Kuude kaupa: Anastassia Kovalenko-Kõlvart
Kokku kuid: 11
Täielikult profileeritud: 11
12.2024
25 Sõnavõtud
Esindaja näitab teadmisi riigieelarvest, osaluspoliitikast ja korruptsioonivastase erikomisjoni kontekstist, viidates Riigikontrolli auditi tulemuste ja maksulaekumiste muutustele (nt septembris võrreldakse prognoosega 43 mln eurot väiksemat laekumist). Ta analüüsib omaniku ootuste vastuolusid Riigi Energia valdkonnas ning seletuskirjade rolli ja asendustegevust, näidates tehnilist käsitlust eelarve ja ettevõtete juhtimise teemadel. Ta toob esile keerukused nõukogude töö ja vajaduse läbipaistvuse järele, kasutades näiteid nagu Rail Balticu andmed ja osaluspoliitika küsimused.
11.2024
34 Sõnavõtud
Kogu kõnesarjas ilmneb tugev riigieelarve ja avaliku sektori rahastuse pädevus: viitab Riigikontrolli auditele (mõjude analüüs puudulik), RMK salajaste lepingute probleemidele, metsa hindade ja kasvukulusid puudutavatele tähelepanekutele ning Rail Balticu tasuvusanalüüsi erinevustele. Kasutab konkreetseid numbreid (nt 23,8 miljardi euro kulud, 11,8 miljardit eurot potentsiaalseid tulukäibeid, 9 erinevat summat Rail Balticule) ning rõhutab vajadust selgete aluste ja vastavate dokumentide juriidilistele nõuetele.
10.2024
40 Sõnavõtud
Kasutab ja viitab riigieelarve seadusele, kulureadade nähtavusele ja seletuskirja õiguslikule mõjule ning Riigikontrolööri ja õiguskantsleri kriitikale. Mainib tehnilisi terminoid nagu kuluread, seletuskiri ja 500 000 euro suurune künnis, näidates arusaama eelarve läbipaistvusnõuetest.
09.2024
20 Sõnavõtud
Näitab tugevat teadmistebaasi põhiseaduslikkusest ja õigusloome kvaliteedist (viitab põhiseaduse sätetele §50, §10, §28; arutleb seletuskirjade ja menetluse teemade üle). Kasutab argumentatsioonis riigieelarve mõjuanalüüsi ja Euroopa Liidu normide ülevõtmise kriitikat ning rõhutab nõuet, et need normid tuleb sobitada põhiseadusega. Esitab konkreetseid küsimusi ja analüüse seoses automaksu ning õiguskantsleri tähelepanekutega, näidates juriidilist ja poliitilist tähelepanelikkust.
07.2024
3 Sõnavõtud
Näitab tugevat põhiseadus- ja Euroopa Liidu õiguse ning võrdse kohtlemise põhimõtte temaatilist teadmistepagasit, viidates õigusanalüüsidele ja Riigikohtu tähelepanekutele. Rõhutatakse põhiseaduslike ja rahvusvaheliste kohustuste kontekstis puudega inimeste õiguste kaitset ja toetusmehhanismide mõju hindamist.
06.2024
39 Sõnavõtud
Esineja näitab kõrgetasemelist arusaamist parlamentaarsetest protsessidest, põhiseaduspõhise kontrolli ja Riigikogu tööreeglitest ning viitab Euroopa Liidu ning siseõiguse kooskõla probleemidele. Kasutatakse konkreete näiteid: menetluse sidumine, muudatusettepanekute tabelid, põhiseaduse piiramised ja rahvusvahelised õigusaktid, mis nõuavad täpset õiguskorda ja läbipaistvust. Tõstab esile ka rahandus- ja maksuotsuste majandusliku mõju analüüsi puudumist, tuginedes seaduste seletuskirjade ning Kohtu ja õiguskaitse argumentidele.
05.2024
65 Sõnavõtud
Esineja demonstreerib teadmisi parlamentaarsetest protseduuridest, Euroopa Liidu õiguse ülevõtmise keerukusest ning mõjuanalüüsi vajalikkusest. Tsiteeritakse Euroopa Komisjoni arvamusi ja viidatakse eelnõude tehniliste aspektide koostoimesse, näiteks vilepuhuja ja vaenukõne seaduste ning e-valimiste tehniliste riskide kontekstis. Samuti on näha valmidust käsitleda muinsuskaitse, kohalike omavalitsuste rahastamise ja koolispordi toetusprogrammide nüansse ning nende riigieelarvelist mõju.
04.2024
61 Sõnavõtud
Esindatud põhilised valdkonnad on põhiseadusõigus ja Euroopa Liidu õiguse seosed ning maksumuudatuste mõju sotsiaalsetele gruppidele. Esineja viitab põhiseaduslikule kaitsele (põhiseaduse § 28 lasterikastele peredele ja puuetega inimestele), avaldab kriitikat seoses Euroopa Komisjoni hinnangutega ning kasutab õiguslikke analüüse ja õiguskantslerite seisukohti. Samuti toob välja maksu- ja eelarveküsimustes vajaliku mõjuanalüüsi ning mõju rahvusvahelisele õigusele. Reaalseks alusmaterjaliks on arupärimised, õiguslikud analüüsid ja põhiseaduslikkuse vaatekoordinaadid.
03.2024
34 Sõnavõtud
Esindaja demonstreerib sügavat seost põhiseaduslike ja Euroopa Liidu õigusreeglitega, viidates põhiseaduse §28-le (lasterikkad pered riigi erilise hoole all) ja õiguskindluse printsiibile ning õiguspärase ootuse põhimõttele. Ta mainib Euroopa Liidu õigust ja artikkel 110 seoses mootorsõidukimaksuga ning kasutab õiguslikke analüüse (arupärimised, õiguslikud uuringud) kui tõendusmaterjali. Näitab pidevat õigusalast ja sotsiaalpoliitilist kompetentsi ning riigi õiguskorrale keskendumist.
02.2024
14 Sõnavõtud
Esindaja demonstreerib tugevat majandus- ja avaliku rahanduse tausta, viidates Riigikontrolli raportile ning hotellide liidu analüüsidele ning kasutab näiteid nagu „80 miljonit eurot kumulatiivset kahjumit” ja „turismi 20% kulutustest hotellile”. Hindab mõjuanalüüside olulisust ning mõtiskleb maksumuudatuste laiemate majanduslike tagajärgede üle. Tugineb statistikale ja uuringutele (Riigikontroll, hotellide liit), ning kasutab numbreid ja võrdlusi (Läti näide, EURIBOR, jne) argumentide fundamenteerimiseks.
01.2024
30 Sõnavõtud
Näitab tugevat teadmistepagasit hariduse rahastamisest, kohalike omavalitsuste eelarvest, majandusest ja investeeringutest; viitab konkreetsetele numbritele (näiteks 1,5% SKP kõrgharidusele, 3% teadus- ja arendustegevusele, 2% erasektorile). Õigussüsteemi protseduuridest rääkimisel rõhutab väljatöötamiskavatsuse, mõjuanalüüsi ja põhiseaduspärasuse kontrolli olulisust. Kasutab viiteid Euroopa prognoosidele ja teiste institutsioonide analüüsidele, et põhjendada oma seisukohti.