Täiskogu istungite kaupa: Priit Sibul

Ebapiisav teave.

Peamine kriitika on suunatud Keskkonnaameti tegevuse vastu, mida peetakse ebaõiglaseks, protseduuriliseks (teavituse puudumine) ja inimestega mittesuhtlevaks. Siseministeeriumit kritiseeritakse vastuseisu eest relvapiirangute lihtsustamisele, kuigi Kaitseministeerium ja Riigikaitsekomisjon on ühtmeelel. Kriitika on intensiivne ja keskendub riigiasutuste ebaõnnestunud haldustegevusele.

Peamine vastasseis on valitsuse või vastutava ministriga, kelle seisukohti peetakse ebapiisavaks teenuse osutaja läbipaistvuse ja keeleoskuse tagamisel. Kriitika on poliitikapõhine ja intensiivne, keskendudes valitsuse arusaamadele ja hoiakutele.

Tugev opositsiooniline hoiak valitsuse suhtes, kritiseerides eelarveprotseduure ja valimislubaduste täitmise meetodeid (laenamine, reeglite muutmine). Kriitika on suunatud eelkõige eelarvetehnilisele manipulatsioonile, näiteks suurte prognoositavate kulude (Eesti Raudtee, Kliimaministeerium) paigutamine reservi, et vältida nende kajastumist kulureal.

Kriitika on suunatud valitsuse (sh minister Terrase ja rahandusministri) eelarvehalduse vastu, rõhutades ebakõlasid ja ebaefektiivseid kulutusi. Vastuseis on poliitika- ja menetluskeskne, küsides otse, miks teatud projektid (Tartu–Riia rong) on endiselt aktuaalsed, samas kui nende tasuvus on madal, ning nõudes selgust tuleviku rahastamise osas.

Vastuseis on suunatud menetluslikule ebaefektiivsusele, kritiseerides kaudselt Rahanduskomisjoni ja ettekandjat eelnõu aeglase tempo eest. Kriitika on protseduuripõhine ja intensiivsus on mõõdukas, väljendudes küsimuse vormis, mis seab kahtluse alla kiiruse ja mõistlikkuse.