kirjutamises arendajate tellimusel ja kohalike kogukondade arvamuste formaalses neutraliseerimises. Kompromissivalmidust ei väljendata, kutsudes üles eelnõu vastu hääletama.
2025-06-16
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Not enough data.
2025-06-12
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud ministrile, kelle varasemat seisukohta hooldekodude vastutuse osas teravalt kritiseeritakse ja kahtluse alla seatakse. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilisele tegevusetusele ning vastutuse vältimisele hooldekodu juhtkonna poolt. Vastase seisukohta (võrdlus noalöögiga) kasutatakse argumendi ümberlükkamiseks.
2025-06-09
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on Reformierakonna valitsus, keda süüdistatakse "suures tuuleenergiavaimustuses" ja reaalsust eitavas poliitikas. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, väites, et valitsuse energiapoliitika on muutunud otseseks julgeolekuriskiks. Vastuseis on kompromissitu, nõudes arenduste peatamist kaitsevõime arvelt.
2025-06-04
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Tugev vastuseis valitsuse ja arendajate tegevusele, süüdistades neid rohepesus, ebaõiglases planeerimises ja kogukonna eiramises. Kritiseerib teravalt õigusselguse puudumist ja seda, et arendajad tellivad ise keskkonnamõju hindamise uuringuid. Viitab ka Reformierakonna varasematele majanduspoliitilistele vigadele (aktsiiside tõstmine, majanduslangus) ning kritiseerib ametnike eelarvamuslikku suhtumist tervisehäiringutesse.
2025-06-02
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on Justiitsministeerium ja Prokuratuur, keda kritiseeritakse vastutusest kõrvale põiklemise, tegevusetuse ja ebamoraalsete juriidiliste seisukohtade eest. Samuti kritiseeritakse minister Andres Sutti tuuleparkide regulatsioonide ebaselguse ja välismaistele uuringutele tuginemise pärast. Kriitika on intensiivne ja suunatud institutsionaalsele ebaõnnestumisele.
2025-05-21
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Tugev vastuseis on suunatud valitsuskoalitsioonile, eriti Reformierakonnale, keda süüdistatakse pensionäridele antud lubaduste murdmises ja vaesematele inimestele koormuse panemises. Kriitika on suunatud ka "Euroopa Liidu vasakpoolsele bürokraatiale" ja euroametnike ideoloogilistele unelmatele. Poliitik kritiseerib vastaseid teadmiste puudumise ja ükskõiksuse eest ning nõuab regulatiivse "rumaluse alatiseks lõpetamist".
2025-05-19
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja Reformierakonnale, keda süüdistatakse Kagu-Eesti hülgamises ja ebaõnnestunud regionaalpoliitikas. Vastuseis on intensiivne ja poliitiline, kritiseerides valitsuse plaane (odavtööjõu sissetoomine) kui lühinägelikku ja kahjulikku teed rahvusriigi hävinguni.
2025-05-14
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud Reformierakonnale, heites ette soolise võrdsuse poliitika ebakõla ja ainult meeskandidaatide esitamist kõrgetele kohtadele. Samuti kritiseeritakse valitsuse tegevust, mis eirab õiguskantsleri hoiatusi riigieelarve põhiseadusvastasuse kohta. Kriitika on poliitika- ja menetluspõhine, kasutades ka tuntud isikute (Taavi Rõivas) käitumisjuhtumeid seaduseelnõude konteksti seadmiseks.
2025-05-13
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Tugev vastuseis on suunatud valitsuse rohepöörde poliitika ja selle majandusliku teostuse vastu, mida kritiseeritakse kui süsteemi lõhkuvat ja teatud ettevõtjate ärihuve teenivat. Kriitika on poliitikapõhine ja intensiivne, süüdistades poliitikuid rohelise energia jutuga tegeliku majanduskahju tekitamises. Kompromissidele viitavaid märke ei ole, vaid nõutakse senise kursi muutmist.
2025-05-12
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on ideoloogilised liikumised, mis propageerivad soost kui ühiskondlikust konstruktsioonist lähtuvaid arusaamu, nimetades seda feministlikuks, postmodernseks ja marksistlikuks vaateks. Kriitika on intensiivne ja väärtuspõhine, süüdistades neid reaalsuse asendamises ideoloogiaskeemiga ning piiride hajutamises tõe ja tunde vahel. Vastuseis on suunatud ka Siseministeeriumi poliitikale, mis lubab nime vahetamist ilma meditsiinilise soomääranguta.
2025-05-08
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud institutsionaalsele survele ja seisukohtadele, mis seavad kahtluse alla sõnavabaduse absoluutsuse, kritiseerides kaudselt peaprokuröri väljaütlemisi kriminaalmenetluse algatamise teemal. Kriitika on suunatud väärtuspõhisele ja õiguslikule raamistikule, mis lubab "valede seisukohtade" eest karistamist.
2025-05-07
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on Reformierakond ja valitsus, keda süüdistatakse otsuste tegemises Euroopa Liidu rohepoliitika ja suurärimeeste huvides, mitte rahva nimel. Kriitika on intensiivne, süüdistades vastaspoolt valetamises, rahva naeruvääristamises ja eelnõu kirjutamises tootjate tellimusel. Kompromiss on välistatud, kutsudes üles eelnõu lugemist katkestama.
