Täiskogu istungite kaupa: Tõnis Lukas
Kokku istungeid: 81
Täielikult profileeritud: 81
2025-10-08
XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
Kriitika on suunatud valitsuse tegevuse vastu, eriti seoses suutmatusega saavutada pikaajaline kokkulepe õpetajate palgatõusu osas järgnevateks aastateks. Vastasseis on poliitika- ja protseduuripõhine, küsides otse peaministrilt tema rahulolu läbirääkimiste tulemustega omavalitsuste liiduga.
2025-09-17
XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
Vastasseis on suunatud valitsuse ja ministri vastu, keda kritiseeritakse teravalt lubaduste rikkumise ja keeleseaduse eelnõu pideva edasilükkamise eest. Kriitika on protseduuriline ja poliitiline, väljendades tugevat usaldamatust koalitsiooni suutlikkuse vastu. Kõneleja heidab ette, et valitsus ei pea eesti keele rolli piisavalt oluliseks.
2025-09-16
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud süsteemi ja valitsusasutuste vastu, mis lubavad vene keele oskuse nõudmist töötajatelt, samas kui eestikeelse teeninduse puudumist eiratakse. Vastandutakse ka passiivsele suhtumisele, kus teeninduse puudumisel "kehitatakse lihtsalt õlgu".
2025-09-04
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon ja haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, keda kritiseeritakse lubaduste rikkumise, viivitamise ja ebaefektiivsuse eest. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, süüdistades valitsust konkreetsete sammude astumata jätmises ja oluliste seaduseelnõude (keeleseadus) edasilükkamises. Välja tuuakse ka Kultuurikomisjoni enamuse otsus, mis takistas streigi ärahoidmise eelnõu õigeaegset arutelu.
2025-06-18
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud valitsuse ja peaministri suunas, süüdistades neid vastutuse vältimises õpetajate palgatõusu osas ja formaaljuriidiliste otsuste puudumises kokkulepete taga. Kriitikat jagub ka diferentseerimisfondi jaotamise mehhanismile, mis loob omavalitsustele motivatsiooni jätta kvalifitseeritud õpetajad madalamale palgaastmele.
2025-06-12
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on valitsus tervikuna ja konkreetselt minister Liisa Pakosta, keda kritiseeritakse usalduse puudumise, vassimise ja strateegilise läbimõtlemata otsuste eest. Kriitika on intensiivne ja keskendub nii poliitilisele mandaadile kui ka protseduurilistele puudujääkidele (aruannete varjamine). Kompromissivalmidust ei näidata, nõudes valitsuse viivitamatut tagasiastumist.
2025-06-11
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud negatiivsete eelarvepoliitiliste tendentside vastu teaduse rahastamisel (raha pillutamine ministeeriumide vahel) ja kinnisvaraarenduse surve vastu Tallinna Lauluväljakule. Samuti kritiseeritakse organisatsioonilisi otsuseid, mis ohustavad kultuuritraditsiooni järjepidevust (nt stipendiumide kadumine koorijuhtidele). Kriitika on poliitikapõhine ja strukturaalne.
2025-06-11
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Peamine kriitika on suunatud peaministrile ja Reformierakonnale, seades kahtluse alla peaministri erakondliku lojaalsuse ja valitsuse sisserändepoliitika. Kriitika on mõõdukalt intensiivne ja sisaldab nii isiklikke teravusi kui ka poliitikapõhist vastuseisu suuremale sisserändele. Valitsuse lahendusi töökäte puuduse osas peetakse ebapiisavaks või valeks.
2025-06-04
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud neile, kes pooldavad Ottawa konventsiooniga ühinemist ja täielikku desarmeerimist, keda ta süüdistab ebareaalses püüdluses olla "paberil püüdlikumad". Kriitika on poliitikapõhine ja strateegiline, rõhutades, et selline tegevus tekitaks suure ohu tsiviilelanikkonnale. Konkreetselt mainitakse, et Isamaa oli 2004. aastal ainuke, kes konventsiooni vastu hääletas.
