Täiskogu istungite kaupa: Evelin Poolamets

Retooriline stiil on valdavalt võitlev, kriitiline ja kohati ideoloogiliselt laetud, eriti maksupoliitika ja Euroopa Liidu bürokraatia teemadel. Kasutatakse tugevaid emotsionaalseid ja metafoorilisi väljendeid (nt "kägistav haare", "mõttetu koormus", "punase pliiatsiga üle käidav roheline raamatupidamine"). Toon on formaalsetest küsimustest hoolimata üldiselt süüdistav, kritiseerides koalitsioonisaadikute ükskõikseid ja mõistmatuid pilke.

Kõne on toonilt kiireloomuline, äärmiselt kriitiline ja konfronteeriv, süüdistades valitsust "silmakirjalikus vales" ja ebamugavate teemade vältimises. Kasutab nii emotsionaalseid (rahvusriigi häving) kui ka loogilisi apelle (statistika, Lääne-Euroopa näited), rõhutades vajadust otsustava poliitilise tahte järele.

Retooriline stiil on formaalne, analüütiline ja küsitlev, pöördudes korduvalt ettekandja poole. Toon on kriitiline ja uuriv, keskendudes poliitiliste vastuolude (sooline võrdsus) ja menetluslike ebakõlade (huvide konflikt, põhiseaduslikkus) väljatoomisele. Apellatsioonid on peamiselt loogilised ja protseduurilised, rõhutades seaduseelnõu sisu ja seletuskirja täpset vastavust.

Retooriline stiil on kriitiline, tungiv ja otsekohene, eriti energeetika teemal, kus kasutatakse tugevaid vastandusi (nt "roheline vs punane," "tõe ja teadmiste juurde tagasi"). Apellatsioonid on peamiselt loogilised, tuginedes majanduslikele argumentidele, tehnilistele detailidele ja ekspertide arvamustele. Kõneleja kasutab emotsionaalselt laetud väljendeid nagu "tuulepropagandale ei" ja rõhutab rahva ees olevaid kohustusi.

Esimene kõneleja on küsiv ja protseduuriline, otsides selgust ametniku suvaõiguse piirides. Teise kõneleja stiil on väga võitlev, ideoloogiline ja hoiatav, kasutades teravaid väljendeid nagu "kaos" ja "ohtlik pretsedent". Apellatsioon on suunatud nii loogikale (õigusriik) kui ka emotsioonidele (ühiskondliku korra lagunemine), rõhutades tungivalt vajadust vastu seista ideoloogiale.

Retooriline stiil on tõsine ja küsitlev, kasutades loogilist argumentatsiooni, mis põhineb konkreetsetel ajakirjanduslikel viidetel. Kõneleja esitab murettekitavaid retoorilisi küsimusi, et rõhutada tajutavat ohtu demokraatlikele väärtustele. Toon on formaalne, pöördudes otse ministri poole.

Retooriline stiil on väga võitlev, emotsionaalne ja süüdistav, kasutades tugevat ideoloogilist keelt ("roheideoloogia," "elektritootmise koloonia"). Apelleeritakse maainimeste muredele ja kogemustele, kombineerides seda tehniliste ja majanduslike argumentidega, et näidata eelnõu ebaloogilisust ja ebaõiglust. Vastaseid süüdistatakse otseselt valetamises ja "udu jutu" ajamises.

Stiil on formaalne ja otsekohene, kasutades pöördumisi "lugupeetud istungi juhataja" ja "hea minister". Kõneleja toetub loogilistele argumentidele ja andmetele (statistika, must valgel kirjas olev dokument), esitades kriitilisi ja kontrollivaid küsimusi. Toon on skeptiline, eriti komisjoni esindaja väidete kahtluse alla seadmisel.