Täiskogu istungite kaupa: Andres Metsoja

Stiil on ametlik ja struktureeritud, sisaldades nii emotsionaalseid apelle (riigi alavääristamise hukkamõistmine) kui ka detailset loogilist argumentatsiooni seaduseelnõu menetluse ja tehniliste aspektide osas. Kõneleja on kriitiline ja nõudlik, rõhutades sisupoole olulisust kirgliku debati keskel ja esitades retoorilisi küsimusi vastutuse kohta.

Stiil on analüütiline, küsitlev ja kriitiline, rõhutades loogilist argumentatsiooni, proportsionaalsuse nõuet ja läbipaistvust. Kasutab korduvalt retoorilisi küsimusi ("Vabandust, aga mida me siis ikkagi teeme?") ning viitab õiguskantsleri nõuetele seadusandja põhjalikkuse kohta. Tone on skeptiline valitsuse väidetavate eesmärkide suhtes, süüdistades neid "loori" loomises.

Toon on kriitiline ja tungiv, esitades peaministrile teravaid küsimusi prioriteetide ja anomaaliate kohta. Stiil on loogiline ja faktipõhine, kasutades konkreetseid numbreid (nt 69 miljonit vs 100 miljonit) ja vastandades Eesti olukorda Soome praktikaga. Emotsionaalsete apellide asemel rõhutatakse majanduslikku mõistlikkust ja strateegilist tähtsust.

Stiil on formaalne ja otsekohene, esitades peaministrile kriitilise küsimuse. Kõneleja rõhutab kohalikku ärevust ("ärevust tekitanud piirkondades") ja apelleerib loogikale, küsides strateegilise kooskõla järele. Vastanduv idee on esitatud kui võimalik "väikene mõtteavaldus" või "segadus", mis viitab mõõdukale skeptitsismile.