2025-06-04
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Kõneleja on tugevalt opositsioonis valitsuskoalitsiooniga, kritiseerides neid nii poliitiliste lubaduste murdmise kui ka protseduuriliste viivituste eest (keeleseaduse eelnõu puudumine). Kriitika on poliitikapõhine, süüdistades valitsust eesti keele positsiooni nõrgendamises ja õpetajate palgaeesmärgi hülgamises. Ta märgib, et koalitsioon on Isamaa vajalikud muudatusettepanekud maha hääletanud.
2025-06-03
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud eeskätt süsteemi puudujääkidele ja omavalitsuste vahelise koordineerimise puudumisele, mis viib ebaefektiivsete ja juhuslike otsusteni. Rõhutatakse, et osa investeeringuid on muutunud mõttetuks, mis viitab rahulolematusele senise planeerimiskorraldusega.
2025-06-02
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsuse ja ministeeriumi vastu süsteemituse, ebapiisava planeerimise ja reformide ebaõnnestunud rakendamise eest, tuues näiteks riigigümnaasiumide süsteemitu loomise ja konsultatsioonide puudumise. Eriti kritiseeritakse alaväärsustundest tingitud hoiakut, mis lubab eesti keele rolli kõrghariduses nõrgeneda. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine.
2025-05-15
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud peamiselt ministri ja valitsuse (Valitsus) vastu, süüdistades neid ambitsiooni kärpimises, keeleseaduse muudatuste viivitamises ja õpetajatele antud palgatõusu lubaduste mittetäitmises. Eraldi kritiseeritakse endist rahandusministrit Mart Võrklaeva tegevuskavas ette nähtud tegevuste ebapiisava rahastamise eest. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, mitte isiklik.
2025-05-14
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Otsene opositsiooniline hoiak puudub; kriitika piirdub eelmise ettekandja kiire lahkumisega kõnetoolist, mis takistas küsimuse esitamist. Peamine eesmärk on saada valitsusasutustelt (Minister, Kliimaministeerium) selgitusi ja toetust oma ettepanekutele.
2025-05-07
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Tugev vastuseis valitsuse ja Majandusministeeriumi poliitikale, eriti seoses plaaniga muuta tööjõu sissetoomise kvooti. Kritiseerib valitsust varasema rahvastikupoliitika naeruvääristamise eest, kuid väljendab heameelt, et kvoodi muutmise plaanist on loobutud, väites, et see toimus opositsiooni survel.
2025-05-05
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja Reformierakonnale, kelle plaan lubada kohalikel valimistel osaleda ükskõik kust pärit inimestel on terava vastuseisu all. Kriitika on nii poliitiline (regionaalpoliitiline krõks) kui ka protseduuriline, süüdistades valitsust töö imitatsioonis ja kohalike elanike petmises.
2025-04-22
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsuse eelarvepoliitika vastu, eriti ideele kärpida Kultuuriministeeriumi eelarvet, nimetades seda kummaliseks. Samuti kritiseeritakse varasemaid kultuuriministreid või ministeeriumiametnikke Raamatuaasta algatuse mittetõsiselt võtmise eest, mis on tegevusetusel põhinev kriitika. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, mitte isiklik.
2025-04-14
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on Reformierakond, keda kritiseeritakse teravalt poliitilis-ideoloogilisel alusel. Kriitika keskendub Reformierakonna turumajanduse põhimõtetest eemaldumisele ja riikliku doteerimise toetamisele. Kõneleja seab kahtluse alla vastase põhimõttelise väärtusbaasi.
2025-03-26
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud Venemaa aktiivsele mõjutustegevusele ja neile kohalikele omavalitsustele, kus vastustatakse eestikeelsele õppele üleminekut. Samuti kritiseeritakse kodakondsuseta isikute hulka, kes ei taotle Eesti kodakondsust ega õpi keelt, kuna nad on eriti manipuleeritavad. Vastuseis on poliitika- ja väärtuspõhine, keskendudes riikliku julgeoleku tagamisele.
2025-03-26
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Peamine kriitika on suunatud valitsuse vastu, keda süüdistatakse liiga leebes sisserändepoliitikas ja odava tööjõu sissetoomise soovis. Kriitika on poliitiline ja keskendub keeleseaduse eelnõu puudulikkusele, kuna see ei sisalda piisavaid keelenõudeid teenindajatele.
