Kuude kaupa: Priit Sibul
Kokku kuid: 20
Täielikult profileeritud: 20
11.2025
9 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja Reformierakond, keda kritiseeritakse ebakompetentsuse ja ebaloogiliste seaduste eest. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilisele kahjule, süüdistades koalitsiooni selles, et nad võtavad kümme korda rohkem ära ja annavad siis "kübemeotsaga tagasi".
10.2025
23 Sõnavõtud
Vastasseis on suunatud menetluse eest vastutava isiku või rühma vastu Rahanduskomisjonis. Kriitika on intensiivne ja keskendub eranditult protseduurilisele ebaefektiivsusele ja viivitustele, mis on kestnud varakevadest saadik.
09.2025
34 Sõnavõtud
Kõneleja on tugevalt opositsioonis valitsuse tegevusega, kritiseerides poliitika- ja menetluspõhiselt ministrite otsuseid. Peamised kriitikaobjektid on Tervisekassa juhtkonna tulemustasud, Kaitseministeeriumi ebaõnnestunud hanked ja Riigikontrolli töö takistamine. Ta kritiseerib ka maksutõuse, mis süvendavad inflatsiooni ja majanduslangust.
06.2025
21 Sõnavõtud
Peamised vastased on koalitsioonipoliitikud ja ministrid, kelle tegevust kritiseeritakse ebakompetentsuse ja ebaselguse eest (nt Rootsi vangide vastuvõtmise tingimused). Rünnakud on suunatud ka koalitsioonipartnerite (Eesti 200, Reformierakond) maksupoliitika vastu, süüdistades neid silmakirjalikkuses (maksude kehtestamine ja seejärel kangelasteona osaline leevendamine).
05.2025
20 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsus ja ministrid, kelle poliitikat kritiseeritakse teravalt ebaõigluse ja ebakompetentsuse pärast. Kriitika on suunatud nii poliitika sisule (omandiõiguste rikkumine, hooldereformi ebaõnnestumine) kui ka protseduurilistele küsimustele (määruste viivitused, kompensatsiooni vähendamine). Kahtlustab ka koalitsioonipoliitikute tegevust (Anti Allas) seoses katuserahaga sarnaste investeeringute propageerimisel.
04.2025
8 Sõnavõtud
Peamine kriitika on suunatud valitsuskoalitsiooni ja ministeeriumide vastu, keda süüdistatakse utoopiliste eesmärkide tingimusteta tagaajamises ja terviknägemuse puudumises. Kriitika on poliitika- ja menetluspõhine, kaheldes seaduste järjepidevas tõlgendamises ja kritiseerides endist siseministrit Pevkurit droonide Hiinast tellimise eest.
03.2025
15 Sõnavõtud
Tugev opositsiooniline hoiak on suunatud valitsusele ja ministeeriumidele, kritiseerides Kaitseministeeriumi viivitusi ja Siseministeeriumi tegevust kirikuõiguse ning investeeringute (Võru lasketiir) küsimustes. Ta kritiseerib koalitsioonisaadikuid varasemate eelnõude mittetoetamise eest ja peaministrit ebaselguse eest tööjõupoliitikas. Kriitika on peamiselt poliitika- ja protseduuripõhine, viidates avalikkuse eksitamisele ja ebamõistlikele otsustele.
02.2025
14 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsus ja peaminister, keda süüdistatakse ebamõistlikkuses, seaduste mittetäitmises, läbipaistmatuses ja avalikkusele valetamises seoses energiatoetuste arvutustega. Kriitika on poliitika- ja menetluspõhine ning väga intensiivne, väljendudes otseses usaldamatuse küsimuses ja valitsuse prioriteetide (nt kirikute seadus vs valimisõigus) teravas kritiseerimises.
01.2025
12 Sõnavõtud
Tugev opositsiooniline hoiak valitsuse, eriti peaministri ja Reformierakonna suhtes. Kriitika on suunatud valitsuse otsustusvõimetusele (kaitseinvesteeringute venitamisele), finantsläbipaistvuse puudumisele (Nordica toetamine) ja kaitseministri avalikkuse eksitamisele tarneaegade osas. Kõneleja kritiseerib ka sotsiaaldemokraatide ajaloolist kaitsekulutuste poliitikat.
12.2024
8 Sõnavõtud
Kriitika on suunatud ministeeriumide ametnike (Sotsiaal- ja Justiitsministeerium) vastumeelsuse vastu lastekaitse seadusi kiiresti üle vaadata, viidates nende inertsile. Samuti kritiseeritakse majanduskomisjoni ja koalitsiooni, kes ei toetanud ambitsioonikamat halduskoormuse vähendamist, kuigi sisuliselt ei vastandutud muudatustele. Lisaks kritiseeritakse Reformierakonna fraktsiooni vastutuse puudumist regionaalsete otsuste (Põlvamaa asutuste sulgemine) eest.