2025-05-05
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud komisjoni esindaja väidetele, eriti seoses halduskoormuse mittekasvamisega, mis on kõneleja hinnangul vastuolus kirjaliku teabega. Kriitika on protseduuriline ja keskendub esitatud info ebatäpsusele ja ebakõladele, nõudes selgitust töökoormuse tegeliku kasvu kohta.
2025-04-21
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud Valimiskomisjoni esindajate vastu, keda süüdistatakse "ignorantsuses" ja ebakompetentsuses. Kriitika on intensiivne ja keskendub nende professionaalsele pädevusele ja suhtumisele seadusandlikku protsessi.
2025-04-15
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud ministri ja ministeeriumi tegevusetuse vastu, keda süüdistatakse ebapiisavates meetmetes ja passiivses suhtumises. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, seades kahtluse alla valitsuse tahte probleemi tõsiselt lahendada, kuna ministeerium pakub vaid soovitusi, mitte lahendusi.
2025-04-14
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastuseis on suunatud valitsuse energiapoliitikale ja rohe-eesmärkidele, mida kritiseeritakse varustuskindluse lammutamise eest. Kriitika on strateegiline ja poliitiline, rõhutades sõltuvust välistest tarnijatest (imporditav gaas) ja ideoloogiliste loosungite eelistamist rahvuslikele huvidele. Vastuseis on intensiivne ja poliitika-põhine.
2025-04-10
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud automaksu väljatöötajate ja paranduste tegijate vastu, kuna kahtlustatakse, et maks ei täida enam algseid keskkonnaeesmärke. Vastuseis on poliitika sisuline, viidates eesmärkide ja tulemuse lahknevusele.
2025-04-09
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsus ja arendajad ("tuuletööstus"). Kriitika on suunatud valitsuse rumalusele või erahuvidele (rahapesu, ahnus) ning arendajate manipuleerivatele uuringutele, mida ei saa usaldada. Vastuseis on intensiivne ja poliitika- ning protseduuripõhine, süüdistades seaduste kiirustades ja ilma mõjuhinnanguteta tegemises.
2025-04-08
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on Reformierakonna valitsus ja selle ministrid (Jürgen Ligi, Kristina Kallas), keda süüdistatakse majanduse hooletusse jätmises ja ideoloogilise agenda elluviimises. Kriitika on intensiivne ja ideoloogiline, süüdistades valitsust ettevõtete survestamises 400 000-eurose trahviga. Kompromiss on välistatud, kuna tehakse ettepanek eelnõu tagasi lükata.
2025-04-07
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud valitsuse ja ministri vastu, keda kritiseeritakse suutmatuse eest tõhusalt pidurdada massilist kuritegevuslainet. Kriitika on tulemuspõhine, seades kahtluse alla valitsuse võetud meetmete piisavuse.
2025-03-25
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kõneleja on selgelt opositsioonilises rollis, kritiseerides koalitsiooni suutmatust täita lubadusi halduskoormuse vähendamisel. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, nõudes vastuseid selle kohta, kuidas lahendada põhiseadusvastase käitumise kahtlusi.
2025-03-24
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on Kliimaministeerium, Reformierakond ja suurettevõtetest taastuvenergia arendajad, keda süüdistatakse isikliku kasu teenimises ja riigi prioriteetide eiramises. Kriitika on tugevalt suunatud toetusskeemide läbipaistmatusele ja ebaseaduslikule tegevusele (ettevõtted ilma tegevusloata). Esineja süüdistab valitsust selles, et nad ei hooli Eesti rahvast ega riigist, vaid oma "semudest", vihjates korruptsioonile.
2025-03-20
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud Reformierakonnale, keda süüdistatakse naiskolleegide diskrimineerimises ja silmakirjalikkuses sotsiaalpoliitika küsimustes. Kriitika on intensiivne ja käitumuslik, süüdistades valitsust asendustegevuses majanduse juhtimise asemel. Kahtluse alla seatakse vastaspoole motiivid ("kas te püüate oma nägu päästa").
2025-03-19
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud ettekandjale ja valitsusele, keda kritiseeritakse teravalt suutmatuse ja tahtmatuse eest lahendada reservväelaste tasude indekseerimise küsimust. Kriitika on nii poliitiline kui ka protseduuriline (viivitused, tehnilised vabandused) ning intensiivne, väljendades avalikult usalduse kaotamist oponendi vastu.
2025-03-17
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on Reformierakonna juhitud valitsus, nimetades Kaja Kallase ja Kristen Michali valitsusi. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilisele tahtejõuetusele ning suutmatusele lahendada rahvastikukriisi, samuti julgeolekupoliitika järjekindlusetusele. Valitsust süüdistatakse vastutuse loovutamises ja rahvastikukriisi ignoreerimises koalitsioonileppes.
2025-03-13
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud Eesti Terviseameti ja laiemalt riikliku tervishoiupoliitika vastu, mis kõneleja hinnangul ei ole tunnistanud koroonavaktsiinide ohtlikkust. Kriitika on poliitika- ja andmepõhine, seades kahtluse alla ametlike asutuste järeldused ja tegevuse. Kriitika intensiivsus on mõõdukas, väljendudes otseste küsimuste ja andmete vastandamise kaudu.