2025-03-18
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on kvoodi suurendamise pooldajad, sealhulgas peaminister ja tööandjad, kes soovivad palgataset alla lüüa. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilisele ideoloogiale ning ebaausatele majanduslikele motiividele, mis kahjustavad kohalikke töötajaid.
2025-03-17
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud valitsusele ja ministritele, kritiseerides teravalt kiirustamist ja ebapiisavat ettevalmistust oluliste reformide läbiviimisel. Kriitika on peamiselt protseduuriline ja poliitikapõhine, süüdistades valitsust kokkuhoiu seadmises sotsiaalsete prioriteetide ette. Samuti kritiseeritakse neid, kes peavad rahvuskultuuri teemasid ebaoluliseks.
2025-03-11
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud peaministrile ja valitsuse poliitikale võõrtööjõu osas, mida peetakse palgataseme allalöömiseks. Kriitika on suunatud ka Eesti 200 esindajatega koostööle, keda mainitakse rõõmsameelsena võõrtööjõu sissetoomise osas. Kriitika on poliitikapõhine ja intensiivne, seades kahtluse alla valitsuse motiivid.
2025-02-26
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Otsest vastasseisu ei väljendata, kuid kriitika on suunatud varasemale rahastusmuudatusele, mis oli teistele teadus- ja arendusasutustele "halb üllatus". Praegune fookus on ministeeriumide rahastusskeemide selgitamisel, mitte isiklikul ründamisel.
2025-02-25
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on Riigikogu liikmed, kes hoiatavad valimisõiguse äravõtmise võimalike negatiivsete tagajärgede eest, nagu elanike vihastumine ja riigi vastu astumine. Kriitika on intensiivne ja poliitiliselt laetud, süüdistades vastaspoolt justkui riigivastaste tegevuse õigustamises. Kompromissivalmidust ei väljendata, vaid nõutakse rahva enamuse tahte realiseerimist.
2025-02-19
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Kriitika on suunatud valitsuse tegevuse kiiruse ja prioriteetide vastu, eriti kaitsetööstuspargi rajamise venimise osas, mis on protseduuriline ja tulemuspõhine kriitika. Välja tuuakse ka varasemate valitsusliikmete (Kaja Kallas, Hanno Pevkur) kiirustamise tsitaadid, et rõhutada praegust aeglust. Vastandutakse seisukohale, et eraldatav raha peaks minema ainult tehnikasse, rõhutades inimeste tähtsust.
2025-02-17
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud Haridusministeeriumile reformi tormakuse, ebapiisava kaasamispõhimõtte ja ebakindlust tekitava kommunikatsiooni eest. Poliitilisel tasandil kritiseeritakse Reformierakonna rolli Haridusleppe seaduseelnõu pidurdamisel, viidates rahandusminister Ligi kooskõlastuse puudumisele. Kriitika on suunatud poliitika sisule ja protseduuridele, mitte isikutele.
2025-02-11
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsuse usaldusväärsuse madalale tasemele rahva silmis, mis on esitatud kui valitsuse tegevusest tulenev probleem. See on tulemuspõhine kriitika, mis nõuab valitsuselt samme usalduse taastamiseks, kuigi konkreetseid poliitilisi vastaseid nimepidi ei kritiseerita.
2025-01-28
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud siseministrile ja valitsuse sisserändepoliitikale. Kriitika on poliitikapõhine, kahtlustades, et ametlik retoorika varjab eesmärki tuua riiki odavat tööjõudu ja majanduspagulasi, kes toovad kaasa ka perekonnad.
2025-01-21
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsuse siseringi ministrite vastu, kes on avalikult öelnud, et 5% SKT-st kaitsekulutusteks pole võimalik. Vastuseis on poliitilisel tasandil, seades kahtluse alla riigi võimekuse ja ambitsioonid julgeoleku tagamisel.
