Kuude kaupa: Tõnis Lukas
Kokku kuid: 19
Täielikult profileeritud: 19
10.2025
1 Sõnavõtud
Vastasseis on suunatud valitsusele ja peaministrile, keda kritiseeritakse läbirääkimiste ebarahuldavate tulemuste ja pikaajalise eelarvekindluse puudumise pärast õpetajate palkade osas. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, keskendudes kokkulepete fikseerimata jätmisele RES-is.
09.2025
10 Sõnavõtud
Peamine vastane on valitsus ja vastutav minister, keda kritiseeritakse intensiivselt protseduuriliste viivituste ja lubaduste rikkumise pärast uue keeleseaduse esitamisel (tähtaeg oli juuni keskpaik). Kriitika on terav, väljendudes otseses usalduse kaotamises valitsuse vastu keelekaitse küsimustes.
06.2025
47 Sõnavõtud
Peamine kriitika on suunatud valitsuskoalitsioonile (Reformierakond), süüdistades neid strateegilise arusaama puudumises (massiimmigratsioon), vassinud otsustes (maksud, Tartu vangla) ja mandaadi kaotamises (madal toetus). Kriitika on peamiselt poliitika- ja usalduspõhine, nõudes valitsuse tagasiastumist ja erakorralisi valimisi. Kompromissivalmidust valitsuse strateegiliste otsuste osas ei ilmne, vaid nõutakse suunamuutust.
05.2025
11 Sõnavõtud
Kõneleja on valitsuse suhtes tugevalt opositsiooniline, kritiseerides koalitsiooni tegevust kui "mõttetut segadust" ja "anomaalset". Peamised kriitikaobjektid on Reformierakonna plaan muuta kohalike valimiste korda ja valitsuse suutmatus tagada eestikeelsele õppele ülemineku rahastamine. Ta süüdistab valitsust ka selles, et nad on loonud ingliskeelsed ja venekeelsed "mullid", mis vähendavad eesti keele õppimise motivatsiooni.
04.2025
4 Sõnavõtud
Peamine vastasseis on valitsuskoalitsiooni ja eriti Reformierakonnaga, keda kritiseeritakse turumajanduse põhimõtetest taganemise eest, doteerides energiasektorit. Kriitika on suunatud ka valitsuse tegevusetusele (venivad koalitsiooniläbirääkimised) ja täitmata jäänud lubadustele (õpetajate palgatõus). Haridusteemaline kriitika on suunatud konkreetsetele poliitilistele tagajärgedele ja kuludele.
03.2025
20 Sõnavõtud
Vastasseis on suunatud valitsusele ja selle poliitikatele, eriti sisserände, eelarvekärbete ja haridusreformi osas. Kriitika on poliitikapõhine, süüdistades valitsust odava tööjõu eelistamises ja Eesti inimeste palgataseme allalöömises. Ta kritiseerib ka neid, kes peavad rahvuslusega seotud probleeme "iganenud anakronismiks", ning süüdistab valitsust oluliste reformide kiirustamises.
02.2025
16 Sõnavõtud
Kriitika on suunatud valitsuse tegevuse vastu, heites ette madalat usaldust, aeglast tegutsemist kaitsetööstuse arendamisel ja haridusreformi tormakust ning läbipaistmatust. Eriti kritiseerib ta haridusministeeriumi direktorite koondamise otsust ilma eelneva kaasamise ja selge finantsarvestuseta. Haridusleppe seaduse viibimise eest süüdistatakse rahandusministrit (Reformierakond), mitte Isamaad.
01.2025
5 Sõnavõtud
Kriitika on suunatud valitsuse poliitikate vastu (haridusreform, migratsiooniseadus) ja on nii protseduuriline (muutuste eitamine) kui ka sisuline. Tugev ideoloogiline vastuseis on suunatud organisatsioonidele ja hoiakutele, mis naeruvääristavad laste saamist või propageerivad traditsiooniliste perekonnamõistete kaotamist. Kõneleja vastandub teravalt neile, kes sildistavad pereväärtuste kaitsjaid paremäärmuslasteks või radikaalideks.
12.2024
10 Sõnavõtud
Peamine kriitika on suunatud Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) ametnikele, keda süüdistatakse reformide alarahastamises ja tegeliku pildi varjamises ministri eest. Kõneleja kritiseerib HTM-i ka Isamaa fraktsiooni muudatusettepaneku diskrimineerivaks tembeldamise eest, nimetades seda "põhiseaduse väänamiseks". Välispoliitiliselt on tugev vastuseis Venemaa ja Valgevene agressiivsele käitumisele ja valimistesse sekkumisele.
11.2024
26 Sõnavõtud
Peamine vastasseis on valitsuskoalitsiooniga, keda kritiseeritakse teravalt regionaalse tasakaalu õõnestamise, hariduslubaduste murdmise ja bürokraatia vähendamise eesmärgi eiramise eest. Kriitika on poliitikapõhine, rõhutades, et teised ministeeriumid töötavad regionaalsele tasakaalule vastu. Valitsuse tegevusetust õpetajate palga osas nimetatakse häbiväärseks.