2025-03-12
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Kõneleja on kriitilises opositsioonilises positsioonis, seades kahtluse alla ministri lubaduste usaldusväärsuse ja strateegiliste lepingute läbipaistvuse. Kriitika on suunatud poliitika sisu ja teostuse vastu, nõudes tõenduspõhiseid vastuseid, eriti seoses keskkonnariskide maandamisega. Kompromissi otsimist ei väljendata, fookus on vastutuse nõudmisel.
2025-03-10
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on Reformierakond ja endine majandusminister Kristen Michal, keda süüdistatakse Nordica allakäigu teadlikus põhjustamises eesmärgiga ettevõte soodsalt erastada. Kriitika on intensiivne, keskendudes juhtimisvigadele, vastutuse vältimisele ja mustrile, kus riigi raha kaob. Kõneleja kritiseerib ka ministreid, kes ei suvatse Riigikogu komisjonide ette aru andma tulla.
2025-02-27
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsus ja selle liikmed, sealhulgas peaminister Michal, Kliimaministeerium ja minister Erkki Keldo. Kriitika on intensiivne ja suunatud nii poliitilistele otsustele (2,6 miljardi investeering) kui ka isiklikule usaldusväärsusele, süüdistades ametnikke avalikkuse eksitamises ja andmete ülespuhumises.
2025-02-26
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud eelnõude mehhanismidele ja potentsiaalsetele riskidele, mitte isikutele või poliitilistele rühmadele. Eelkõige küsitakse, kuidas välistatakse huvide konflikt teaduseetika tasuliste teenuste puhul ja kas hundijahi poliitika ei tekita probleeme juurde. Otsene vastuseis või rünnakud puuduvad, fookus on protseduurilisel täpsusel.
2025-02-25
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud neile, kes soovivad anda hääleõigust mittekodanikele, keda peetakse potentsiaalselt vaenulike jõudude mõju all olevateks või Eesti iseseisvust mitte väärtustavateks. Vastuseis on intensiivne ja puudutab nii menetluslikke küsimusi (imelik muudatus) kui ka poliitika aluspõhimõtteid (suveräänsuse tuum). Kõneleja kahtlustab vastaspoolt valehäbist või poliitilisest korrektsusest tingitud surve all tegutsemises.
2025-02-17
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastuseis on suunatud valitsusele ja ministrile puuduliku regulatsiooni loomise eest energiasektoris, mis on tekitanud kohalikele omavalitsustele õigusliku ja rahalise ohu. Tugev kriitika on suunatud ka rahvusvahelistele tuuleenergia arendajatele (Sustainable Investments OÜ), keda nimetatakse väljapressijateks ja riiulifirmadeks, kes nõuavad raha ebaõiglaselt.
2025-02-12
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsus ja selle juhtivad liikmed (peaminister, minister Jürgen Ligi, Siim Kallas), keda kritiseeritakse nii majanduspoliitika ebaefektiivsuse kui ka naistevastase lugupidamatuse eest. Kriitika on intensiivne ja ulatub poliitilisest tasandist isiklike süüdistusteni seksismis ja ebakompetentsuses. Kõneleja nõuab valitsuse ebaõnnestumise tunnistamist ja juhi sobilikkuse ümberhindamist.
2025-01-28
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud valitsuse poliitikale, nõudes seadusemuudatuse vajalikkuse kvantitatiivset põhjendamist. Kriitika on poliitikapõhine ja mõõdukas, keskendudes andmete puudumisele seaduse aluseks oleva probleemi ulatuse kohta.
2025-01-22
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastuseis on suunatud valitsuse kliima- ja maksupoliitikale, mida peetakse sotsiaalselt ebaõiglaseks. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes sotsiaalsete tagajärgede eiramisele, mis puudutavad suurperede, pensionäride ja puuetega inimeste maksustamist.
2025-01-21
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud eelnõu ettevalmistamise protseduurilistele puudujääkidele, eriti seoses mõjuhinnangu puudumise ja ebaselgete definitsioonidega. Otseseid isiklikke rünnakuid või vastaste nimetamist ei esine, vaid rõhutatakse seadusloome kvaliteedi parandamise vajadust.
2025-01-16
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsuse ja Rahandusministeeriumi tegevuse vastu, eriti seoses nende vastuseisuga käsitletavale eelnõule ja plaaniga luua hübriideelarve. Esineja viitab valitsuse seisukohale (kiri, et eelnõu ei toetata) ja seab kahtluse alla praeguse tegevuspõhise eelarve süsteemi tõhususe. Kriitika on poliitikapõhine ja protseduuriline.
2025-01-14
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud süsteemile, mis võimaldab kõrgetel riigiametnikel saada dokumenteerimata palgalisa, mida peetakse alandavaks ja ebaõiglaseks. Väljendatakse skepsist teiste fraktsioonide toetuse suhtes, kuigi riik on raskes majandusolukorras. Vastandutakse salastamisele ja varjamisele, mis on omane ebademokraatlikele riikidele.