2025-01-20
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on organisatsioonid ja isikud, kes teevad lasterikkuse suhtes negatiivset kampaaniat ja naeruvääristavad perekonna loomist. Kriitika on suunatud ka neile, kes sildistavad perekonda väärtustavaid kõnelejaid (nt "pareäärmuslased", "radikaalid", "sünnitusmasina soovijad"). Kõneleja süüdistab vastaseid Eesti rahva püsimajäämise eiramises, seostades seda otseselt rahvusliku julgeoleku ohustamisega.
2024-12-18
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Peamine kriitika on suunatud Majandusministeeriumile turismi arengukava koostamise eest, mis eirab kultuuri, ning laiemalt valitsusele kultuuri teisejärgulisuse eest. Kriitika on protseduuriline ja poliitiline, rõhutades, et kultuuriministeeriumi ettepanekuid küsitakse liiga hilja. Esineja leiab, et kultuuri mitteväärtustamine teiste ministeeriumide poolt on "vapustav".
2024-12-11
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on Haridus- ja Teadusministeeriumiga, keda kritiseeritakse teravalt Isamaa muudatusettepaneku tagasilükkamise ja selle diskrimineerivaks tembeldamise eest. Kriitika on intensiivne, süüdistades ministeeriumi "eestlasi diskrimineerivas" tegevuses ja põhiseaduse väänamises. Kõneleja deklareerib selgelt, et ministeeriumi seisukoha tõttu ei ole tal võimalik alusharidusseaduse eelnõu toetada.
2024-12-11
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Kriitika on suunatud koalitsioonipartnerite, eriti sotside vastu, kelle valimisprotseduuride uuendusi (eelregistreerimine, meelsuskontroll) käsitletakse irooniliselt ja ebakindlatena. Samuti kritiseeritakse teravalt agressiivselt käituvaid riike (Venemaa, Valgevene) nende sekkumise ja ründava käitumise tõttu Eesti valimisprotsessi vastu.
2024-12-04
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) ametnikele, keda süüdistatakse tegeliku pildi varjamises ministri eest ja ebarealistlikus lootmises sisemistele reservidele. Vastuseis on finantsiline ja menetluslik, kuna seadus paneb kutsekoolidele vastuvõtu osas juriidilise riski. Kõneleja kritiseerib ka haridusleppe puudujääke kutsehariduse finantseerimisel.
2024-11-20
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Kriitika on suunatud neile, kes varem heitsid ette üleriigiliste teemade toomist kohalikule tasandile. Samuti väljendatakse skepsist nende suhtes, kes peavad kodakondsuseta isikute meelsust Eesti riigi suhtes liiga sõbralikuks, kuna see varjab potentsiaalset julgeolekuohtu. Rõhutatakse, et teadmata Vene kodakondsusega isikud kujutavad endast samasugust ohtu kui deklareeritud agressorriigi kodanikud.
2024-11-18
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud valitsuse tegevusele ja peaministri lubadustele, samuti viidatakse kriitiliselt eelmise valitsuse (Kaja Kallas) tööle ja selle kohendamise vajadusele. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, keskendudes maksude ja kliimaeesmärkide saavutamisele.
2024-11-14
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Otsest vastuseisu ei väljendata, kuid kriitika on suunatud valitsuse domineerivale rollile seaduseelnõude algatamisel. Kõneleja propageerib Riigikogu suuremat iseseisvust ja initsiatiivi valitsuse näpunäideteta.
2024-11-13
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, keda süüdistatakse lubaduste rikkumises (õpetajate palgad) ja kultuuri alaväärtustamises. Kriitika on suunatud ka Rahanduskomisjonile, kes jättis head ettepanekud põhjendusteta arvestamata. Kasutatakse intensiivset keelt, süüdistades valitsust selles, et "me oma kultuuri lati alt läbi jookseme".
2024-11-13
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Peamine vastane on valitsus, keda kritiseeritakse varasemate palgalubaduste murdmise ja karjäärimudeli rahastamise osas protokollilise otsuse puudumise eest. Kriitika on terav, seades kahtluse alla valitsuse lubaduste usaldusväärsuse ja nõudes haridusministrilt intensiivsemat tegevust eelarveläbirääkimistel.
