Täiskogu istungite kaupa: Tõnis Lukas

Kõneleja näitab asjatundlikkust valimisõiguse ja kodakondsuseta isikute julgeolekuriskide teemal, tuues esile probleemi, et osa neist võib olla deklareerimata Vene kodanikud. Ta käsitleb sotsioloogiliste uuringute piiratust meelsuse hindamisel ning rõhutab vajadust tuvastada varjatud kodakondsusega isikud, keda peetakse samasuguseks ohuks. Ekspertiis seisneb kohaliku ja riikliku julgeoleku seostamises.

Kõneleja näitab asjatundlikkust maksupoliitika ja kliimaküsimuste seostamisel, keskendudes autode ostutrendidele ja maksude laekumise prognoosidele. Eraldi rõhutatakse kliimamõju analüüsi, küsides vanemate või uuemate, saastavamate või kliimatõhusamate autode ostmise kohta. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu "aastamaksud" ja "kliimatõhusad".

Kõneleja demonstreerib ekspertiisi seadusloome protsessis ja teaduse korraldamise valdkonnas, viidates korduvatele aruteludele kultuurikomisjonis. Ta tunneb hästi teaduse rahastamise, Teaduste Akadeemia tuleviku ja teadus- ja arendustöö ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu tausta.

Kõneleja näitab sügavat asjatundlikkust Eesti kultuuriloo ja kirjakeele 500. aastapäeva teemal, tuues esile ajaloolisi detaile ja võrdlusi Lätiga. Samuti on ta kursis hariduspoliitika ja palgaprognoosidega, viidates õpetajate palgataseme (120% keskmisest) saavutamise ajakavale (2036. aastaks). Kasutab konkreetseid rahalisi summasid ja viitab tarbijahinnaindeksi prognoosile (5%) palgatõusu põhjendamisel.

Kõneleja näitab asjatundlikkust haridusrahastuse ja personalipoliitika valdkonnas, kasutades spetsiifilisi termineid nagu diferentseerimisfond ja karjäärimudel. Ta tunneb detailseid protsentuaalseid suurendamise plaane (20% kuni 24% aastatel 2026–2028) ning valitsuse protokolliliste otsuste tähtsust finantsgarantiide andmisel.

Kõneleja näitab asjatundlikkust seadusandluse analüüsimisel, eriti tervishoiu rahastamise detailides, eristades valikulist ja tervisega seotud aborti. Samuti käsitletakse maksupoliitika majanduslikku mõju, analüüsides kodualuse maa maksuvabastuse mõju kinnisvara ringlusele. Sotsiaalseid teemasid käsitletakse ajalooliste ja ideoloogiliste lähenemiste kontekstis, mis vajavad põhjalikku lahtivõtmist.

Kõneleja näitab üles teadmisi regionaalpoliitika ja poliitiliste otsuste kumulatiivse mõju analüüsimisel. Ta oskab siduda erinevad valitsuse meetmed (maksutõusud, koolivõrgu korrastamine, ametkondade sulgemine) konkreetsete logistiliste ja majanduslike probleemidega maapiirkondades.

Kõneleja näitab asjatundlikkust haridusvõrgu korraldamise, kutsehariduse spetsiifika ja regionaalpoliitika valdkonnas. Kasutatakse analüütilisi termineid nagu "kriitiline mass" ja viidatakse konkreetsetele analüüsidele ning valitsuse heakskiidetud leppele haridustöötajatega. Eraldi rõhutatakse Hiiumaa Ametikooli olukorda ja väikekoolide toetuse detailseid tingimusi.

Kõneleja näitab teadmisi bürokraatia vähendamise mehhanismidest, viidates koalitsiooni plaanile rakendada "üks sisse, üks välja" põhimõtet regulatsioonidele. Ta on kursis Euroopa Liidu seadusandluse ülevõtmise protsessiga ja selle seosega riigisisese bürokraatiaga. Samuti on ta detailides teadlik vastuolust automaksueelnõu ja haridusministri maapiirkondade koolivõrgu vähendamise plaanide vahel.

Kõneleja näitab asjatundlikkust regionaalpoliitika, hariduse rahastamise mehhanismide (eriti 60:40 palga- ja majanduskulude suhe) ning seadusandluse tehniliste detailide osas. Ta viitab spetsiifilistele näidetele, nagu Elektrilevi ampritasu tõus ja maakondade keskraamatukogude töökohtade koondamine. Samuti on ta kursis õpetajate karjäärimudeli ja koormuse regulatsioonidega.