Täiskogu istungite kaupa: Tõnis Lukas

Kriitika on suunatud neile, kes varem heitsid ette üleriigiliste teemade toomist kohalikule tasandile. Samuti väljendatakse skepsist nende suhtes, kes peavad kodakondsuseta isikute meelsust Eesti riigi suhtes liiga sõbralikuks, kuna see varjab potentsiaalset julgeolekuohtu. Rõhutatakse, et teadmata Vene kodakondsusega isikud kujutavad endast samasugust ohtu kui deklareeritud agressorriigi kodanikud.

Vastasseis on suunatud valitsuse tegevusele ja peaministri lubadustele, samuti viidatakse kriitiliselt eelmise valitsuse (Kaja Kallas) tööle ja selle kohendamise vajadusele. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, keskendudes maksude ja kliimaeesmärkide saavutamisele.

Otsest vastuseisu ei väljendata, kuid kriitika on suunatud valitsuse domineerivale rollile seaduseelnõude algatamisel. Kõneleja propageerib Riigikogu suuremat iseseisvust ja initsiatiivi valitsuse näpunäideteta.

Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, keda süüdistatakse lubaduste rikkumises (õpetajate palgad) ja kultuuri alaväärtustamises. Kriitika on suunatud ka Rahanduskomisjonile, kes jättis head ettepanekud põhjendusteta arvestamata. Kasutatakse intensiivset keelt, süüdistades valitsust selles, et "me oma kultuuri lati alt läbi jookseme".

Peamine vastane on valitsus, keda kritiseeritakse varasemate palgalubaduste murdmise ja karjäärimudeli rahastamise osas protokollilise otsuse puudumise eest. Kriitika on terav, seades kahtluse alla valitsuse lubaduste usaldusväärsuse ja nõudes haridusministrilt intensiivsemat tegevust eelarveläbirääkimistel.

Vastasseis on suunatud küsijatele, kes viisid abordidebati ideoloogiliselt eelnõu sisust kaugemale, ja neile "süüdistajatele", kes kritiseerivad kodualuse maa maksuvabastuse majanduslikku mõju. Kriitika on suunatud vastaspoolte argumentide ebatäpsusele ja ideoloogilisele kallutatusele.

Peamine kriitika on suunatud valitsuse poliitikate vastu, eriti maksutõusude ja regionaalpoliitiliste tsentraliseerimisotsuste osas. Kriitika on poliitikapõhine ja intensiivne, kirjeldades valitsuse tegevust inimeste elu raskendavana.

Kriitika on suunatud valitsuse ja Haridus- ja Teadusministeeriumi poliitika vastu, eriti seoses väikekoolide toetuse vähendamise ja eesmärgi muutmisega. Kõneleja kritiseerib ka haridustöötajate liidu ja valitsuse vahelise leppe punkti, mis võib anda omavalitsustele ettekäände koole sulgeda. Vastuseis on poliitika- ja protseduuripõhine, hoiatades illusioonide loomise eest haridusvõrgu säilitamisel.

Peamised vastased on valitsus ja koalitsioon, keda kritiseeritakse poliitilise terviklikkuse puudumise ja lubaduste täitmata jätmise eest. Kriitika on suunatud poliitikale (automaks, koolivõrk) ja protseduurile (bürokraatia pidurdamine). Regionaalministrit kirjeldatakse küll inimlikult "õnnetuna", kuid poliitiline olukord tema ümber on kõneleja hinnangul "väga karm".

Peamine kriitika on suunatud valitsusele tervikuna, süüdistades teisi ministeeriume regionaalsele tasakaalule vastutöötamises. Kriitika on poliitikapõhine, puudutades tsentraliseerimist, riigiettevõtete hinnapoliitikat ja haridusleppe sisu, mis survestab omavalitsusi koole sulgema. Regionaalministri pingutusi tunnustatakse, kuid kritiseeritakse tema kolleegide toetuse puudumist.