Täiskogu istungite kaupa: Evelin Poolamets
Kokku istungeid: 6
Täielikult profileeritud: 6
2025-01-28
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud valitsuse poliitikale, nõudes seadusemuudatuse vajalikkuse kvantitatiivset põhjendamist. Kriitika on poliitikapõhine ja mõõdukas, keskendudes andmete puudumisele seaduse aluseks oleva probleemi ulatuse kohta.
2025-01-22
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastuseis on suunatud valitsuse kliima- ja maksupoliitikale, mida peetakse sotsiaalselt ebaõiglaseks. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes sotsiaalsete tagajärgede eiramisele, mis puudutavad suurperede, pensionäride ja puuetega inimeste maksustamist.
2025-01-21
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud eelnõu ettevalmistamise protseduurilistele puudujääkidele, eriti seoses mõjuhinnangu puudumise ja ebaselgete definitsioonidega. Otseseid isiklikke rünnakuid või vastaste nimetamist ei esine, vaid rõhutatakse seadusloome kvaliteedi parandamise vajadust.
2025-01-16
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsuse ja Rahandusministeeriumi tegevuse vastu, eriti seoses nende vastuseisuga käsitletavale eelnõule ja plaaniga luua hübriideelarve. Esineja viitab valitsuse seisukohale (kiri, et eelnõu ei toetata) ja seab kahtluse alla praeguse tegevuspõhise eelarve süsteemi tõhususe. Kriitika on poliitikapõhine ja protseduuriline.
2025-01-14
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud süsteemile, mis võimaldab kõrgetel riigiametnikel saada dokumenteerimata palgalisa, mida peetakse alandavaks ja ebaõiglaseks. Väljendatakse skepsist teiste fraktsioonide toetuse suhtes, kuigi riik on raskes majandusolukorras. Vastandutakse salastamisele ja varjamisele, mis on omane ebademokraatlikele riikidele.
2025-01-13
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud valitsuse energiapoliitikale, mis soosib juhuslikku energiatootmist ja levitab selle odavuse müüti. Vastuseis on poliitiline ja sisuline, rõhutades, et praegune suund viib energiakriiside, hinnašokkide ja keskkonnakoormuse suurenemiseni. Kriitika on suunatud ka taastuvenergia tootjatele, kes peaksid kandma juhuslikkusest tekkiva täiendava CO2 kulu.