Täiskogu istungite kaupa: Evelin Poolamets

Poliitiline positsioon on tugevalt suunatud maksukoormuse tõusu (käibemaks, tulumaks) ja Euroopa Liidu bürokraatia (kestlikkusaruanne/ESG) vastu, mida peetakse ideoloogiliseks surveks. Rõhutatakse majanduslanguse, sotsiaalse ebavõrdsuse (pensionärid, vaesemad) ja ettevõtlusvabaduse teemasid. Seisukoht on tugevalt vastanduv ja väärtuspõhine, keskendudes ettevõtluse autonoomia kaitsmisele ja riigiettevõtete (RMK) tegevuse kriitikale. Poliitik hoiatab maksutõusude tagajärjel tekkiva õiglustunde kadumise ja kaose eest.

Kõneleja vastandub tugevalt valitsuse regionaal- ja välismaise tööjõu poliitikale, seades esiplaanile riigi terviklikkuse ja julgeoleku. Peamised teemad on Kagu-Eesti ääremaastumine ja odava võõrtööjõu massiline sissetoomine, mida peetakse rahvusriigi sisuliseks hävinguks. Poliitiline raamistik on tugevalt väärtuspõhine (rahvuslik identiteet, julgeolek) ja tulemuspõhine (Reformierakonna silmakirjalikkuse kritiseerimine).

Poliitiline hoiak on tugevalt suunatud soolise tasakaalu ja põhiseadusliku korrektsuse tagamisele, kritiseerides Reformierakonna poliitika ebakõla naiskandidaatide esitamisel kõrgetele kohtadele. Oluline on ka majanduslik seisukoht, mis toetab põlevkivielektri tootmise mahtude suurendamist elektrihinna langetamiseks. Kriitika on suunatud nii väärtuspõhisele (sooline võrdsus) kui ka tulemuspõhisele (eelarve põhiseaduslikkus) valitsemisele. Samuti rõhutatakse õiguskantsleri tähelepanekute ignoreerimise probleemi.

Poliitiline positsioon on tugevalt suunatud kehtiva rohepöörde kursi vastu, mida peetakse majanduslikult jätkusuutmatuks ja "lootusel rajatuks". Samal ajal toetatakse jõuliselt energiajulgeoleku tagamist kodumaise põlevkiviressursi abil, rõhutades selle strateegilist tähtsust. Oluline teema on ka bürokraatia vähendamine, mida nõutakse nii koalitsioonilepingu eesmärgina kui ka konkreetsete eelnõude puhul. Poliitika raamimine on tugevalt tulemuspõhine ja väärtuspõhine, kritiseerides praegust süsteemi kui "punast" (miinuses majanduse ja loogika mõttes).

Poliitiline fookus on nimeseaduse rakendamisel ja selle seosel soo ning identiteediga. Üks kõneleja rõhutab õigusselguse vajadust tavatute nimede registreerimisel, teine aga võtab tugeva väärtuspõhise positsiooni, vastandudes ideoloogilisele lähenemisele, mis lahutab nime bioloogilisest soost. See tugev vastuseis on väärtuspõhine, kaitstes õigusriiki ja ühiskondlikku korda ideoloogiliste skeemide eest.

Poliitiline positsioon on tugevalt väärtuspõhine, keskendudes sõna-, pressi- ja arvamusvabaduse kaitsmisele. Kõneleja väljendab muret, et Eesti liigub olukorra poole, kus sõnavabadus sõltub vaadete meeldivusest, tuues näiteks peaprokuröri väljaütlemised Varro Vooglaiu suhtes. Seisukoht on tugevalt vastanduv igasugusele riiklikule survele, mis piiraks välispoliitiliste analüüside avaldamist.

Poliitiline positsioon on tugevalt vastanduv valitsuse rohepöörde ideoloogiale ja sellega seotud seaduseelnõudele (Eelnõu 541), mis kiirendavad taastuvenergia kasutuselevõttu. Kriitika on suunatud väärtuspõhiselt (maaelu ja kogukondade kaitse) ning poliitiliselt (kohaliku omavalitsuse õiguste piiramine). Kõneleja väidab, et otsuseid tehakse ideoloogia ja kitsa ärikliki, mitte Eesti rahva huvides.

Poliitiline fookus on regulatsioonide efektiivsusel ja tarbijahuvide kaitsel panganduses. Kõneleja on mõõdukalt kriitiline, seades kahtluse alla, kas seadusemuudatus suudab reguleerida piiriüleseid panku ja vähendada teenuste hindu. Samuti rõhutatakse muret halduskoormuse kasvu pärast, mis viitab poliitika tulemuspõhisele (performance-driven) lähenemisele.