Kuude kaupa: Andres Metsoja
Kokku kuid: 19
Täielikult profileeritud: 19
10.2025
11 Sõnavõtud
Stiil on formaalne ja kriitiline, suunatud ministrile ja istungi juhatajale. Kasutatakse loogilisi argumente ja retoorilisi küsimusi, et rõhutada struktuurseid probleeme (nt toetussõltuvus, fiskaalpoliitika viga). Toon on murelik, eriti pikaajalise eelarve dünaamika ja kohalike omavalitsuste tulude jagamise teemal.
09.2025
16 Sõnavõtud
Stiil on kriitiline, nõudlik ja murelik, rõhutades avalikkuse tunnetatud kaost ja valitsuse viletsust. Kasutab tugevaid emotsionaalseid apelle, viidates maapiirkondade mahajäetusele ja ebaõiglastele maksudele. Esitab teravaid retoorilisi küsimusi valitsuse lahenduste puudumise kohta ning kasutab isiklikke näiteid regulatsioonide absurdsuse illustreerimiseks.
06.2025
11 Sõnavõtud
Toon on valdavalt kriitiline ja tungiv, eriti energiapoliitika teemadel, kasutades tugevaid väljendeid nagu "susserdamise probleem" ja "totaalne skisofreenia". Ta tasakaalustab emotsionaalseid üleskutseid maaelanike kaitseks detailsete ja loogiliste argumentidega õigusruumi ja menetluste teemal. Kasutab sarkasmi, et rõhutada bürokraatlikku segadust ja ebavõrdset kohtlemist.
05.2025
16 Sõnavõtud
Kõneleja stiil on valdavalt formaalne, kuid muutub keskkonnateemade arutelul (eriti omandiõiguse riive puhul) väga kriitiliseks ja emotsionaalselt laetuks, kasutades väljendeid nagu "katastroofiline lähenemine" ja "terrorit taluma". Ta toetub tugevalt loogilistele argumentidele, viidates põhiseaduse riivele, võrdse kohtlemise printsiibile ja mõjuanalüüside puudumisele, seades kahtluse alla valitsuse vastutustundlikkuse.
04.2025
14 Sõnavõtud
Kõnelemisstiil on valdavalt võitluslik ja tungiv, kasutades tugevaid hinnanguid (nt "ebaõiglane maks," "strateegiline segadus," "äpud oleme"). Ta tasakaalustab poliitilist ja majanduslikku loogikat emotsionaalsete apellidega, viidates usalduse puudumisele ja maapiirkondade elanike muredele. Kasutab markantseid isiklikke näiteid (8,6 miljoni euro suurune liitumistasu) olukorra absurdsuse rõhutamiseks.
03.2025
7 Sõnavõtud
Kõnestiil on formaalne, analüütiline ja sageli kriitiline, eriti Peaministri poole pöördudes. Ta kasutab tugevalt loogilisi argumente, tuginedes faktidele, kuluanalüüsile ja regulatiivsetele anomaaliatele (nt Soome ja Eesti energiaturu võrdlus). Toon on kohati murelik (regionaalne ärevus) ja nörritav (halli passi debatt), rõhutades vajadust läbipaistvuse ja proportsionaalsuse järele.
02.2025
10 Sõnavõtud
Kõneleja stiil on formaalne, analüütiline ja ratsionaalsusele suunatud, püüdes olla "ratsionaalsusest kantud". Ta kasutab sageli retoorilisi küsimusi, et juhtida tähelepanu poliitilistele ja protseduurilistele vigadele ("Miks me oleme sellisesse olukorda jõudnud?"). Lemmikloomade teemal kasutab ta detailseid stsenaariume (nt aia taga haukuv koer) seaduseelnõu praktiliste puuduste illustreerimiseks, väljendades lõpuks skeptilisust pakutud lahenduse tegeliku mõju suhtes.
01.2025
11 Sõnavõtud
Stiil on kriitiline ja kohati emotsionaalselt laetud, väljendades frustratsiooni bürokraatia ja "rumalate regulatsioonide" üle, mis tekitavad trotsi riigi vastu. Kõneleja kasutab loogilisi argumente ja viiteid seadustele, kuid illustreerib neid isiklike näidete ja lugudega (nt puu mahavõtmise keeld, eksinud matkajad), et rõhutada tsentraalse juhtimise ja reaalsuse vahelist lõhet. Ta kasutab teravat keelt, märkides, et mõned olukorrad "ajavad ropendama" või et "midagi on täiesti metsas".
12.2024
16 Sõnavõtud
Kõneleja stiil on analüütiline, formaalne ja sageli kriitiline, kasutades tugevaid väljendeid nagu "narr olukord" ja "skisofreeniline olukord". Ta toetub peamiselt loogilistele ja õiguslikele argumentidele, rõhutades protseduurilist täpsust ja proportsionaalsust, ning on valmis minema detailidesse (nt hüljatud vara määratlus).
