Täiskogu istungite kaupa: Priit Sibul

Esineja näitab teadmisi seadusloome protsessidest, viidates komisjonitööle, ametkondade toetuse puudumisele ja ministeeriumide vastutusala küsimustele. Samuti on ta kursis riigikaitse strateegilise retoorikaga, tsiteerides nii valitseja kui ka naaberriikide riigikaitsejuhtide hoiatusi.

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust haldusõiguse ja andmekaitse valdkonnas, keskendudes avaliku teabe seaduse ja isikuandmete kaitse keerukustele. Kasutatakse spetsiifilist terminoloogiat ("õiguspraktika," "juurdepääsupiirangud") ning viidatakse teadmistele Avaliku teenistuse seaduse kontekstist.

Kõneleja näitab teadmisi kõrghariduspoliitikas ja eriti majanduspoliitikas, keskendudes innovatsiooni ja arendustegevuse (R&D) rahastamisele. Kasutatakse spetsiifilisi termineid nagu "üleminekufondi raha" ja "eravahendite kaasamine", mis viitab teadlikkusele rahastusmehhanismidest ja avaliku sektori rollist majanduse turgutamisel.

Kõneleja näitab asjatundlikkust avaliku teabe seaduse ja maksukorralduse seaduse rakendamise osas, viidates konkreetsetele paragrahvidele ja juhtumitele. Ta tunneb hästi ministeeriumide haldusala ja protseduurilisi küsimusi, eriti dokumentide juurdepääsupiirangute kehtestamisel. Lisaks on tal praktiline teadmine elektrijaotusvõrgu (Elektrilevi) teenuse kvaliteedi ja tarbijate teavitamise probleemidest.

Kõneleja näitab teadmisi riigi rahanduse ja eelarveprotsesside vallas, kasutades termineid nagu "eelarvestrateegia" ja küsides konkreetse protsendi (0,25%) otsuse tasandi kohta. Ekspertiis on suunatud finantsdokumentide hierarhia ja kehtivuse küsimustele.

Kõneleja näitab teadmisi peresünnitusega seotud õiguslikest ja sotsiaalsetest probleemidest, eriti DNA-testide nõudmise kontekstis. Ta keskendub õigusliku probleemi algpõhjuse ja seadusandja tahte väljaselgitamisele, viidates võimalikele kaasustele, mis probleemi tekitasid. Ekspertiis on suunatud õigusliku selguse ja protseduurilise korrektsuse tagamisele.

Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi riigi rahanduse, eelarvestrateegia (RES) ja maksupoliitika alal, kasutades täpseid numbreid (400 miljonit, 150 miljonit) ja tehnilisi termineid (võlakirjade emiteerimine). Eriti tugev on fookus valitsuse eelarveprotseduuride ja kokkuhoiueesmärkide ebaõnnestumise analüüsimisel. Kasutatakse konkreetseid tsitaate ja kuupäevi (19. september, 19. detsember) argumentide toetamiseks.

Kõneleja näitab üles teadmisi Kultuurkapitali seaduse ja selle muutmise protsessi kohta, keskendudes seaduseelnõu sisu ja seletuskirja vahelistele ebakõladele. Eriteadmised puudutavad kultuuriobjektide rahastamist ja parlamendi komisjoni ettekandja vastuste analüüsi.