Täiskogu istungite kaupa: Tõnis Lukas

Ebapiisavad andmed.

Kriitika on suunatud peamiselt Riigikogu komisjonide protseduuriliste rikkumiste (viivitused eelnõu menetlemisel) ning Rahandusministeeriumi ja Haridusministeeriumi aeglase ja ebaefektiivse tegevuse vastu. Rahandusministeeriumit kritiseeritakse selle eest, et koefitsientidega on tegeldud alates 2018. aastast, kuid tulemusi pole, ning Haridusministeeriumit liigse bürokraatia ja seadusemuudatuste keerukuse ettekäändel. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine.

Peamine vastasseis on valitsuse ja ministritega, keda kritiseeritakse sisserände piirarvu tõstmise ja olemasolevate erandite varjamise eest. Kriitika on suunatud poliitilisele ebaaususele ja lühinägelikkusele, mis toob kaasa julgeolekuohte ja soodustab odava tööjõu sissetoomist. Kompromissi võimalust ei mainita, vaid nõutakse valitsuselt asjade läbimõtlemist.

Peamine vastane on minister/valitsus, kelle poliitikat kritiseeritakse sisserände piirarvu tõstmise osas. Kriitika on poliitikapõhine, süüdistades valitsust eesmärgi varjamises ja odava tööjõu sissetoomise soosimises tippspetsialistide asemel.

Peamised kriitika sihtmärgid on praegune valitsus ja Reformierakond, keda süüdistatakse koalitsioonileppe lubaduste mittetäitmises ja haridusministri üksi jätmises. Kriitika on peamiselt poliitikapõhine ja protseduuriline, keskendudes eelarve puudujääkidele ja ühekordsete summade kasutamisele püsikulude asemel. Väidab, et valitsuse tegevus on kahjustanud usaldust ja viinud töörahu katkemiseni.