Täiskogu istungite kaupa: Andres Metsoja

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust energeetika, eriti taastuvenergeetika ja võrguprobleemide osas, kasutades spetsiifilist terminoloogiat nagu sagedusreserv, liitumistasud, infraheli ja kompleksloa menetlus. Ta toob esile detailseid näiteid, sealhulgas isikliku kogemuse Eleringiga ja teadmised parima võimaliku tehnoloogia rakendamisest tööstuses.

Kõneleja näitab asjatundlikkust spordi- ja kultuurivaldkonna haldusküsimustes, eriti mis puudutab kohalike omavalitsuste eelarveid ja sihtasutuste loomist. Kasutatakse spetsiifilisi termineid nagu "omaosaluse koorem" ja "sihtasutuste teema", mis viitab süvenemisele valdkonna rahastamismudelitesse. Eraldi rõhutatakse spordiklubide ja huviringide osalejate arvu kahanemise majanduslikke põhjuseid.

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust elektrituruseaduse, taastuvenergia tootmise majandusliku loogika ja riigiettevõtete finantsküsimuste osas. Kasutab spetsiifilisi termineid nagu "omahind," "tootlus," "subsideerimine" ja viitab Euroopa Liidu direktiividele otsemüügi kohta. Teadmised hõlmavad ka konkreetseid projekte (Sopi-Tootsi, Saarde) ja Enefit Greeni aktsiatega seotud probleeme.

Kõneleja näitab asjatundlikkust omandipoliitika ja seadusloome valdkonnas, tsiteerides konkreetselt seaduseelnõu numbriga 612 sätteid. Ekspertiis keskendub riigi strateegiliste suundade ja seaduseelnõude vastavuse küsimustele, nõudes selgitust, milline üleriigiline strateegia sellist poliitikat toetab.

Kõneleja demonstreerib teadmisi maksu- ja majanduspoliitikas, vastandudes astmelisele tulumaksule ja rõhutades toimiva majanduse tähtsust maksuraha tekkeks. Kasutatakse ajaloolisi võrdlusi (rahareform, alustamine kümne euroga) ja viidatakse autoriteetidele (Heido Vitsur) riigivõla ja laenuraha normaalsuse kontekstis, kui seda kasutatakse taristusse investeerimiseks.

Kõneleja näitab asjatundlikkust kaitsetööstuse arendamise, planeerimisprotsesside ja riiklike strateegiliste investeeringute finantsreeglite osas, viidates Kaitsetööstuse Liidu ambitsioonidele. Kasutatakse spetsiifilisi termineid nagu "kompensatsioonialad looduskaitselises mõttes" ja "kunsti protsent", võrreldes olukorda Rail Balticu trassikoridoriga. Demonstreeritakse teadmisi nii riigimaa kui ka eraomandi puudutamise ja haldusmudelite loomise kohta.