Täiskogu istungite kaupa: Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Käsitleb eelarvet ja sotsiaalvaldkonna rahastust suure osakaaluga ning viitab konkreetsetele numbritele (erihoolekanne järjekorras üle 2000 inimese, 2027 inimest; lisaeelarvega 30 miljoni euro maksutulu kaotamine; 5,3% eelarve defitsiit). Tugineb seaduspärastele eelarveelementidele ja maksu- ning majanduskontseptsioonidele, sealhulgas kriitikale ja alternatiividele (pankade liigkasumi maks). Esitab majanduslike riskide ja mõju kirjeldusi seoses investeeringute ja kasvupotentsiaaliga.

Esineja demonstreerib tugevat teadmistepõhist lähenemist õiguslusele ja reguleerimise mõjude analüüsile: toob välja põhiseaduspärasuse kontrolli, analüüsib Euroopa Liidu õigusaktide mõju ning esitab arvulisi näiteid (nt 3200 euro mittevaralise kahju hüvitise, 80-euro trahvid, 250 eurot ID-kaardi kiirkorras). Kõneldud teemad hõlmavad liikluskindlustuse süsteemi läbipaistvust ja riigilõivude kehtestamise põhimõtteid, kasutades konkreetseid näiteid ja uuringulist tausta. Not/varaline kahju ning kohtupraktika viited illustreerivad mõjuanalüüsi.>

Ettekandes käsitletakse arengukoostööd ja rahastuse ümberjaotust ning terminite kasutamist nagu "arengukoostöö", "riigiasutused" ja "MTÜ-d", mis viitab teadmistele rahastuse korraldamisest ning riigiasutuste ja kodanikuühiskonna suhetest.

Ta viitab seletuskirjale ja konkreetsetele numbritele (6 mln, 5 mln, 2,5 mln, 20–30 mln), kasutades neid argumendina eelarve mõjude kohta. Tekst näitab majandusliku mõju ja eelarve detailide hindamise oskust ning tugineb numbrilistele tõenditele. Ta rõhutab tõendusmaterjali kasutamist ning konkreetsete rahastuslõike mõju analüüsi oskuslikku käsitlemist.

Kõneleja demonstreerib õigusalast ja põhiseaduslikku pädevust: viitab põhiseaduse preambulile, Euroopa Liidu õigusele ning Riigikohtu tähelepanekutele; viitab seletuskirjade ja õigusanalüüside olemasolule ning rõhutab vajadust läbipaistva menetluse järele. Mainib, et erisused ja vabastused tuleb eraldi läbi vaadata ning nende puudumine muudatusettepanekutes on probleem. Tekst peegeldab teadmist eelnõu õiguslikust raamistikust ja menetlusreeglitest.

Esineja demonstreerib teadmisi majanduse trende (majanduslangus, inflatsioon, ekspordi vähenemine, IMF-i prognoosid) ning digitaalse majanduse ja platvormitöö regulatsiooni teemadest (sotsiaalsed garantiid, läbirääkimiste ja lobitöö läbipaistvus). Kahtlused seoses mRiigi, Bolt’i ja Nortali taustadega viitavad huvide konflikti ning poliitilise korraga seotud nüanssidele.