Täiskogu istungite kaupa: Evelin Poolamets

Kõneleja näitab detailselt teadmisi kestlikkusaruandluse (ESG) keerukuse ja kulukuse osas, kirjeldades selle mõju tarneahelatele, soolisele tasakaalule ja kallite konsultantide vajadusele. Samuti on esil teadmised maksutõusude (käibemaks, tulumaks) sotsiaalsetest ja majanduslikest tagajärgedest, viidates töötute arvule (üle 64 000) ja inflatsioonile. Lisaks küsitakse spetsiifiliselt biokütuse hinna mõju ja RMK hoonestusõiguse andmise õiguspärasuse kohta.

Kõneleja demonstreerib detailset teadmist regionaalpoliitika kitsaskohtadest, tuues välja Kagu-Eesti sissetulekute erinevuse (27% alla keskmise) ja panganduse laenutingimuste diskrimineerimise. Samuti on tal teadmisi põllumajandussektori bürokraatiast (PRIA, PTA, Keskkonnaameti kontrollide kattuvus) ning julgeolekuasutuste (KAPO) hinnangutest sisserände ohtudele.

Kõneleja näitab asjatundlikkust energiapoliitikas, tuues esile konkreetseid andmeid põlevkivielektri tootmise mahu ja selle mõju kohta elektrihinnale (17% madalam hind). Ta on kursis CO2-kaubanduse spekulatiivse iseloomuga ning oskab detailselt analüüsida seaduseelnõude sõnastust soolise tasakaalu ja alaesindatud soo teemal, nõudes täpset terminoloogiat. Lisaks on ta teadlik keskkonnalubade menetlemise protseduuridest ja huvide konfliktide riskidest (nt tuulepargi arendajad).

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust energeetika valdkonnas, kasutades tehnilisi termineid nagu keevkihttehnoloogia, biomassi kombineerimine ja CO2 heitmete vähendamine. Viidatakse spetsiifilistele majanduslikele näitajatele, nagu 200 miljonit eurot tasakaalustamiskuludeks, ning tsiteeritakse Tallinna Tehnikaülikooli professorit Alar Konistit. Lisaks näidatakse teadmisi kohtuhalduse struktuurireformide ja bürokraatia vähendamise teemal.

Kõnelejad näitavad detailset teadmist nimeseaduse sätetest ja õiguskorrast, viidates konkreetsetele paragrahvidele ja nõuetele eesnimede osas. Eriti teine kõneleja demonstreerib autoriteeti õigusfilosoofia ja sotsiaalteooria teemadel, vastandades õigusselgust ja tervemõistuslikkust postmodernsetele ja marksistlikele kontseptsioonidele soost kui konstruktsioonist.

Kõneleja näitab asjatundlikkust sõnavabaduse ja õigusloome teemadel, viidates Eesti positsioonile maailmas ning tundes huvi vihakõneseaduse väljatöötamise arengu vastu. Kasutatakse konkreetseid allikaid ja isikuid (Postimees, peaprokurör Astrid Asi) oma seisukoha illustreerimiseks.

Kõneleja näitab asjatundlikkust energiapoliitika ja -majanduse valdkonnas, kritiseerides Nord Pooli börsi toimimist, võrguinvesteeringute kulusid ja liitumistasude metoodikat. Samuti on esile toodud teadmised kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute menetlemisest ja tuuleparkide spetsiifilistest keskkonnamõjudest (infraheli, varjud, linnuränne). Esitatakse küsimusi põhiseaduse § 154 ja töötuskindlustushüvitise regulatsiooni kohta.

Kõneleja näitab asjatundlikkust panganduse ja konkurentsijärelevalve valdkonnas. Nad viitavad konkreetselt pankade aastakokkuvõtete statistikatele, märkides teenuste hinnavahet Eesti ning Rootsi ja Soome vahel. Samuti tunnevad nad muret uue konkurentsijärelevalvemenetluse mõju pärast Konkurentsiameti ja halduskohtute töökoormusele.