2025-01-13
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud valitsuse energiapoliitikale, mis soosib juhuslikku energiatootmist ja levitab selle odavuse müüti. Vastuseis on poliitiline ja sisuline, rõhutades, et praegune suund viib energiakriiside, hinnašokkide ja keskkonnakoormuse suurenemiseni. Kriitika on suunatud ka taastuvenergia tootjatele, kes peaksid kandma juhuslikkusest tekkiva täiendava CO2 kulu.
2024-12-19
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud sooneutraalsuse kontseptsiooni vastu, mida kritiseeritakse kultuurilisel ja ideoloogilisel alusel. Kriitika on esitatud pigem sümboolselt ja huumoriga, mitte otsese poliitilise rünnakuna konkreetse poliitika vastu.
2024-12-18
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamised kritiseeritavad sihtrühmad on eelnõu eestvedajad (valitsus/minister) ja tuuleenergia arendajad, kelle majanduslikke huve eelnõu väidetavalt teenib. Kriitika on intensiivne ja suunatud nii protseduurile (EIA vähendamine, kiirustamine) kui ka ideoloogiale ("kliimaaktivism"). Kompromiss on välistatud, kuna EKRE fraktsioon on eelnõu vastu ja peab seda vastuvõetamatuks.
2024-12-17
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on eelnõu toetajad Riigikogus ja Brüsseli bürokraatia, mis surub peale ideoloogilisi standardeid. Kriitika on intensiivne ja ideoloogiline, süüdistades vastaseid ettevõtluse allutamises vasakliberaalsetele väärtustele ja kommunistlikele praktikatele. Vastustatakse ka eelnõu menetlemist majanduskomisjonis, pakkudes välja ideoloogiakomisjoni loomist.
2024-12-11
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud ettekandja esitatud finantsandmete ja kulude jaotuse selguse puudumisele, eriti julgeoleku ja taastuvenergia valdkonnas. Otsest vastandumist või isiklikke rünnakuid ei esine, vaid nõutakse poliitika selgitamist ja eelarve detailide täpsustamist.
2024-12-09
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamised kriitika sihtmärgid on Reformierakonna juhitud valitsus, peaminister Kaja Kallas ja sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Kriitika on peamiselt protseduuriline ja poliitikapõhine, süüdistades valitsust bürokraatlikus venitamises, prioriteetide segi ajamises ning rahvastikupoliitika juhtimise loovutamises. Eriti kritiseeritakse rahvastikupoliitika valitsuskomisjoni halvatud tegevust ja läbipaistmatust.
2024-12-04
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud eelnõu autorite ja komisjonipoolse ettekandja vastu, kes ei suutnud vastata lihtsatele küsimustele ega analüüsida mõju VKE-dele. Vastuseis on poliitika sisu ja menetlusliku kiirustamise vastu, mis kahjustab ettevõtluskeskkonda ja loob ebaausa konkurentsi kohalikele ettevõtjatele. Kompromissi võimalust praegusel kujul eelnõu osas ei mainita, vaid kutsutakse üles astuma samm tagasi.
2024-12-03
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsuse ja eelnõu koostajate vastu, heites neile ette prioriteetide väära seadmist (bürokraatia lihtsustamine laste turvalisuse arvelt). Teise eelnõu puhul kritiseerib ta ministrit otsese majandusliku hinnangu andmisest kõrvale hoidmise eest, vihjates eelnõu kehvale ettevalmistusele ("kokku käkerdatud").
2024-11-20
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud eelnõu ettekandja ja seadusemuudatuse väljatöötajate vastu, keda süüdistatakse teadmatuses ja protseduurilises ebaõnnestumises. Vastuseis on poliitika- ja menetluspõhine, keskendudes mõjuanalüüsi puudumisele ja tagajärgede arvestamata jätmisele. Kõneleja viitab, et eelnõu väljatöötamisel ei ole arutletud halli passi taotlemise tagajärgi.
2024-11-12
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud Reformierakonnale, keda süüdistatakse mõjusfääri laiendamises ja olulise geoloogiaalase pädevusega asutuse allutamise kaudu võimu tsentraliseerimises. Kriitika on poliitilis-protseduuriline, seades kahtluse alla koalitsioonipartnerite usalduse.
2024-11-11
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsuse maksupoliitika vastu, mida kirjeldatakse kui mõjuanalüüsita ja "katse-eksituse meetodil" sisse viidud. Samuti kritiseeritakse varasemaid majandusargumente, mis takistasid puhkepäevade lisamist, ning seotakse töö efektiivsuse langus madala kvalifikatsiooniga võõrtööjõu suurenemisega.
2024-11-06
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Peamine vastane on täitevvõim, eriti peaminister, kelle varasema kliimaministri ametiaja otsuseid fosforiidiuuringute ettevalmistamisel kahtluse alla seatakse. Kriitika on suunatud protseduuridele, läbipaistvuse puudumisele ja välisfirmade eelistamisele Eesti oma võimekusele.
2024-11-05
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kõne ei sisalda kriitikat ega vastuseisu; tegemist on neutraalse poliitilise järelepärimisega valitsusjuhile. Puudub igasugune viide vastastele või kritiseeritavatele poliitikatele.