10.2024
12 Sõnavõtud
Peamine kriitika on suunatud valitsusele, süüdistades neid sõnamurdlikkuses (õpetajate palgad) ja ebaefektiivses eelarvejuhtimises. Ta kritiseerib teravalt tööandjate huve, kes soovivad sisse tuua odavat tööjõudu, mis surub alla kohalike palgad ja võtab eestlastelt töö. Kriitika on nii poliitika- kui ka väärtuspõhine, seades kahtluse alla valitsuse tegevuse mõju riigi julgeolekule ja sotsiaalsele sidususele.
09.2024
9 Sõnavõtud
Kriitika on suunatud valitsusasutustele (eriti Haridusministeeriumile) halva koordineerimise, tehniliste ebaõnnestumiste ja vastutuse ebaselguse pärast. Kriitika on protseduuriline ja tulemuspõhine, nõudes isikustatud vastutust. Samuti kritiseeritakse riiklikke monopoolseid ettevõtteid (nt Elektrilevi) tarbijate unarusse jätmise ja kasumikesksuse eest.
07.2024
13 Sõnavõtud
Peamised vastased on Reformierakond, keda kritiseeritakse valitsemise ebaefektiivsuse ja vastutuse vältimise eest, ning Sotsiaaldemokraadid küünilise valijate ülevõtmise poliitika pärast. Kriitika on intensiivne, süüdistades koalitsiooni vigade parandamise võimaluse kasutamata jätmises ja opositsiooni süüdistamises rahvale ebameeldivates otsustes. Eraldi kritiseeritakse Sotsiaaldemokraatide toetust agressorriigi kodanike valimisõigusele Eestis.
06.2024
5 Sõnavõtud
Kõneleja kritiseerib Gruusia valitsust kodanike represseerimise ja Venemaale omaste meetodite kasutamise eest. Ta heidab ette silmakirjalikkust nii Eesti sisepoliitikas kui ka Euroopa Liidu riikide poliitikas, mis premeerib pro-Venemaa jõude. Lisaks kritiseerib ta kaitseministrit opositsioonisaadikute alahindamise eest detailidesse puutuvates küsimustes.
05.2024
23 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon (Reformierakond ja Sotsiaaldemokraadid), keda süüdistatakse keelemuudatuste viivitamises ja platvormifirmade (Bolt) huvide teenimises, mis on nii poliitiline kui ka eetikapõhine kriitika. Ta kritiseerib teravalt ka Tallinna linna juhtkonda suutmatuse eest täita pealinna rolli ja leida lahendusi rahvusooperile. Kõneleja on kompromissitu, pidades valitsuse viivitust keeleküsimuses "kuritegelikuks" ja ohtlikuks.
04.2024
23 Sõnavõtud
Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja haridusministrile, keda süüdistatakse õpetajate palgaküsimuse eiramises, lubaduste murdmises ja haridussüsteemi ebastabiilsuses. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, süüdistades valitsust koalitsioonileppest mittekinnipidamises ning lastes asjadel "nii kaugele" minna (viidates õpetajate streigile). Sisserände teemal kritiseeritakse valitsuse plaane tuua sisse odavat tööjõudu, petes avalikkust piirarvuga.
03.2024
19 Sõnavõtud
Peamine kriitika on suunatud Vabariigi Valitsusele tervikuna, süüdistades seda lubaduste täitmata jätmises ja vastutuse puudumises, eriti õpetajate palga osas. Kriitika on poliitikapõhine ja protseduuriline, rõhutades, et Haridus- ja Teadusministri pingutustest ei piisa ilma valitsuse ühtse toetuseta. Esineja kritiseerib ka Sotsiaaldemokraate (Jevgeni Ossinovski) nende täitmata lubaduste eest ja püüab ümber lükata viiteid Isamaa varasemale heitlikkusele.
02.2024
13 Sõnavõtud
Kõige teravam kriitika on suunatud peaministrile ja valitsusele tervikuna, süüdistades neid rahvastikupoliitika eiramises ja kontrollimatus sisserändes. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, nimetades valitsuse lubadusi "katteta lubadusteks" ja otsuseid "mõtlematuteks". Kompromissivalmidust ei ilmne, pigem rõhutatakse vajadust "pidurit panna" ja valitsust survestada.
01.2024
17 Sõnavõtud
Peamine vastasseis on suunatud valitsusele, keda kritiseeritakse lubaduste mittetäitmise ja õpetajate streigi põhjustamise eest. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, süüdistades valitsust vastutustundetus ja ebakompetentsuses ("käpardlikkus"). Peaministrit kritiseeritakse läbirääkimiste juhtimise ülevõtmise eest haridusministrilt. Samuti lükkas ta ümber Martin Helme esitatud valeväite Pronkssõduri äraviimise toetamise kohta.