Täiskogu istungite kaupa: Tõnis Lukas

Peamine kriitika on suunatud praegusele valitsuskoalitsioonile, süüdistades neid koalitsioonileppe lubaduste mittetäitmises ja regionaalpoliitilise tahte puudumises. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, tuues näiteks õpetajate palga ja keskmise palga suhte käriseva vahe. Samuti kritiseeritakse varasemat valitsust (2022–2023) Eesti rahanduse halva seisukorra eest.

Kriitika on suunatud valitsuse tegevuse vastu seoses vanglate haldamisega ja ajaloolise mälu ebapiisava austamisega. Eriti kritiseeritakse seda, et kangelasi ei mälestata vääriliselt, ning küsitakse ministrilt otse ohuhinnangute puudumise kohta, vihjates julgeolekuohtude alahindamisele (nt "uinuvas olekus putiniste"). Kriitika on poliitika- ja väärtuspõhine.

Kriitika on suunatud valitsuse ja eelarveotsuseid menetleva komisjoni vastu, heites ette passiivsust ja valitsuse pimesi usaldamist. Vastuseis on poliitiliselt ja protseduuriliselt põhjendatud, keskendudes ebaõigele reageerimisele muutunud majandusoludele.

Vastuseis on suunatud ministri poolt esitatud loogikale, mis puudutab teenuste võrdset kohtlemist töötavate ja lapsi kasvatavate inimeste vahel. Kriitika on poliitika ja väärtuspõhine, seades kahtluse alla riigi tuleviku turvalisuse ja teenuste pakkumise alused.

Peamine vastuseis on suunatud valitsusele ja peaministrile seoses plaaniga tõsta rändekvooti ja eirata eesti keele nõuete tugevdamist. Tugev kriitika on adresseeritud ka tööandjatele, kes soovivad sisse tuua madalapalgalist tööjõudu, mis surub alla kohalike palku ja võtab eestlastelt töö. Kriitika on poliitika- ja väärtuspõhine.

Vastasseis on suunatud valitsusele ja ministrile, kes propageerivad nulleelarvet kui kokkuhoiumeetodit. Kriitika on poliitikapõhine, süüdistades valitsust selles, et nende propageeritud meetod ei too tegelikku riiklikku kokkuhoidu, vaid tekitab vaid asjatut töömahtu.