2024-11-11
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud küsijatele, kes viisid abordidebati ideoloogiliselt eelnõu sisust kaugemale, ja neile "süüdistajatele", kes kritiseerivad kodualuse maa maksuvabastuse majanduslikku mõju. Kriitika on suunatud vastaspoolte argumentide ebatäpsusele ja ideoloogilisele kallutatusele.
2024-11-06
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud valitsuse poliitikate vastu, eriti maksutõusude ja regionaalpoliitiliste tsentraliseerimisotsuste osas. Kriitika on poliitikapõhine ja intensiivne, kirjeldades valitsuse tegevust inimeste elu raskendavana.
2024-11-06
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Kriitika on suunatud valitsuse ja Haridus- ja Teadusministeeriumi poliitika vastu, eriti seoses väikekoolide toetuse vähendamise ja eesmärgi muutmisega. Kõneleja kritiseerib ka haridustöötajate liidu ja valitsuse vahelise leppe punkti, mis võib anda omavalitsustele ettekäände koole sulgeda. Vastuseis on poliitika- ja protseduuripõhine, hoiatades illusioonide loomise eest haridusvõrgu säilitamisel.
2024-11-05
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsus ja koalitsioon, keda kritiseeritakse poliitilise terviklikkuse puudumise ja lubaduste täitmata jätmise eest. Kriitika on suunatud poliitikale (automaks, koolivõrk) ja protseduurile (bürokraatia pidurdamine). Regionaalministrit kirjeldatakse küll inimlikult "õnnetuna", kuid poliitiline olukord tema ümber on kõneleja hinnangul "väga karm".
2024-11-04
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud valitsusele tervikuna, süüdistades teisi ministeeriume regionaalsele tasakaalule vastutöötamises. Kriitika on poliitikapõhine, puudutades tsentraliseerimist, riigiettevõtete hinnapoliitikat ja haridusleppe sisu, mis survestab omavalitsusi koole sulgema. Regionaalministri pingutusi tunnustatakse, kuid kritiseeritakse tema kolleegide toetuse puudumist.
2024-10-23
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Peamine kriitika on suunatud praegusele valitsuskoalitsioonile, süüdistades neid koalitsioonileppe lubaduste mittetäitmises ja regionaalpoliitilise tahte puudumises. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, tuues näiteks õpetajate palga ja keskmise palga suhte käriseva vahe. Samuti kritiseeritakse varasemat valitsust (2022–2023) Eesti rahanduse halva seisukorra eest.
2024-10-21
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsuse tegevuse vastu seoses vanglate haldamisega ja ajaloolise mälu ebapiisava austamisega. Eriti kritiseeritakse seda, et kangelasi ei mälestata vääriliselt, ning küsitakse ministrilt otse ohuhinnangute puudumise kohta, vihjates julgeolekuohtude alahindamisele (nt "uinuvas olekus putiniste"). Kriitika on poliitika- ja väärtuspõhine.
2024-10-15
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsuse ja eelarveotsuseid menetleva komisjoni vastu, heites ette passiivsust ja valitsuse pimesi usaldamist. Vastuseis on poliitiliselt ja protseduuriliselt põhjendatud, keskendudes ebaõigele reageerimisele muutunud majandusoludele.
2024-10-14
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud ministri poolt esitatud loogikale, mis puudutab teenuste võrdset kohtlemist töötavate ja lapsi kasvatavate inimeste vahel. Kriitika on poliitika ja väärtuspõhine, seades kahtluse alla riigi tuleviku turvalisuse ja teenuste pakkumise alused.
2024-10-09
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Peamine vastuseis on suunatud valitsusele ja peaministrile seoses plaaniga tõsta rändekvooti ja eirata eesti keele nõuete tugevdamist. Tugev kriitika on adresseeritud ka tööandjatele, kes soovivad sisse tuua madalapalgalist tööjõudu, mis surub alla kohalike palku ja võtab eestlastelt töö. Kriitika on poliitika- ja väärtuspõhine.