11.2024
31 Sõnavõtud
Kõneleja toon on valdavalt kriitiline, murelik ja skeptiline, kasutades emotsionaalselt laetud, kuid formaalset keelt (nt "väga ebaõiglane", "karuteene", "hookuspookus"). Ta tasakaalustab loogilisi apelle (viidates RMK rahavoogudele, põhiseaduslikule õiglusele) emotsionaalse murega (nt hariduse kättesaadavus, regionaalsete kärbete mõju). Ta kritiseerib valitsuse tegevust "paralleelmaailma tunnetuse" ja "tühja ämbrina".
10.2024
8 Sõnavõtud
Retooriline stiil on kriitiline ja nõudlik, keskendudes loogilistele argumentidele ja valitsuse tegevuste põhjendamise nõudmisele. Kasutatakse teravaid metafoore, nagu maksutõusude nimetamine "üheotsapiletiks" ja majanduspoliitika "karuteeneks". Kõneleja nõuab otsekoheseid vastuseid ja esitab küsimusi, mis seavad kahtluse alla valitsuse säästlikkuse ja tervikliku planeerimise.
09.2024
12 Sõnavõtud
Kõneleja stiil on valdavalt formaalne ja küsimusi esitav, pöördudes lugupeetud eesistujate ja ministrite poole, kuid sisaldab ka teravat kriitikat ja mure väljendamist. Ta kasutab nii loogilisi argumente (kulude ja kasu võrdlus, 80 miljoni euro investeering) kui ka emotsionaalseid apelle (kogukonna tunne, et neist sõidetakse üle, Kagu-Eesti appikarje). Ta rõhutab korduvalt kogukonna vaatepunkti ja elab ise perifeerias, lisades oma argumentidele isiklikku konteksti.
07.2024
9 Sõnavõtud
Kõneleja stiil on kriitiline, analüütiline ja formaalne, kasutades loogilisi argumente majandusliku konkurentsivõime ja regionaalse ebavõrdsuse teemal. Toon on murelik ja hoiatav, eriti seoses maksutõusude negatiivsete tagajärgedega Eesti rahvale ja ettevõtjatele. Ta kasutab retoorilist küsimustikku ja rõhutab, et numbrid ja statistika ei valeta.
06.2024
7 Sõnavõtud
Kõneleja stiil on kirglik, kohati võitlev ja emotsionaalselt laetud, kasutades tugevaid väljendeid nagu "mõnitav suhtumine" ja "käib väga närvidele". Ta vastandab sageli linna ja maa elulaadi (Porsche GT vs. Land Cruiser) ning apelleerib õigluse ja aususe puudumisele. Kuigi esitlus on formaalne (Riigikogu saalis), on see üleskutsuv ja kasutab palju retoorilisi küsimusi valitsuse poliitika absurdsuse rõhutamiseks.
05.2024
5 Sõnavõtud
Retooriline stiil on kriitiline, analüütiline ja murelik, eriti kui ta kirjeldab vastuolusid riigi tegevuses kui "dissonantsi" ja "nõutuks tegevat" olukorda. Ta kasutab detailseid, reaalseid näiteid (Lavassaare turbatootmisala) abstraktsete poliitiliste vigade illustreerimiseks, eelistades loogilist argumentatsiooni emotsionaalsetele üleskutsetele. Kõneleja esitab küsimusi, mis seavad kahtluse alla valitsuse lihtsustatud lähenemise probleemide lahendamisele.
04.2024
9 Sõnavõtud
Retooriline stiil on ametlik ja analüütiline, eriti arupärimistes, kuid muutub automaksu teemal väga kirglikuks ja vastanduvaks, kasutades tugevaid emotsionaalseid väljendeid nagu "selge ei" ja "vastutustundetu". Rõhutatakse talupojamõistuse kadumist ja õiglustunde olulisust, tasakaalustades tehnilisi detaile üldiste ühiskondlike kaalutlustega.
03.2024
4 Sõnavõtud
Stiil on formaalne ja küsimustele keskenduv, eesmärgiga saada valitsuselt selgitusi õigusriigi olukorra kohta. Toon on murelik ja nõudlik läbipaistvuse osas, kuid muutub seadusandluse arutelul detailsemaks ja sisaldab ka kerget huumorit (kukesaaga näol), et illustreerida seaduse praktilist rakendust.
02.2024
4 Sõnavõtud
Retooriline stiil on formaalne, pöördudes austatud istungi juhataja ja ministrite poole, kuid sisult teravalt kriitiline ja kohati emotsionaalne. Kasutatakse palju retoorilisi küsimusi, et seada kahtluse alla valitsuse tegevuse loogika ja kiirus (nt "Kas me oleme liiga aeglased?"). Autode maksustamise teemal kasutatakse tugevat emotsionaalset apelli, rõhutades, et poliitika teeb "hästi palju haiget" ja rahvas "põlgab seda automaksu".
01.2024
14 Sõnavõtud
Kõneleja stiil on tõsine, detailne ja sageli murelik, kasutades emotsionaalseid apelle, et rõhutada olukorra tõsidust ("ülim jaburus," "paranormaalne olukord"). Ta toetub tugevalt loogilistele argumentidele ja konkreetsetele näidetele (Pärnu juhtum, Nursipalu, Juminda poolsaar) ning nõuab valitsuselt selget visiooni ja vastutust. Üldine toon on kriitiline ja nõudlik, eriti infrastruktuuri ja majanduspoliitika osas.