2024-11-04
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on koalitsioonierakonnad, keda kritiseeritakse isikliku käitumise ja uimastite tarvitamise pärast. Kriitika on intensiivne ja keskendub eetilisele tasandile, vihjates, et nende isiklikud harjumused mõjutavad riiklikke otsuseid.
2024-10-23
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on intensiivne ja suunatud mitmele ministrile. Jürgen Ligi kritiseeriti eranditult isikliku käitumise, misogüünia ja naistevastaste solvangute pärast, esitades pika nimekirja konkreetsetest tsitaatidest. Rahandusministrit kritiseeriti parlamendi rolli alahindamise ja debati kvaliteedi halvustamise eest. Valitsust tervikuna kahtlustatakse ebaseaduslike otsuste tegemises Moskva patriarhaadi mõjuvõimu vähendamise kontekstis.
2024-10-22
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastuseis on suunatud Vabariigi Valitsuse algatatud seaduseelnõudele ja Euroopa Liidu direktiivide ülevõtmisele, eriti kestlikkusaruandluse osas. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, keskendudes bürokraatia, kulude ja suveräänsuse küsimustele. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku raamatupidamise seaduse muutmise eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.
2024-10-21
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud ministrile ja valitsuse poliitikale vanglakohtade väljarentimise osas. Kriitika on poliitikapõhine, seades kahtluse alla projekti teostatavuse ja inimõiguste tagamise, viidates vastuvõtvate riikide erinevatele seadustele ja normidele. Kriitika intensiivsus on tugev, kuna projekti nimetatakse juba eos ebaõnnestunuks.
2024-10-16
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud täitevvõimu (ministri) vastu, kuna ta ei suutnud anda selget vastust maksustamise ulatuse kohta. Vastuseis on pigem protseduuriline ja poliitika selgusele suunatud, mitte isiklik.
2024-10-15
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon ja minister, kelle poliitikaid (maksutõusud, aktsiisid) kritiseeritakse nii poliitiliselt kui ka ideoloogiliselt. Kriitika on intensiivne, seades kahtluse alla valitsuse pühendumise turumajandusele ning viidates koalitsioonikaaslase (Lauri Läänemetsa) väljaütlemistele.
2024-10-14
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud ministrile ja valitsuse poliitikale, kritiseerides nii sotsiaalpoliitika sisu kui ka menetluslikke puudujääke. Kriitika on intensiivne ja keskendub konkreetsete seadusemuudatuste negatiivsetele tagajärgedele emade tervisele ja tööhõivele. Vastaseid süüdistatakse julmuses ja mõjuanalüüside tegemata jätmises.
2024-10-09
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastuseis on suunatud Reformierakonnale ja valitsuskoalitsioonile, keda süüdistatakse rahvastikukriisi eiramises ja süvendamises perehüvitiste kärpimise ning immigratsioonikvootide suurendamisega. Kriitika on intensiivne ja osaliselt isiklik, viidates ministrite ja Reformierakonna auesimehe negatiivsele retoorikale laste ja paljulapseliste perede suhtes. Kõneleja näeb valitsuse tegevuses ettevõtjate huvide eelistamist rahvuslikule kestlikkusele.
2024-10-07
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud ministrile ja valitsusele, keda süüdistatakse kehvas planeerimises ja eelarve haldamises. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, keskendudes konkreetsete tähtaegade puudumisele ja teedevõrgu alarahastamisele. Rünnaku intensiivsus on kõrge, vihjates, et valitsus teeb tühje lubadusi.
2024-09-25
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud ministri esitatud poliitika ja õigusaktide ettevalmistuse vastu, eriti seoses ühistranspordi keskkonnasäästlikkuse väitega ja seaduste muutmise vajadusega. Kriitika on asjakohane ja protseduuriline, mitte isiklik.
2024-09-18
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on eelnõu esitajad ja "tuulikuärimehed", keda kritiseeritakse rohepesu ja maksumaksja raha raiskamise eest. Kriitika on intensiivne, keskendudes poliitilistele puudujääkidele, nagu eelnõu lühiaegne kehtivus ja tuuleenergia majanduslik ebaefektiivsus ilma dotatsioonideta. EKRE fraktsioon ei toeta eelnõu, mis näitab kompromissivalmiduse puudumist antud küsimuses.
2024-09-16
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud Kaja Kallase valitsusele, keda süüdistatakse peretoetuste kärpimises, tulumaksusoodustuste kaotamises ja perevaenuliku poliitika ajamises. Eriti intensiivne on kriitika sotsiaalministri (Signe Riisalo) ja teiste poliitikute suunal, kelle väljaütlemisi emaduse ja lasterikaste perede kohta peetakse küüniliseks ja halvustavaks. Valitsuse tegevust peetakse ebakindlust tekitavaks ja laste mittesoovimist soodustavaks.
2024-09-11
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Peamine vastane on Peaminister ja Valitsus, keda kritiseeritakse Lihula samba konfiskeerimise otsuste ja protseduuride eest. Kriitika on intensiivne ja keskendub valitsuse tegevuse õigusvastasusele ja põhiseaduslike rikkumiste võimalusele. Kõneleja vihjab, et valitsus taotles oma võimutäiuse eksponeerimist.