11.2024
27 Sõnavõtud
Peamine kriitika on suunatud valitsuskoalitsioonile, eriti Reformierakonnale, keda süüdistatakse pühade teemade (vanemahüvitis) ründamises ja kahepalgelisuses. Ta kritiseerib valitsust selle eest, et maksutõuse põhjendatakse riigikaitsega, samas kui tegelikkuses tehakse kaitsekuludes kärpeid. Kriitika on intensiivne ja puudutab nii poliitikat, protseduure kui ka moraalset käitumist.
10.2024
15 Sõnavõtud
Kõneleja on valitsuse suhtes tugevas opositsioonis, kritiseerides nii poliitika sisu (kärped, aktsiisid) kui ka valitsuse hoiakuid ja protseduurilist läbipaistvust. Kriitika on suunatud otse ministritele ja nende erakonnakaaslastele, süüdistades neid varasemate lubaduste eiramises ja "tühjade sõnade" rääkimises vajaduspõhiste toetuste teemal.
09.2024
11 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja selle ministrid, eriti Kaitseminister Hanno Pevkur, kelle puhul küsitakse peaministrilt selgitusi huvide konflikti kahtluste kohta. Kriitika on suunatud nii poliitika sisule (julgeolekumaksu ebaselge kulujaotus) kui ka menetlusvigadele (kaasamise puudumine, Riigikogu protseduurireeglite rikkumine). Rünnakud on intensiivsed ja nõuavad vastutust.
07.2024
10 Sõnavõtud
Peamised vastased on Reformierakond ja Sotsiaaldemokraadid, keda süüdistatakse võimul püsimise nimel ideoloogilises paindlikkuses ja "sotside diktaadis". Kriitika on suunatud nii menetluslikele vigadele (põhiseadusvastasus, kiirkorras maksude kehtestamine) kui ka poliitilisele ebakindlusele (lasterikaste perede toetuste vähendamine, hääleõiguse teema). Valitsuse tegevust peetakse usaldust hävitavaks ja korvamatuks, eriti maksude sildi "riigikaitseks" all kehtestamise pärast.
06.2024
15 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon (Reformierakond, Sotsiaaldemokraadid, Eesti 200) ja Rahanduskomisjoni juhtkond. Kriitika on intensiivne, keskendudes nii poliitika sisule (maksutõusud) kui ka menetluslikule ebaõiglusele (eelnõu totaalne muutmine, muudatusettepanekute eiramine). Süüdistab koalitsiooni demokraatia ignoreerimises ja absurdsete seaduste vastuvõtmises.
05.2024
14 Sõnavõtud
Peamine vastasseis on valitsuskoalitsiooniga, keda kritiseeritakse poliitika ebakõlade, puuduliku mõjuanalüüsi ja sisemiste kompromisside eelistamise pärast. Konkreetne kriitika on suunatud ka Reformierakonna endistele juhtidele seoses Moskva Patriarhaadi koguduste registreerimisega 2002. aastal. Kriitika on peamiselt poliitika- ja menetluspõhine, seades kahtluse alla valitsuse motiivid ja kompetentsi.
04.2024
13 Sõnavõtud
Vastuseis on suunatud peamiselt valitsuse (Justiitsministeeriumi) protseduurilistele valikutele, eriti seoses õigussüsteemi muudatuste kiirustamise ja mõjuanalüüsi puudumisega. Ta seab kahtluse alla, miks valitakse haldusmenetluse erikord väärteomenetluse asemel, ning viitab avalikult õiguskantsleri seisukohtadele, mis on ministeeriumi omadest erinevad. Samuti kritiseerib ta Isamaa ettepanekute ebamäärasust sanktsioonide teemal.
03.2024
8 Sõnavõtud
Kriitika on suunatud peamiselt Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Kultuuriministeeriumi vastu, heites ette ebakompetentsust, ressursside puudumist ja ebamõistlikke menetlusviise. Eriti tugev on vastuseis Kultuurkapitali seaduse muutmisele, mis delegeerib objekte lisamise võimaluse ministrile, mööda minnes parlamendi tahtest. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, mitte isiklik.
02.2024
17 Sõnavõtud
Peamine kriitika on suunatud Riigikogu juhtkonna vastu arupärimise tagasisaatmise ja tehnilise ebakorrektsuse tõttu. Sisuliselt vastandutakse valitsuse eelnõudele, mis puudutavad automaksu ja kultuuriobjektide rahastamise süsteemi dubleerimist. Vastuseis on intensiivne ja keskendub eelnõude ebamõistlikkusele, ebavajalikkusele ning parlamendi ainuõiguse delegeerimisele ministrile.
01.2024
13 Sõnavõtud
Kõneleja on tugevalt opositsiooniline, kritiseerides valitsust (eriti peaministrit ja rahandusministrit) ebakindla eelarvepoliitika ja läbipaistmatuse pärast. Ta heidab ette ametnikele kergekäelist dokumentide salastamist ja viitab valitsuse liikmete omavahelise suhtluse puudumisele. Kriitika on peamiselt protseduuriline ja poliitiline, süüdistades valitsust usalduse õõnestamises.