Täiskogu istungite kaupa: Andres Metsoja
Kokku istungeid: 6
Täielikult profileeritud: 6
2025-04-23
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Toetab taastuvenergia tootmise stimuleerimist läbi regulatiivsete takistuste eemaldamise ja monopolide ohjeldamise. Majanduslikud vaated rõhutavad vajadust pakkuda kohalikele kogukondadele rahalisi soodustusi (võrgutasu nulli viimine, taastuvenergia tasust vabastamine) vastutasuks energiajulgeoleku tagamise eest.
2025-04-22
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Majanduslikud seisukohad puudutavad teenuste rahastamist ja kättesaadavust; kõneleja kritiseerib osalustasude kasvu, mis kahandab huviringides osalejate arvu. See viitab soovile leevendada kodanike rahalist koormat ja tagada kultuuri/spordi parem riiklik või kohalik rahastus.
2025-04-16
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Majanduslikud vaated rõhutavad turuloogika järgimist ja kritiseerivad subsiidiume, mis moonutavad hinda ja vajavad maksumaksja raha. Toetab otseseid lepinguid elektritootjate ja väiketarbijate vahel omahinnaga, et tagada kohalik majanduslik kasu. Kritiseerib riigiettevõtete ebaefektiivseid ja turuvastaseid investeeringuid.
2025-04-15
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Majanduslikud vaated keskenduvad omandipoliitika kaitsmisele, vastandudes riiklikule sekkumisele, mis vähendab kinnisvara väärtust või pakub ebapiisavat hüvitist (pool väärtusest). Seisukoht rõhutab omandipoliitika kui riigi aluspoliitika puutumatust.
2025-04-09
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kõneleja on uute maksude (sh astmeline tulumaks) tugev vastane, nõudes riigi kärpimist ja jõukohaseks muutmist. Toetatakse majanduskasvu ja investeeringute ligimeelitamist, mitte maksude ümberjagamist. Laenuraha kasutamist peetakse normaalseks, kui see suunatakse riigi taristusse, mis tagab kindlustunde ja võrdsuse, mitte aga äririskide subsideerimiseks.
2025-04-09
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Majandusvaated toetavad riiklikke strateegilisi investeeringuid tööstuse arendamisse ja varustuskindluse tagamisse (50 miljonit eurot). Samas rõhutatakse vajadust, et riik peaks investeeringu positiivse vastuvõtu tagamiseks panustama ka kohalikku taristusse, leevendades sellega kohalikele teedele tekkivat survet.