2024-09-09
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on Kristen Michali valitsus ja vastutavad ministrid (Haridusminister Kristina Kallas, Kliimaminister). Kriitika on suunatud poliitilisele ebaõnnestumisele (eestikeelsele õppele ülemineku leevendamine) ja ebakompetentsusele (andmete puudumine soode taastamise mõju kohta). Kompromiss on välistatud, nõudes "kummi venitamise" lõpetamist ning halva keeleoskusega õpetajate asendamist eesti emakeelega õpetajatega.
2024-07-29
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Peamine vastasseis on suunatud umbusaldatava isikule, kritiseerides tema poliitilist usaldusväärsust ja väärtushinnangute järjepidevust. Rünnakud on intensiivsed ja keskenduvad isiklikele valikutele, nagu erakonna vahetus ja Venemaa külastused.
2024-07-29
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Peamine vastane on valitsus, eriti Reformierakond ja peaminister Kristen Michal, kelle arusaamist riigieelarvest peetakse liiga lihtsaks. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilisele ebakompetentsusele, majanduse langusele ning ministrite vähesele erasektoris töötamise kogemusele. Kompromissivalmidust ei väljendata, vaid nõutakse poliitika kardinaalset muutmist.
2024-07-22
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Peamised kritiseeritavad on eelmine Reformierakonna valitsus Kaja Kallase juhtimisel ja selle fiskaalne tegevusetus, mis viis eelarve kriitilise olukorrani. Kriitika on suunatud nii poliitilisele ebaõnnestumisele kui ka potentsiaalselt isiklikule võimekusele, seades kahtluse alla Kliimaministeeriumi juhi Yoko Alenderi sobivuse. Vastuseis on intensiivne ja süüdistav.
2024-07-15
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Peamine kriitika on suunatud Rahanduskomisjoni esimehe ja valitsuse poolt esitatud automaksu põhjenduste vastu. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes maksustruktuuri loogilisele veale, mis maksustab ka neid, kes keskkonda ei saasta ega teid ei koorma.
2024-06-03
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud konkreetselt umbusaldatavale ministrile ja kaudselt peaministrile (ähvarduste tõttu). Kriitika on intensiivne ja keskendub eetilistele rikkumistele, erakonna rahastamise seostele korruptsioonikahtlusega isikutega ning ministeeriumi lobistide (Sandra Särav) kasutamisele. Kompromissivalmidust ei ilmne.
2024-05-15
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu vastu, mille vastuvõtmise protseduuri peetakse puudulikuks ühiskondliku debati puudumise tõttu. Vastuseis on tugev ja poliitikapõhine, kuna kõneleja viitab otseselt eelnõu potentsiaalsele kahjulikkusele tervisele. Kompromissivalmidust ei ilmne, kuna fraktsioon eelnõu tervikuna ei toeta.
2024-05-15
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Esineja võtab selgelt kontrolliva ja kriitilise positsiooni valitsuse suhtes, seades kahtluse alla ministri väited riikliku süsteemi tõrgeteta töö kohta. Kriitika on suunatud valitsuse haldussuutlikkusele ja süsteemi toimivusele.
2024-05-14
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud nii ministri varasemate seisukohtade (eestluse tagamise küsimuses) kui ka Riigikogu komisjoni otsuste vastu, küsides nende motiivide ja järjepidevuse kohta. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, süüdistades riiki seadusetu olukorra ja illegaalse immigratsiooni soodustamises keelenõuete puudumise tõttu.
2024-05-13
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud Sotsiaaldemokraatide (SDE) poliitilisele seisukohale valimisõiguse küsimuses, püüdes näidata nende demokraatiakäsitluse ebakõla. Samuti survestatakse ministrit andma selgitusi riikliku julgeoleku ja hübriidrünnakute uurimise osas. Kriitika on poliitika- ja väärtuspõhine.
2024-05-08
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud seadusandluse menetluse juhtimise vastu, kritiseerides otsust jätta eelnõu usaldushääletusele panemata, mis oleks vältinud praegust vaidlust. Kriitika on puhtalt protseduuriline, mitte isiklik.
2024-05-06
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsusliikmed: minister Kristina Kallas, keda kritiseeritakse läbikukkumise eest, ja peaminister, kelle käitumist peetakse sobimatuks. Kriitika on intensiivne ja suunatud nii poliitilisele ebaõnnestumisele kui ka käitumuslikele aspektidele.
2024-04-30
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud eelnõu esitanud ministri/valitsuse vastu, kritiseerides rangelt protseduurilisi puudujääke. Kriitika on poliitika- ja menetluskeskne, keskendudes mõjuanalüüsi puudumisele ja trahvisummade suvalisele määramisele.
2024-04-29
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud majanduspoliitika ja selle tulemuste vastu, eriti seoses väidetega, et kliimaeesmärgid peaksid majandust positiivselt mõjutama. Kriitika on suunatud Eesti Panga presidendi seisukoha pihta, kuid laiemalt puudutab see majanduslanguse juhtimist ja poliitika ebaõnnestumist.
2024-04-17
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud e-hääletuse süsteemile ja selle haldajatele (Vabariigi Valimiskomisjon, RIA), keda süüdistatakse läbipaistvuse puudumises, tehniliste vigade varjamises ja liigse kontrolli hoidmises. Reformierakonda kritiseeritakse kaudselt kui süsteemi peamist poliitilist kasusaajat, kes saab ebaproportsionaalselt suure häältesaagi. Kriitika on süsteemne ja protseduuriline, keskendudes usalduse puudumisele ja korruptsiooniohule.
