Täiskogu istungite kaupa: Priit Sibul

Peamine kriitika on suunatud peaministri ja valitsuse majanduspoliitika vastu. Vastuseis on seotud käibemaksu tõstmisega, mis võimendab inflatsiooni, ning peaministri ebaselgete seisukohtadega kaubanduspindade reguleerimise osas. Kriitika on poliitika- ja selguspõhine.

Vastasseis on suunatud valitsuse eelarveotsustele, eriti Rail Balticu rahastuse äravõtmise osas, ning ametnike (politseiametnikud) poolt komisjonis esitatud teabe täpsusele. Kriitika on sisuline ja protseduuriline, keskendudes ebakõlade paljastamisele.

Otsest poliitilist vastuseisu või isiklikku kriitikat ei esitata, kuid kritiseeritakse maksutõusude inflatsioonilist mõju. Kriitika on suunatud poliitika tagajärgedele (hindade tõus) ja eelarvereeglite tekitatud survele.

Peamine vastuseis on suunatud Keskkonnaametile, keda kritiseeritakse teavitamiskohustuse eiramise ja ebaõiglaste piirangute kehtestamise eest. Kriitika on menetluslik ja poliitika-põhine, keskendudes riigiasutuse läbipaistmatusele ja ebaõiglasele kohtlemisele maaomanike suhtes.

Andmeid on liiga vähe.

Peamine kriitika on suunatud ministri tegevusele ja otsustele, eriti seoses Tervisekassa juhatuse tulemustasude määramisega. Kriitika on protseduuriline ja poliitiline, keskendudes järelevalve puudumisele ja ebakõladele ametlikes dokumentides. Kõneleja seab kahtluse alla ministri väited juriidilisest seotusest, mis takistas otsuste ülevaatamist.

Peamine kriitika on suunatud ministrile, kelle varasemat põhimõttelist seisukohta (palk rahas) vastandatakse tema praegusele aktsepteerivale hoiakule Tervisekassa kulutuste osas. Kriitika on poliitikapõhine ja keskendub eelarve haldamise ebakõladele ning põhimõttelisele järjepidevuse puudumisele.

Peamine vastane on valdkonna eest vastutav minister, kelle kõnet kritiseeritakse sisu puudumise eest, ning valitsus tervikuna ebaõnnestunud hangete ja auditi läbipaistvuse puudumise tõttu. Kriitika on intensiivne ja keskendub konkreetsetele protseduurilistele ja tulemuslikkuse vigadele, nagu praakrelvade hankimine ja Riigikontrolli takistamine.

Peamised vastased on valitsuskoalitsioon, eriti kaitseminister Hanno Pevkur, keda süüdistatakse avalikkuse eksitamises moona soetamise tähtaegade osas. Kriitika on suunatud ka Riigikogu juhatusele ja esimehele protseduuriliste otsuste (arupärimise tagasisaatmine, päevakorra järjekord) läbipaistmatuse tõttu. Opositsioon on intensiivne ja keskendub poliitilistele ning protseduurilistele ebakõladele.