Täiskogu istungite kaupa: Andres Metsoja

Kõnestiil on kriitiline ja pakiline, väljendades frustratsiooni strateegilise segaduse ja poliitilise tahtmatuse üle energeetikavallas. Kasutatakse markantset isiklikku lugu (8,6 miljoni euro suurune liitumistasu) süsteemsete probleemide illustreerimiseks, kombineerides emotsionaalset apelli detailsete regulatiivsete ettepanekutega. Lõppjäreldus on terav, nimetades olukorda "suureks läbikukkumiseks".

Retooriline stiil on küsitlev ja murelik, rõhutades regionaalse tasakaalu probleemi tõsidust ("kollitab meid igast nurgast"). Kõne on formaalne ja keskendub loogilistele, poliitika rakendamisega seotud küsimustele, esitades Ministrile mitu konkreetset järelepärimist. Puuduvad emotsionaalsed või isiklikud apellid, keskendutakse faktilistele ja halduslikkudele probleemidele.

Retooriline stiil on kriitiline, küsitlev ja analüütiline, keskendudes loogiliste vastuolude paljastamisele (nt subsiidiumide vajadus vana tehnoloogia puhul). Kõneleja esitab korduvalt küsimusi, et rõhutada valitsuse tegematajätmisi ja turu ebaõiglust, nimetades subsiidiumide varjamist "äriliseks trikiks." Toon on formaalne ja keskendub faktidele, rõhutades samas vajadust, et "rahvas" asjadest aru saaks.

Retooriline stiil on formaalne, kuid väljendab tugevat kriitikat ja segadust seoses eelnõu radikaalse sisuga ("Ma olen ülimalt segaduses"). Kasutatakse retoorilisi küsimusi ja rõhutatakse poliitika aluspõhimõtete rikkumist, et luua loogilist survet ministrile ja nõuda vastutust.

Kõneleja stiil on kriitiline ja kohati konfronteeriv, süüdistades valitsust strateegia puudumises ja nimetades neid "äpudeks". Kasutatakse nii loogilisi argumente (majanduslikud paradigmad, laenuraha kasutamine) kui ka emotsionaalseid apelle (kruusateede olukord, maapiirkondade elanike kurnamine). Üldine toon on murelik ja pakiline, rõhutades vajadust reaalsustaju järele.

Retooriline stiil on ametlik, viisakas ja küsitlev, keskendudes pragmaatilistele ja logistilistele detailidele (halduse, valiku ja planeerimise küsimused). Kõneleja kasutab loogilist argumentatsiooni ja otseseid viiteid kohalike elanike muredele, et rõhutada vajadust täpse informatsiooni järele. Toon on murelik seoses protsessi kiire tempoga, kuid üldiselt toetav.