Täiskogu istungite kaupa: Priit Sibul

Opositsiooniline hoiak on suunatud valitsuskoalitsioonile, eriti Reformierakonnale ja Sotsiaaldemokraatidele, kritiseerides nende poliitilisi valikuid ja motiive. Kriitika on suunatud nii poliitika sisule (maamaks kui ümberjagamine) kui ka protseduurile (kompromisside tegemine ilma sihtrühmi kaasamata ning ebajärjekindel seadusandlik kontroll energiasektoris).

Kriitika on suunatud üldisele poliitilisele ja ühiskondlikule "väga avatud meelele" keeleprobleemide lahendamisel. Samuti kritiseeritakse valitsuse suutmatust tagada piisav kontroll tööjõuturule sisenevate välisüliõpilaste üle, kes siirduvad teenindussektorisse. Kriitika on poliitika- ja väärtuspõhine.

Peamine vastane on minister ja valitsus, keda kritiseeritakse teravalt võõrandumise ja julgeolekuohtude eiramise eest. Kriitika on nii poliitiline (kodakondsuspoliitika) kui ka moraalne (küünilisus), seades kahtluse alla valitsuse prioriteedid. Rünnaku intensiivsus on kõrge ja kompromissivalmidust ei ilmne.

Ebapiisavalt andmeid.

Kriitika on suunatud valitsuse ja juhtivkomisjoni suunas, süüdistades neid puudulikus eelnõu ettevalmistuses ja ebakonsistentses julgeolekupoliitikas. Eriti terav on kriitika ajaloolise vastutuse teemal, tuues esile praeguste valitsusparteide liikmete (Ain Seppik ja Siim Kallas) varasemaid otsuseid Moskva patriarhaadi registreerimisel. Vaidlustab täitevvõimu väiteid, et poliitilisi avaldusi on vaja seadusliku tegevuse alustamiseks.