Täiskogu istungite kaupa: Andres Metsoja

Kõnestiil on formaalne, tõsine ja väljakutsuv, esitades ministrile otseküsimuse. Kasutatakse loogilisi ja protseduurilisi apelle, keskendudes parlamentaarse riigi põhimõistetele ja vastutuse piiridele. Toon on kriitiline, kuid püüab jääda kontseptuaalsele tasandile, eristades mõttelaadi ja väljaütlemisi.

Retooriline stiil on otsene ja küsitlev, väljendades segadust ja kriitikat valitsuse plaanide vastu, märkides, et olukord on "segane ja järjest segasemaks läheb". Toon on murelik ja nõuab otsekoheseid vastuseid, rõhudes loogilistele vastuoludele (nt sotsiaaltöötaja vs. vangivalvur) ja tervikliku nägemuse puudumisele. Kõneleja rõhutab raskust valitsuse otsuste selgitamisel oma valijatele.

Stiil on teravalt kriitiline ja konfronteeriv, kasutades kujundlikke väljendeid (nt "ostnud üheotsapileti") ja viiteid varasematele valitsuse lubadustele ("maksufestival on läbi"). Kõneleja esitab oma seisukohti loogiliste argumentide ja faktidele viitamise kaudu, mainides nii majanduskeskkonna kehva seisu kui ka Euroopa hinnangut omavalitsuste autonoomia kohta. Kasutatakse ka retoorilisi küsimusi, et rõhutada lahenduste puudumist.

Retooriline stiil on murelik ja tungiv, kasutades korduvalt retoorilisi küsimusi, et seada kahtluse alla valitsuse poliitika pikaajaline mõju ("Kas me ikkagi ei tee endale sellega karuteenet?"). Stiil tasakaalustab loogilisi argumente (viidates ekspordibilansile ja ettevõtjate muredele) lühikese isikliku näitega kõrgetest kütusehindadest.

Retooriline stiil on formaalne ja lugupidav, pöördudes ministri poole asjalike küsimustega. Toon on analüütiline ja keskendub loogilistele argumentidele, rõhutades teema olulisust ning otsides selgitusi teenuse kättesaadavuse ja finantsilise poole kohta.