Täiskogu istungite kaupa: Priit Sibul

Kriitika on suunatud valitseja tegevuse vastu, heites ette seadusloome venitamist ja protseduurilisi vigu (ametkondade mittetoetus, vale ministeeriumi määramine). Vastuseis on protseduuriline ja poliitikapõhine, rõhutades valitsuse suutmatust reageerida riigikaitse eelhoiatustele.

Kriitika on suunatud valitsuse tegevusele ja õiguspraktika puudujääkidele, mitte konkreetsetele poliitilistele vastastele. Küsimused on suunatud ministrile, et saada selgust probleemide ulatuse ja lahendamise edenemise kohta, viidates ebakõladele seaduse ja tegeliku praktika vahel.

Kõneleja on selgelt opositsioonis praeguse valitsusega, viidates sellele kui valitsusele, kuhu Isamaa ei kuulu. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, küsides valitsuse prioriteetide kohta üleminekufondi vahendite kasutamisel innovatsiooni turgutamiseks.

Peamine kriitika on suunatud valitsusasutuste (Rahandusministeerium, MTA, Sotsiaalministeerium) vastu, süüdistades neid läbipaistvuse puudumises ja halduspraktika kuritarvitamises. Kriitika on protseduuriline ja poliitiline, rõhutades, et dokumente salastatakse ilma sisulise põhjuseta, viidates ka ministritevahelise suhtluse puudumisele. Eriti terav on kriitika Maksu- ja Tolliameti otsuse suhtes salastada Kaja Kallase tuludeklaratsioone puudutanud kiri 75 aastaks.

Vastuseis on suunatud valitsejale (valitsusele), kritiseerides või seades kahtluse alla nende finantsotsuste (0,25% meede) protseduurilist alust ja kehtivust. Kriitika on puhtalt protseduuriline ja poliitika-põhine.

Otsest vastuseisu või kriitikat poliitiliste oponentide suhtes ei esine. Kriitika on suunatud pigem õigusliku olukorra ebaselgusele, mis tekitas vajaduse DNA-testide järele, otsides selgitust, kas see oli seadusandja tahe.

Peamine kriitika on suunatud valitsejale ja rahandusministrile (Mart Võrklaev), keskendudes valitsuse fiskaalsele ebakompetentsusele ja poliitilisele ebausaldusväärsusele. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust eelarvestrateegia tühjade ridadega täitmises ja poliitika järsus muutuses. Vastuseis on poliitika- ja protseduuripõhine, seades kahtluse alla valitsuse lubadused uute maksude osas.

Kriitika on suunatud valitsuse või komisjoni ebaselguse ja võimaliku üksmeele puudumise vastu seoses Kultuurkapitali seaduse muudatustega. Vastuseis on protseduuriline, keskendudes seaduseelnõu ja ettekandja vastuste ebaselgusele, mitte isiklikule rünnakule.