Täiskogu istungite kaupa: Evelin Poolamets

Poliitiline fookus on suunatud seadusemuudatuste põhjendatusele, nõudes ministrilt kvantitatiivset tõestust viisade ja elamislubade väärkasutuse probleemi ulatuse kohta. Stants on mõõdukalt skeptiline, nõudes poliitika kujundamisel tulemuslikkusele ja andmetele tuginemist.

Poliitiline positsioon on tugevalt vastanduv valitsuse kliima- ja maksupoliitikale. Kõneleja rõhutab sotsiaalset ebaõiglust, mis tekib automaksu kogumisel suurperedelt, pensionäridelt ja puuetega inimestelt, samal ajal kui pakutakse toetusi neile kättesaamatutele kasutatud elektriautodele. Poliitika kritiseerimine on selgelt väärtuspõhine, keskendudes ühiskonnagruppide ebavõrdsele kohtlemisele.

Poliitiline positsioon keskendub seaduseelnõude mõjuhindamisele ja halduskoormuse suurenemise kriitikale ettevõtjatele. Samuti nõutakse sotsiaalsete tingimuste ja järelevalve mehhanismide selget defineerimist, viidates protseduurilisele puudujäägile. Seisukoht on mõõdukalt kriitiline, nõudes poliitiliste otsuste põhjendamist ja mõjude hindamist.

Poliitiline fookus on riigieelarve seaduse muudatustel ja uute eelarvepõhimõtete (tegevuspõhine vs. kulupõhine) rakendamise praktilisel teostatavusel. Esineja väljendab kahtlust kehtiva tegevuspõhise eelarve headuse osas ja rõhutab seaduseelnõude elluviimise ajakava olulisust. Tema lähenemine on poliitikapõhine, keskendudes protseduurilisele tõhususele ja valitsuse tegevuste jälgimisele.

Poliitiline positsioon keskendub tugevalt riigiametnike esinduskulude läbipaistvuse ja aruandluskohustuse suurendamisele, eriti õiguskantsleri ja riigi peaprokuröri puhul. Seisukoht on väärtuspõhine ja poliitika-keskne, rõhutades avalikkuse usalduse kasvatamist ja maksumaksja raha õiglast kasutamist. Kõneleja seob selle teema laiemate riiklike kärpimistega, kritiseerides kõrgete ametnike eriseisundit.

Poliitiline positsioon on tugevalt kriitiline valitsuse praeguse energiapoliitika suhtes, mis panustab liigselt juhuslikule taastuvenergiale (juhuenergia). Kõneleja rõhutab tungivalt vajadust stabiilse varustuskindluse ja reguleeritavate tootmisvõimsuste järele, seades kahtluse alla taastuvenergia odavuse müüdi. Poliitika raamistik on tulemuspõhine, keskendudes süsteemi ebastabiilsusele ja hinnakõikumistele. Ta toetab põhimõtet, et saastaja maksab, nõudes taastuvenergia tootjatelt täiendava CO2 lisakulu kandmist.