Täiskogu istungite kaupa: Tõnis Lukas

Poliitiline seisukoht keskendub tugevalt riiklikule julgeolekule, nõudes agressorriigi kodanikelt ja kodakondsuseta isikutelt hääleõiguse äravõtmist. See seisukoht on väärtuspõhine ja järjekindel, rõhutades, et Isamaa on seda tingimust esitanud ka kohalikul tasandil. Küsimus on raamitud kui avalik debatt, mis peab viima edasiste seadusandlike sammudeni.

Poliitiline positsioon on suunatud valitsuse vastutusele ja lubaduste täitmisele, küsides peaministrilt riigi kordategemise lubaduse kohta. Rõhutatakse maksupoliitika tagajärgi, eriti seoses autode ostmise ja maksude laekumisega, mis viitab murele poliitika reaalse mõju pärast. Kõneleja on moderaatselt kriitiline, keskendudes poliitika tulemuslikkusele ja prognooside täpsusele.

Poliitiline fookus on seadusandlikul protsessil ja teaduse korralduslikel küsimustel. Kõneleja toetab tugevalt Riigikogu rolli seaduseelnõude algatajana, pidades seda õigeks seadusandlikuks käitumiseks. Seisukoht on protseduurikeskne, rõhutades parlamendi iseseisvust valitsuse suuniste suhtes.

Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, kritiseerides valitsuse eelarvet kui lubaduste murdmist ja kultuuri alarahastamist. Peamised teemad on õpetajate palgatõusu peatumine ja Eesti raamatu aasta väärikas tähistamine. Kriitika on suunatud valitsuse tegevusetusele ja rahanduskomisjoni otsustele, mis jätavad olulised ettepanekud arvestamata.

Poliitiline fookus on haridustöötajate karjäärimudeli rahastamise ja rakendamise küsimusel, eriti kutsekoolide kaasamise puudumisel. Kõneleja toetab mudelit, kuid kritiseerib teravalt valitsuse suutmatust anda selgeid finantsgarantiisid ja varasemate palgalubaduste murdmist. Stants on peamiselt tulemuspõhine, seades kahtluse alla valitsuse usaldusväärsuse ja protseduurilise korrektsuse.

Poliitiline positsioon keskendub kahele suurele teemale: abordi riikliku rahastamise piiramise eelnõule ja kodualuse maa maksuvabastuse majanduslikule mõjule. Aborditeema puhul otsitakse selgust, kas rahastamise lõpetamine puudutab vaid valikulisi protseduure, samas kui terviseriskiga seotud abordid jäävad rahastatuks. Majandusküsimuses asutakse kaitsma Isamaa algatatud maksuvabastust kriitika eest, mis süüdistab seda majandusringluse pärssimises.

Poliitiline positsioon on tugevalt valitsuse maksutõusude ja tsentraliseerimispoliitika vastane, eriti kumulatiivse mõju osas, mis raskendab inimeste elu. Kõige teravamalt kritiseeritakse automaksu ning maapiirkondade koolide ja ametkondade kontorite sulgemist. Seisukoht on tugevalt tulemuspõhine, keskendudes poliitikate negatiivsetele reaalsetele tagajärgedele.

Poliitiline positsioon on tugevalt regionaalpoliitika ja haridusvõrgu säilitamise poole kaldu, eriti kahaneva rahvastiku tingimustes. Kõneleja kritiseerib valitsuse otsust vähendada väikekoolide toetust ja muuta selle eesmärki, nähes selles ohtu regionaalsele elujõulisusele. Seisukoht on suunatud poliitika ja väärtuste kaitsele, rõhutades, et inimesed peaksid saama elada kõikjal Eestis.

Kõneleja peamised teemad on valitsuse tegevuse ebaefektiivsus ja regionaalpoliitika tasakaalustamatus. Ta kritiseerib koalitsiooni suutmatust täita eesmärki bürokraatia vähendamisel ja rõhutab valitsuse otsuste (nt automaks ja koolivõrgu korrastamine) negatiivset mõju maapiirkondadele. Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline ja keskendub valitsuse lubaduste täitmise hindamisele. Poliitika raamimine on tulemuspõhine ja kriitiline valitsuse sisemiste vastuolude suhtes.

Poliitiline positsioon on tugevalt valitsuse regionaalpoliitika vastane, süüdistades seda tasakaalustatud Eesti arengule vastutöötamises ja tsentraliseerimises. Kriitika on suunatud konkreetsetele poliitilistele otsustele hariduse rahastamise ja riigiettevõtete vallas. Samas toetab kõneleja Spordiseaduse eelnõu üldist suunda, rõhutades eetika olulisust, kuid kritiseerib selle detailirohkust.