Täiskogu istungite kaupa: Tõnis Lukas

Kõneleja näitab teadmisi Eesti krooni ajaloolisest kattevarast (mets, 1997. aastani, 4021 lanki) ja seostab seda tänapäevaste kliimaeesmärkidega. Kasutatakse spetsiifilist terminoloogiat seoses keskpanga tegevusega, viidates näiteks 1- ja 2-sendiste kasutamise vähendamisele kui konkreetsele energiasäästu sammule.

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust haridussüsteemi rahastamise (tasandusfondi koefitsiendid, pearaha vs klassikomplektipõhine rahastus) ja demograafiliste protsesside (sisemigratsioon, sündimuse langus) alal. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu "tagamaalisuse koefitsient" ja tuuakse konkreetseid näiteid valdadest (Jõelähtme, Rõuge, Lääneranna) ning koolidest (Metsküla, Lüganuse) oma argumentide toetuseks.

Kõneleja näitab üles põhjalikke teadmisi sisserände regulatsioonidest (piirarv, 13 erandit, 1,5-kordne palgakriteerium) ja tööturu andmetest, viidates Statistikaameti andmetele ja OSKA raportitele. Ta on kursis palgadiapasoonidega erinevates sektorites ning rõhutab oma varasemat kogemust suure kutsehariduskeskuse juhtimisel. Ekspertiis on suunatud spetsialistide palgataseme ja kvoodi erandite vahelise seose analüüsimisele.

Kõneleja demonstreerib head teadmist sisserände regulatsioonidest, tuues esile 13 liiki erandeid piirarvust ja kvoodi kehtivuse kolmandate riikide suhtes. Samuti teab ta tippspetsialistidele kehtivaid palgakriteeriume (vähemalt 1,5-kordne palk) kvoodi alt vabastamiseks.

Näitab sügavat asjatundlikkust haridus- ja keelepoliitika valdkonnas, viidates varasemale kogemusele haridusministrina ja regulaarsele suhtlusele lasterikaste perede liiduga. Kasutab spetsiifilisi termineid ja andmeid, nagu B1-taseme eksamite ebaõnnestumised, diferentseerimisfond, karjäärimudel ja koormuse arvestus. Analüüsib statistika moonutamist regionaalsete erisuste (Ida-Virumaa, Tallinna ümbruse vallad) tõttu ning esitab ajaloolisi võrdlusi Nõukogude-aegsete koolimudelitega.