Täiskogu istungite kaupa: Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Esindab opositsiooni seisukohti lisaeelarve ja koalitsiooni majanduspoliitika suhtes. Rõhutab, et sotsiaalhoolekandeteenuste ning erihoolekanne ja lastega seotud teenuste kärped on ebapiisavalt põhjendatud ning puudub selge strateegiline majandusvisioon. Nõuab majanduskasvu soodustavaid meetmeid ja pakub alternatiivseid rahastusvõimalusi (pankade liigkasumi maks, bürokraatia vähendamine) ning kritiseerib kiirlaenulähenemist. Põhirõhk on majanduspoliitika strateegilisel suunamisel, mitte lühiajalistel kärbetel.

Keskerakonna esindaja on tugevas opositsioonis valitsuse maksupoliitika vastu ning rõhutab, et seadused peavad parandama inimeste elu, mitte suurendama koormusi. Ta võitleb trahvide, riigilõivude ja automaksu suurendamise vastu ning rõhutab vajadust põhiseaduspärasuse ja kaasava õigusloome järele. Ta keskendub kaitsele haavatavate rühmade huvidele (nt puuetega inimesed, pered, madala sissetulekuga kodanikud) ja sümboliseerib reformi kui vajadust oluliselt paremini ette mõelda ja analüüsida enne hääletust.>

Riigikogu on otsustanud külmutada arengukoostöö Gruusia riigiasutustega ning suunata vabanevad vahendid Gruusia kodanikuühiskonna toeks. See on esitatud kui vajalik poliitiline samm. Esineja on toetanud selle meetme põhimõtet, kuid küsib, kuidas konkreetne rakendamine välja näeb, mis viitab vajadusele täpsete mehhanismide selgitamise järele.

Olulisim küsimus on eelarve kärped ja nende majanduslik mõju. Kõne on tugevalt opositsiooniline ning väidab, et kärped tegevustoetustes on lühinägelikud ja kahjuliku pikas perspektiivis, nähes 20–30 miljoni euro suurust tulude kadu. Ta süüdistab valitsust ja Keskerakonda ning rõhutab vastutuse võtmist nende otsuste eest. Ta rõhutab vajadust pikaajalise, majandust tasakaalustava lähenemise järele.

Keskerakonna fraktsiooni esindajana on esitatud eelnõu tugeva kriitikaga vastaspoolele: automaksu, riigilõivude ja trahvide suurendamist ei toeta ning rõhutab vajadust erisuste ja vabastuste laiemaks kaalumiseks. Väidab, et muudatusettepanekud on sidusad ning neid ei saa eraldi hääletada, mis sümboliseerib tema sõnul ebapraktilist menetlust. Põhiseaduslik ja Euroopa Liidu õiguslik alus on keskne argument: eelnõu on tema hinnangul põhiseadusevastane ja vastuolus EL õigusega. Samas on fookuses võim kütta valu erivajadustega gruppide (puudega inimesed, suurpered, HEV-lastega pered) nimel ning rõhutab, et maksumuudatused ei tohi nende elanikkonda koormata.

Peamine tähelepanu on Riigi majanduspoliitika ja minister Tiit Riisalo töö pädevuse küsimus. Esinejad on tugevalt vastu Riisalo juhtimisele ning nõuavad ametist lahkumist/allasetamist uue ministri nimetamiseks; positsioonivõit rõhutab vastutust ja läbipaistvust ning kriitik on suunatud nii majanduspoliitikale kui huvide konflikti kahtlustele.