Täiskogu istungite kaupa: Evelin Poolamets

Tugev vastuseis on suunatud valitsuskoalitsioonile, eriti Reformierakonnale, keda süüdistatakse pensionäridele antud lubaduste murdmises ja vaesematele inimestele koormuse panemises. Kriitika on suunatud ka "Euroopa Liidu vasakpoolsele bürokraatiale" ja euroametnike ideoloogilistele unelmatele. Poliitik kritiseerib vastaseid teadmiste puudumise ja ükskõiksuse eest ning nõuab regulatiivse "rumaluse alatiseks lõpetamist".

Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja Reformierakonnale, keda süüdistatakse Kagu-Eesti hülgamises ja ebaõnnestunud regionaalpoliitikas. Vastuseis on intensiivne ja poliitiline, kritiseerides valitsuse plaane (odavtööjõu sissetoomine) kui lühinägelikku ja kahjulikku teed rahvusriigi hävinguni.

Peamine kriitika on suunatud Reformierakonnale, heites ette soolise võrdsuse poliitika ebakõla ja ainult meeskandidaatide esitamist kõrgetele kohtadele. Samuti kritiseeritakse valitsuse tegevust, mis eirab õiguskantsleri hoiatusi riigieelarve põhiseadusvastasuse kohta. Kriitika on poliitika- ja menetluspõhine, kasutades ka tuntud isikute (Taavi Rõivas) käitumisjuhtumeid seaduseelnõude konteksti seadmiseks.

Tugev vastuseis on suunatud valitsuse rohepöörde poliitika ja selle majandusliku teostuse vastu, mida kritiseeritakse kui süsteemi lõhkuvat ja teatud ettevõtjate ärihuve teenivat. Kriitika on poliitikapõhine ja intensiivne, süüdistades poliitikuid rohelise energia jutuga tegeliku majanduskahju tekitamises. Kompromissidele viitavaid märke ei ole, vaid nõutakse senise kursi muutmist.

Peamised vastased on ideoloogilised liikumised, mis propageerivad soost kui ühiskondlikust konstruktsioonist lähtuvaid arusaamu, nimetades seda feministlikuks, postmodernseks ja marksistlikuks vaateks. Kriitika on intensiivne ja väärtuspõhine, süüdistades neid reaalsuse asendamises ideoloogiaskeemiga ning piiride hajutamises tõe ja tunde vahel. Vastuseis on suunatud ka Siseministeeriumi poliitikale, mis lubab nime vahetamist ilma meditsiinilise soomääranguta.

Vastasseis on suunatud institutsionaalsele survele ja seisukohtadele, mis seavad kahtluse alla sõnavabaduse absoluutsuse, kritiseerides kaudselt peaprokuröri väljaütlemisi kriminaalmenetluse algatamise teemal. Kriitika on suunatud väärtuspõhisele ja õiguslikule raamistikule, mis lubab "valede seisukohtade" eest karistamist.

Peamised vastased on Reformierakond ja valitsus, keda süüdistatakse otsuste tegemises Euroopa Liidu rohepoliitika ja suurärimeeste huvides, mitte rahva nimel. Kriitika on intensiivne, süüdistades vastaspoolt valetamises, rahva naeruvääristamises ja eelnõu kirjutamises tootjate tellimusel. Kompromiss on välistatud, kutsudes üles eelnõu lugemist katkestama.

Vastuseis on suunatud komisjoni esindaja väidetele, eriti seoses halduskoormuse mittekasvamisega, mis on kõneleja hinnangul vastuolus kirjaliku teabega. Kriitika on protseduuriline ja keskendub esitatud info ebatäpsusele ja ebakõladele, nõudes selgitust töökoormuse tegeliku kasvu kohta.