Täiskogu istungite kaupa: Evelin Poolamets

Vastasseis on suunatud eelnõu esitanud ministri/valitsuse vastu, kritiseerides rangelt protseduurilisi puudujääke. Kriitika on poliitika- ja menetluskeskne, keskendudes mõjuanalüüsi puudumisele ja trahvisummade suvalisele määramisele.

Vastasseis on suunatud majanduspoliitika ja selle tulemuste vastu, eriti seoses väidetega, et kliimaeesmärgid peaksid majandust positiivselt mõjutama. Kriitika on suunatud Eesti Panga presidendi seisukoha pihta, kuid laiemalt puudutab see majanduslanguse juhtimist ja poliitika ebaõnnestumist.

Peamine vastasseis on suunatud e-hääletuse süsteemile ja selle haldajatele (Vabariigi Valimiskomisjon, RIA), keda süüdistatakse läbipaistvuse puudumises, tehniliste vigade varjamises ja liigse kontrolli hoidmises. Reformierakonda kritiseeritakse kaudselt kui süsteemi peamist poliitilist kasusaajat, kes saab ebaproportsionaalselt suure häältesaagi. Kriitika on süsteemne ja protseduuriline, keskendudes usalduse puudumisele ja korruptsiooniohule.

Peamine vastasseis on suunatud ministri ja valitsuse vastu, kritiseerides teravalt ebaeetilist käitumist ja huvide konflikti riigihanke läbiviimisel. Kriitika on nii protseduuriline (hanketingimuste kallutatus) kui ka isiklik, puudutades ministri varasemat tööd Semetronis ja abikaasa seotust välihaiglate äriga.

Kriitika on suunatud valitsuse või ministeeriumi (ministri) vastu, kes vastutab arengustrateegia "Eesti 2035" sisu eest. Vastuseis on poliitikapõhine, keskendudes strateegia puudujääkidele ja eesti laste kultuurisidemete säilitamise eesmärkide puudumisele. Kõneleja kritiseerib valitsuse suutmatust näha ette meetmeid ka teiste kasvavate kogukondade (moslemid) kultuurisidemete hoidmiseks.

Kriitika on suunatud vastutava ministri (Signe Riisalo) ja Sotsiaalministeeriumi tegevuse vastu, eriti seoses uute haridusnõuete määruse väljatöötamisega. Vastuseis on intensiivne ja keskendub protseduurilistele puudujääkidele (mõjuanalüüsi ja kaasamise puudumine) ning poliitilistele otsustele (nõuete kardinaalselt erinev lähenemine eri töötajate gruppidele).

Vastuseis on suunatud nii neile, kes alahindavad eesti keele prestiiži, kui ka parlamendi liikmetele, kes rikuvad istungi korda ebaviisakate kommentaaride ja itsitamisega. Kriitika on suunatud protseduurile ja teema (eesti keel) tõsiduse eiramisele.

Vastasseis on suunatud peaministrile ja valitsuse poliitilisele retoorikale, mis puudutab rohepöörde ja julgeoleku seostamist. Kriitika on poliitikapõhine, nõudes valitsuselt konkreetset põhjendust.

Peamine vastasseis on valitsuse ja ministritega, keda kritiseeritakse nii poliitiliste valikute (seksuaalkasvatus, peretoetused) kui ka tegevuse (vastuse andmata jätmine, ebaselge avaliku raha kasutus) pärast. Kriitika on intensiivne ja hõlmab nii sisulisi kui ka protseduurilisi aspekte, süüdistades valitsust laste turvalisuse ohustamises ja demograafilise kriisi eiramises.

Kriitika on suunatud haridusreformi elluviimise kiirusele ja meetoditele, viidates sellele, et poolteise aastaga üleminek eesti õppekeelele on liiga kiire. Vastuseis on poliitikapõhine, keskendudes kvaliteedi languse ohule ja spetsialistide puudusele, mis on tingitud valitsuse otsustest.

Vastanduv hoiak on suunatud ministrile ja täitevvõimule, kelle suulist selgitust seatakse kahtluse alla, viidates seletuskirja vastupidisele sisule loomse toidu osas. Kriitika on suunatud poliitika läbipaistvusele, täpsusele ja tarbija teavitamise kohustusele.

Vastuseis on suunatud valitsuse poliitikatele, eriti automaksu kehtestamisele ilma eranditeta ja sisserändepoliitika vastuolulisusele. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, seades kahtluse alla valitsuse arvestused ja regulatsioonide efektiivsuse. Samuti nõutakse selgitusi Ukraina meeste maksupanuse teemal.