2024-04-17
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Peamine vastasseis on suunatud ministri ja valitsuse vastu, kritiseerides teravalt ebaeetilist käitumist ja huvide konflikti riigihanke läbiviimisel. Kriitika on nii protseduuriline (hanketingimuste kallutatus) kui ka isiklik, puudutades ministri varasemat tööd Semetronis ja abikaasa seotust välihaiglate äriga.
2024-04-16
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsuse või ministeeriumi (ministri) vastu, kes vastutab arengustrateegia "Eesti 2035" sisu eest. Vastuseis on poliitikapõhine, keskendudes strateegia puudujääkidele ja eesti laste kultuurisidemete säilitamise eesmärkide puudumisele. Kõneleja kritiseerib valitsuse suutmatust näha ette meetmeid ka teiste kasvavate kogukondade (moslemid) kultuurisidemete hoidmiseks.
2024-04-15
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud vastutava ministri (Signe Riisalo) ja Sotsiaalministeeriumi tegevuse vastu, eriti seoses uute haridusnõuete määruse väljatöötamisega. Vastuseis on intensiivne ja keskendub protseduurilistele puudujääkidele (mõjuanalüüsi ja kaasamise puudumine) ning poliitilistele otsustele (nõuete kardinaalselt erinev lähenemine eri töötajate gruppidele).
2024-04-10
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud nii neile, kes alahindavad eesti keele prestiiži, kui ka parlamendi liikmetele, kes rikuvad istungi korda ebaviisakate kommentaaride ja itsitamisega. Kriitika on suunatud protseduurile ja teema (eesti keel) tõsiduse eiramisele.
2024-04-10
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Vastasseis on suunatud peaministrile ja valitsuse poliitilisele retoorikale, mis puudutab rohepöörde ja julgeoleku seostamist. Kriitika on poliitikapõhine, nõudes valitsuselt konkreetset põhjendust.
2024-04-08
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on valitsuse ja ministritega, keda kritiseeritakse nii poliitiliste valikute (seksuaalkasvatus, peretoetused) kui ka tegevuse (vastuse andmata jätmine, ebaselge avaliku raha kasutus) pärast. Kriitika on intensiivne ja hõlmab nii sisulisi kui ka protseduurilisi aspekte, süüdistades valitsust laste turvalisuse ohustamises ja demograafilise kriisi eiramises.
2024-04-03
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud haridusreformi elluviimise kiirusele ja meetoditele, viidates sellele, et poolteise aastaga üleminek eesti õppekeelele on liiga kiire. Vastuseis on poliitikapõhine, keskendudes kvaliteedi languse ohule ja spetsialistide puudusele, mis on tingitud valitsuse otsustest.
2024-04-02
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastanduv hoiak on suunatud ministrile ja täitevvõimule, kelle suulist selgitust seatakse kahtluse alla, viidates seletuskirja vastupidisele sisule loomse toidu osas. Kriitika on suunatud poliitika läbipaistvusele, täpsusele ja tarbija teavitamise kohustusele.
2024-04-01
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud valitsuse poliitikatele, eriti automaksu kehtestamisele ilma eranditeta ja sisserändepoliitika vastuolulisusele. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, seades kahtluse alla valitsuse arvestused ja regulatsioonide efektiivsuse. Samuti nõutakse selgitusi Ukraina meeste maksupanuse teemal.
2024-03-20
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud valitsuse algatatud seaduseelnõudele ja laiemalt Euroopa Liidu rohepoliitikale, mida süüdistatakse käskude jagamises ja keeldude seadmises. Kriitika on nii poliitiline (õigusriigi põhimõtete rikkumine) kui ka protseduuriline (õigusselguse puudumine). Kriitikat jagub ka õiguskantslerile e-valimiste teemal väljendatud isikliku arvamuse eest.
2024-03-13
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Tugev opositsiooniline hoiak on suunatud valitsuse maksupoliitikale ja peretoetuste vähendamisele, mida nähakse perede saamise piiramisena. Kriitika on suunatud ka konkreetsetele koalitsioonipoliitikutele (Jürgen Ligi), puudutades varasemaid kaitsepoliitilisi otsuseid ja nende mõju tänastele arengukavadele.
2024-03-12
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Tugev opositsiooniline hoiak on suunatud valitsusjuhile Kaja Kallasele ja koalitsioonierakondadele (Eesti 200, SDE), keda süüdistatakse eetiliste standardite eiramises ja rahastamisskandaalidega seotuses. Kriitika on nii poliitiliselt (rahastamine) kui ka protseduuriliselt (eelnõude tagasilükkamine) suunatud, nõudes valitsuse liikmete tausta kontrollimist.
2024-03-11
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsus ja peaminister, kelle suutmatust sanktsioneeritud kaubavahetust peatada kritiseeritakse teravalt. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, seades kahtluse alla valitsuse võime täita oma kohustusi nii rahvuse säilimise kui ka rahvusvaheliste sanktsioonide jõustamise osas.