2024-10-08
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud valitsusele ja ministrile, kes propageerivad nulleelarvet kui kokkuhoiumeetodit. Kriitika on poliitikapõhine, süüdistades valitsust selles, et nende propageeritud meetod ei too tegelikku riiklikku kokkuhoidu, vaid tekitab vaid asjatut töömahtu.
2024-09-17
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamised kriitika objektid on riiklikud monopoolsed ettevõtted (nt Elektrilevi), keda süüdistatakse kasumi ja efektiivsuse eelistamises tarbijate probleemide lahendamisele. Kriitika on suunatud nende tegevusmudelile, mis hõlmab kodanike bürokraatlikku väsitamist ja nõudmiste allasurumist finantsiliste ähvardustega.
2024-09-11
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Otseseid kaasaegseid poliitilisi vastaseid ei kritiseerita, kuid kõneleja vastandub tugevalt Nõukogude okupatsioonile ja punaterrorile. Vastanduv hoiak on suunatud ajalooliste sündmuste väärtustamisele ja mälestuse hoidmisele, esitades väljakutse Kaitseministeeriumi poliitikale.
2024-09-09
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud valitsuse ja Haridus- ja Teadusministeeriumi vastu, heites ette kehva koordinatsiooni, tehniliste süsteemide ebaõnnestumist ja vastutuse võtmise viivitust. Kriitika on protseduuriline ja tulemuspõhine, nõudes, et ministeerium võtaks suurema institutsionaalse vastutuse, et taastada riigi usaldusväärsus.
2024-07-29
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Peamised vastased on Sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond, keda süüdistatakse küünilises poliitikas ja ohvrimentaliteedi loomises. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilistele motiividele (valijate ülevõtmine) ning riigi julgeolekut ohustavatele seisukohtadele. Eriti teravalt kritiseeritakse Sotsiaaldemokraatide soovi jätta agressorriigi kodanikele valimisõigus kohalikel valimistel.
2024-07-29
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Peamine vastasseis on valitsuskoalitsiooni ja Reformierakonnaga, keda süüdistatakse Eesti rahanduse uppi ajamises ja automaksu kehtestamises jõumeetodil. Kriitika on terav ja keskendub poliitilisele vastutusele ning seaduse sotsiaalsetele ja menetluslikele puudujääkidele. Lükati tagasi koalitsiooni süüdistused, et opositsioon on kõiges pahas süüdi.
2024-07-22
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Opositsiooniline hoiak on tugev, suunatud Reformierakonna ja peaministrikandidaadi vastu, kritiseerides nende korduvat retoorikat riigi kordategemisest. Kriitika on suunatud nii poliitilistele otsustele (maksuküür, Kulka rahastamine) kui ka protseduurile (hariduse prioriteetsuse puudumine peaministrikandidaadi kõnes).
2024-06-12
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Kõneleja on opositsioonis, kritiseerides ministrit üleoleva suhtumise eest rahvasaadikutesse ja seades kahtluse alla valitsuse suutlikkuse viia suuri algatusi edukalt lõpuni. Kriitika on suunatud poliitika rakendamise ja kontrolli puudumise vastu, eriti keeleoskamatute laste eestikeelsesse keskkonda paigutamisel.
2024-06-11
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamised kriitikaobjektid on Gruusia valitsus, keda süüdistatakse repressioonides ja Vene meetodite kasutamises teisitimõtlejate vastu. Samuti kritiseeritakse Euroopa Liidu sisest silmakirjalikkust, mis premeerib pro-Venemaa või sisuliselt Euroopa Liidu vastaseid jõude. Kriitika on terav ja väärtuspõhine, seostades vastaste tegevust otseselt Venemaa mõjuga.
2024-05-14
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Tugev vastuseis on suunatud valitsuskoalitsioonile (Reformierakond ja Sotsiaaldemokraadid), keda kritiseeritakse keeleseaduse muudatuste menetlemise tahtliku viivitamise eest. Kriitika on terav, süüdistades koalitsiooni Bolt'i firma huvide teenimises ja "massilise seadusest möödahiilimise" lubamises. Kompromissivalmidus puudub, kuna olukord nõuab kohest tegutsemist, mitte analüüside tootmist.
