Täiskogu istungite kaupa: Evelin Poolamets

Peamine vastane on valitsus ja Reformierakond, keda kritiseeritakse nii praeguse tegevusetuse (kontrolljoone sulgemata jätmine) kui ka ajaloolise poliitilise suuna (viisavabadus Venemaaga) eest. Kriitika on intensiivne ja seab kahtluse alla valitsuse usaldusväärsuse ja kursimuutuse. Vastase tegevust hinnatakse ebakindlaks ja Eesti väärtustega vastuolus olevaks.

Kõneleja on selges opositsioonilises rollis, kritiseerides valitsust ja ministreid julgeolekuintsidendi tõsiduse mittetajumise ja ebakompetentsuse eest. Eriti teravalt heidetakse ette, et "juhuslik vedamine ei saa olla julgeolekupoliitika alus". Samuti seatakse kahtluse alla valitsuse tegevuse õiguspärasus sõjaliste otsuste puhul.

Kriitika on suunatud e-valimiste süsteemi haldajate ja kaitsjate vastu, heites neile ette, et nad püüavad usaldusväärsust tõsta PR-kampaaniatega, selle asemel et tegeleda süsteemi tegelike tehniliste puudujääkidega.

Peamine kriitika on suunatud Rahandusministeeriumi ja Vabariigi Valitsuse vastu, heites ette süsteemseid rikkumisi eelarve täitmisel ja ebakompetentsust seaduseelnõude koostamisel. Kriitika on intensiivne ja keskendub protseduurilistele vigadele, nagu reservi väärkasutamine, jääkide ebakorrektne ülekandmine ja eelarveaasta piiride kaotamine.

Peamine vastane on minister, keda kritiseeritakse isiklikul tasandil ("avantürist") ja valitsus, keda süüdistatakse teadliku riski võtmises. Kriitika on intensiivne ja hõlmab nii sisulist (kuritegevuse kasv) kui ka protseduurilist (dokumentide puudumine) ebakorrektsust. Kompromissivalmiduse asemel nõutakse seadusandliku protsessi tagasivõtmist ja katkestamist.