2024-03-06
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud ametnike (ministri või ettekandja) ebapiisavale ettevalmistusele ja teadmatusele seaduseelnõude mõju ulatuse kohta, eriti puudutatud isikute või äriühingute arvu osas. Kriitika on protseduuriline ja poliitikapõhine, nõudes vastutust ja selgust.
2024-03-05
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsuse poliitika ja protseduuride vastu, eriti haridusreformi võimalike sotsiaalsete mõjude osas. Samuti kritiseeritakse seadusloome protseduurilist viga, et biogaasi eelnõu kooskõlastusringile ei kutsutud ühtegi põllumajandustootjat.
2024-03-04
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud valitsusele ja rahandusministrile Mart Võrklaevale, kritiseerides nende majandusjuhtimist ja automaksu kehtestamise plaane. Kriitika on poliitikapõhine, süüdistades valitsust majanduskeskkonna halvendamises ja konkurentsivõime vähendamises. Opositsiooniline hoiak on intensiivne ja sisaldab poliitiliste eesmärkide naeruvääristamist.
2024-02-22
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud Keskerakonna struktuurile ja ideoloogilisele sidususele, mitte otseselt poliitikale. Kõneleja märgib kahetsusega, et fraktsiooni kahanemine rohkem kui poole võrra viitab sellele, et erakond oli sisuliselt valimisliit, mis lagunes konkreetse teema kadumisel. Kriitika on struktuurne ja kaudne.
2024-02-21
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud peamiselt kohalike omavalitsuste tegevusele, mida süüdistatakse maksumaksja raha raiskamises venekeelsete infomaterjalide tootmisele ja levitamisele. Samuti väljendatakse skeptilisust ERR-i poliitilise tasakaalu väite suhtes, nõudes selle tõendamiseks uuringuid.
2024-02-13
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsuse (peaministri) eetilise käitumise ja selle tagajärgede vastu välispoliitikas. Vastuseis on esitatud küsimuse vormis, mis nõuab ettekandjalt selgitust skandaali mõju kohta. Kriitika on sisuline ja keskendub poliitilisele mõjule, mitte protseduuridele.
2024-02-07
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud siseminister Lauri Läänemetsale, keda süüdistatakse lubaduste murdmises ja tegevusetuses nii kinnisvarapiirangute kui ka pangamaksude osas. Kriitika on intensiivne ja keskendub valitsuse suutmatusele julgeolekuriske hinnata ja lahendada. Samuti kritiseeritakse kaudselt korruptsiooniga seotud tegelasi (Johanna-Maria Lehtme).
2024-02-05
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud peaministrile ja valitsusele, keda kaudselt kritiseeritakse immigratsioonipoliitika tagajärgede eest. Kriitika on poliitika- ja tagajärjepõhine, seostades immigratsiooni avalike teenuste koormuse suurenemisega.
2024-01-24
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Ebapiisavad andmed.
2024-01-23
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Otsest vastuseisu või rünnakuid ei esine. Kriitika on suunatud pigem eetilistele praktikatele, seades kahtluse alla vaktsiinide reklaamimise koos teiste kaupadega. Valitsuse suunas väljendatakse päringutega soovi saada selgust riikliku fondi tegevuse kohta.
2024-01-22
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud Euroopa Liidu direktiividele ja nende sunniviisilisele rakendamisele, mis tekitab koduomanikele ülemääraseid kohustusi. Kriitika on poliitikapõhine, rõhutades ebapiisavat rahastust ("naeruväärselt väike summa") ja ebarealistlikke eesmärke. Samuti kritiseeritakse automaksu kehtestamise eesmärke, mis ei arvesta regionaalsete eripäradega.
2024-01-17
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Andmeid napib.
2024-01-16
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Tugev vastuseis on suunatud valitsusele, keda nimetatakse "Stark-Logisticsi-valitsuseks," vihjates korruptsioonile ja varjatud ärihuvide teenimisele. Kriitika on nii protseduuriline (väljatöötamiskavatsuse puudumine) kui ka sisuline, süüdistades valitsust "tellimuse" täitmises. Vastuseis on intensiivne ja kulmineerub ettepanekuga eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.
2024-01-15
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Tugev opositsiooniline hoiak on suunatud valitsuse (sh peaminister Kaja Kallase) poliitikale, eriti immigratsiooni ja demograafia küsimustes. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes kontrolli puudumisele ja potentsiaalselt kahjulikele tagajärgedele, nagu kaitsetahte langus.
2024-01-11
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud kehtivatele rahvastikuregistri nõuetele ja protseduuridele, mis tekitavad soolist ebavõrdsust ja teadmatusest tingitud probleeme kodus sünnitajatele. Konkreetseid poliitilisi vastaseid või rühmitusi isiklikult ei kritiseerita, vaid keskendutakse regulatsiooni ebaotstarbekusele.
2024-01-08
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole ja laiemalt valitsusele, kritiseerides teravalt seaduste läbisurumise protseduuri ja eesmärke. Valitsust süüdistatakse ühiskonna lõhestamises ja jõumeetodite kasutamises "väikese, marginaalse vähemuse" huvides. Kriitika on nii protseduuriline (arupärimisele vastamata jätmine) kui ka sisuline.