2024-05-13
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud ministrile või valitsuse esindajale, keda süüdistatakse Vene kodanike meelsuse idealiseerimises ja olukorra ebarealistlikus hindamises. Kriitika on sisuline ja seotud usalduse puudumisega sisserändajate aususe vastu sotsioloogilistes küsitlustes.
2024-05-07
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon (süüdistatud lubaduste mittetäitmises, koostöövõime puudumises ja fiskaalses vastutustundetus) ning Tallinna linnavalitsus ja arhitektid. Tallinna juhtkonda kritiseeritakse teravalt rahvusooperi arendamise mittemõistmise ja ebaratsionaalsete lahenduste pakkumise eest. Kompromiss kultuuriprojekti osas (Estonia juurdeehitus) on välistatud, kuna pakutud alternatiive peetakse nonsensiks.
2024-05-02
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud Moskva õigeusu kiriku esindajatele, eelkõige patriarh Kirillile, keda süüdistatakse rahu ja vaherahu sõnumi puudumises Ukrainas toimuva tapatalgu ajal. Kriitika on intensiivne ja moraalipõhine, seades kahtluse alla kiriku rolli konflikti ajal.
2024-04-29
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Ebapiisavad andmed.
2024-04-10
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud peamiselt Riigikogu komisjonide protseduuriliste rikkumiste (viivitused eelnõu menetlemisel) ning Rahandusministeeriumi ja Haridusministeeriumi aeglase ja ebaefektiivse tegevuse vastu. Rahandusministeeriumit kritiseeritakse selle eest, et koefitsientidega on tegeldud alates 2018. aastast, kuid tulemusi pole, ning Haridusministeeriumit liigse bürokraatia ja seadusemuudatuste keerukuse ettekäändel. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine.
2024-04-10
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Peamine vastasseis on valitsuse ja ministritega, keda kritiseeritakse sisserände piirarvu tõstmise ja olemasolevate erandite varjamise eest. Kriitika on suunatud poliitilisele ebaaususele ja lühinägelikkusele, mis toob kaasa julgeolekuohte ja soodustab odava tööjõu sissetoomist. Kompromissi võimalust ei mainita, vaid nõutakse valitsuselt asjade läbimõtlemist.
2024-04-09
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on minister/valitsus, kelle poliitikat kritiseeritakse sisserände piirarvu tõstmise osas. Kriitika on poliitikapõhine, süüdistades valitsust eesmärgi varjamises ja odava tööjõu sissetoomise soosimises tippspetsialistide asemel.
2024-04-08
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamised kriitika sihtmärgid on praegune valitsus ja Reformierakond, keda süüdistatakse koalitsioonileppe lubaduste mittetäitmises ja haridusministri üksi jätmises. Kriitika on peamiselt poliitikapõhine ja protseduuriline, keskendudes eelarve puudujääkidele ja ühekordsete summade kasutamisele püsikulude asemel. Väidab, et valitsuse tegevus on kahjustanud usaldust ja viinud töörahu katkemiseni.
2024-03-20
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud valitsuse ja koalitsiooni vastu, eriti haridusvaldkonna eelarvelise ebakindluse pärast. Otseselt kritiseeritakse sotsiaaldemokraate ja Jevgeni Ossinovskit lubaduste täitmata jätmise ja heitlikkuse eest, rõhutades vajadust otsida lahendusi tulevikust, mitte minevikust. Kriitika on suunatud valitsuse tegevuse ebaefektiivsusele ja lubaduste täitmata jätmisele.
2024-03-19
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud Vabariigi Valitsusele tervikuna, heites ette lubaduste täitmata jätmist, ühtse vastutuse puudumist ja läbirääkimiste aeglast tempot. Kriitika on poliitika- ja menetluspõhine, nõudes valitsuse kollektiivset vastutust ja teema võtmist valitsusjuhi juhtimise alla. Valitsuse tegevusetust kirjeldatakse kui "pettumust" ja "petmist".
2024-03-11
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Otseseid poliitilisi vastaseid ei kritiseerita, kuid väljendatakse muret mõttetu dubleerimise ja riigile tekkiva rahalise koormuse pärast, viidates Ida-Virumaa filmilinnakule. Kriitika on suunatud pigem eelnõu potentsiaalsete kõrvalmõjude ja tulevase rahastamise puudumise vastu seitsmenda ja kaheksanda objekti jaoks.
