Täiskogu istungite kaupa: Tõnis Lukas

Otsest vastasseisu ei väljendata, kuid kriitika on suunatud varasemale rahastusmuudatusele, mis oli teistele teadus- ja arendusasutustele "halb üllatus". Praegune fookus on ministeeriumide rahastusskeemide selgitamisel, mitte isiklikul ründamisel.

Peamised vastased on Riigikogu liikmed, kes hoiatavad valimisõiguse äravõtmise võimalike negatiivsete tagajärgede eest, nagu elanike vihastumine ja riigi vastu astumine. Kriitika on intensiivne ja poliitiliselt laetud, süüdistades vastaspoolt justkui riigivastaste tegevuse õigustamises. Kompromissivalmidust ei väljendata, vaid nõutakse rahva enamuse tahte realiseerimist.

Kriitika on suunatud valitsuse tegevuse kiiruse ja prioriteetide vastu, eriti kaitsetööstuspargi rajamise venimise osas, mis on protseduuriline ja tulemuspõhine kriitika. Välja tuuakse ka varasemate valitsusliikmete (Kaja Kallas, Hanno Pevkur) kiirustamise tsitaadid, et rõhutada praegust aeglust. Vastandutakse seisukohale, et eraldatav raha peaks minema ainult tehnikasse, rõhutades inimeste tähtsust.

Peamine kriitika on suunatud Haridusministeeriumile reformi tormakuse, ebapiisava kaasamispõhimõtte ja ebakindlust tekitava kommunikatsiooni eest. Poliitilisel tasandil kritiseeritakse Reformierakonna rolli Haridusleppe seaduseelnõu pidurdamisel, viidates rahandusminister Ligi kooskõlastuse puudumisele. Kriitika on suunatud poliitika sisule ja protseduuridele, mitte isikutele.

Kriitika on suunatud valitsuse usaldusväärsuse madalale tasemele rahva silmis, mis on esitatud kui valitsuse tegevusest tulenev probleem. See on tulemuspõhine kriitika, mis nõuab valitsuselt samme usalduse taastamiseks, kuigi konkreetseid poliitilisi vastaseid nimepidi ei kritiseerita.