Täiskogu istungite kaupa: Evelin Poolamets

Vastasseis on intensiivne ja suunatud mitmele ministrile. Jürgen Ligi kritiseeriti eranditult isikliku käitumise, misogüünia ja naistevastaste solvangute pärast, esitades pika nimekirja konkreetsetest tsitaatidest. Rahandusministrit kritiseeriti parlamendi rolli alahindamise ja debati kvaliteedi halvustamise eest. Valitsust tervikuna kahtlustatakse ebaseaduslike otsuste tegemises Moskva patriarhaadi mõjuvõimu vähendamise kontekstis.

Peamine vastuseis on suunatud Vabariigi Valitsuse algatatud seaduseelnõudele ja Euroopa Liidu direktiivide ülevõtmisele, eriti kestlikkusaruandluse osas. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, keskendudes bürokraatia, kulude ja suveräänsuse küsimustele. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku raamatupidamise seaduse muutmise eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.

Vastasseis on suunatud ministrile ja valitsuse poliitikale vanglakohtade väljarentimise osas. Kriitika on poliitikapõhine, seades kahtluse alla projekti teostatavuse ja inimõiguste tagamise, viidates vastuvõtvate riikide erinevatele seadustele ja normidele. Kriitika intensiivsus on tugev, kuna projekti nimetatakse juba eos ebaõnnestunuks.

Kriitika on suunatud täitevvõimu (ministri) vastu, kuna ta ei suutnud anda selget vastust maksustamise ulatuse kohta. Vastuseis on pigem protseduuriline ja poliitika selgusele suunatud, mitte isiklik.

Peamine vastane on valitsuskoalitsioon ja minister, kelle poliitikaid (maksutõusud, aktsiisid) kritiseeritakse nii poliitiliselt kui ka ideoloogiliselt. Kriitika on intensiivne, seades kahtluse alla valitsuse pühendumise turumajandusele ning viidates koalitsioonikaaslase (Lauri Läänemetsa) väljaütlemistele.

Vastasseis on suunatud ministrile ja valitsuse poliitikale, kritiseerides nii sotsiaalpoliitika sisu kui ka menetluslikke puudujääke. Kriitika on intensiivne ja keskendub konkreetsete seadusemuudatuste negatiivsetele tagajärgedele emade tervisele ja tööhõivele. Vastaseid süüdistatakse julmuses ja mõjuanalüüside tegemata jätmises.

Peamine vastuseis on suunatud Reformierakonnale ja valitsuskoalitsioonile, keda süüdistatakse rahvastikukriisi eiramises ja süvendamises perehüvitiste kärpimise ning immigratsioonikvootide suurendamisega. Kriitika on intensiivne ja osaliselt isiklik, viidates ministrite ja Reformierakonna auesimehe negatiivsele retoorikale laste ja paljulapseliste perede suhtes. Kõneleja näeb valitsuse tegevuses ettevõtjate huvide eelistamist rahvuslikule kestlikkusele.

Peamine kriitika on suunatud ministrile ja valitsusele, keda süüdistatakse kehvas planeerimises ja eelarve haldamises. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, keskendudes konkreetsete tähtaegade puudumisele ja teedevõrgu alarahastamisele. Rünnaku intensiivsus on kõrge, vihjates, et valitsus teeb tühje lubadusi.