2024-02-21
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsuse tegevuse vastu, eriti seoses korduvate lubaduste täitmata jätmisega ja eelistatud rahastamismeetodiga. Vastuseis on protseduuriline, keskendudes Kultuurkapitali vahendite kasutamisele ja uue finantsilise "kõrvaltee" avamisele, mille püsivust kahtluse alla seatakse.
2024-02-21
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Peamine kriitika on suunatud valitsuspartneritele (Reformierakond, Eesti 200) sisserände piirarvu tõstmise soovi eest ja valitsusele eesti keele oskuse nõudmise ebapiisava jõustamise eest. Kriitika on poliitikapõhine ja intensiivne, rõhutades julgeolekuohtu, mida tekitavad integreerumisvastased kogukonnad (venelased ja islamiusulised). Vastuseis on suunatud ka agressorriigi kodanikele valimisõiguse andmisele.
2024-02-07
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Peamine vastasseis on valitsusega, keda kritiseeritakse automaksu eelnõu esitamise eest, mis on märgitud rahva hakkamasaamist arvestades halvaks otsuseks. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes seaduseelnõu negatiivsele mõjule ja administratiivsele ebaefektiivsusele (vajadus kaardistada andmeid, mis peaksid olema lihtsasti leitavad).
2024-02-05
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastuseis on suunatud Vabariigi Valitsusele ja peaministrile, kritiseerides teravalt ministrite (nt Riisalo) ettepanekuid sisserände piirarvu tõstmiseks ja rahvastikupoliitika eiramist. Kriitika on poliitikapõhine, süüdistades valitsust kontrollimatu sissevoolu organiseerimises ja riigi turvalisuse ohustamises. Kõneleja nõuab peaministrilt oma valitsuse liikmete kontrollimist.
2024-01-23
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud valitsuse tegevusele teadusrahastuse jagamisel ja TAI korralduse seaduse eelnõu menetlemise aeglusele. Kriitika on poliitikapõhine, rõhutades, et praegune rahastamismudel (40:40:20) kahjustab riiklikke teadusasutusi ja ülikoole, suunates raha potentsiaalselt madalama kvaliteedikontrolliga projektidesse. Samuti kritiseeritakse teenuslepingute rahastamist teaduse baasrahastuse arvelt.
2024-01-18
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud valitsusele, keda kritiseeritakse õpetajate streigi ohu ja haridusvõrgu rahastamise ebaõiglaste mudelite eest. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, nõudes valitsuselt konkreetseid parandusmeetmeid ja süüdistades neid toetusmeetmete hilises rakendamises.
2024-01-17
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Peamised vastased on Martin Helme (EKRE), keda kritiseeritakse valeväite esitamise ja olulisel hääletusel puudumise eest, ning peaminister, keda süüdistatakse koalitsioonileppe lubaduste murdmises ja streigi ennetamise eiramises. Kriitika valitsuse suunas on intensiivne ja keskendub poliitilisele ebaõnnestumisele leida raha lubaduste täitmiseks.
2024-01-15
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on praegune valitsus, keda süüdistatakse otseselt õpetajate streigi põhjustamises ja ühiskonna stressi äärele viimises. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, keskendudes valitsuse suutmatusele vastu võtta "käegakatsutav lahendus" palgaläbirääkimistel. Valitsuse tegevust kirjeldatakse kui riigi alustugede kahjustamist.
2024-01-09
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Andmeid pole piisavalt.
2024-01-08
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastuseis on suunatud valitsuskoalitsioonile, keda kritiseeritakse suutmatuse eest leida 10 miljonit eurot õpetajate palgatõusuks ja streigi ärahoidmiseks. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, süüdistades valitsust lubaduste mittetäitmises ja Haridusministeeriumi jäigas juriidilises lähenemises. Samuti kritiseeritakse "haridusgurusid", kes propageerivad koolivõrgu kokkutõmbamist raha leidmise eesmärgil.