Täiskogu istungite kaupa: Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Kohapealne, kriitiline ja tugevalt emotsiooniga ärgitav kõne. Kasutab küsimusi ja pikemaid loetelusid, et illustreerida puuduvat strateegiat, ning teravaid isiklikke viiteid (Kaja Kallas, Tiit Riisalo) ning viiteid teiste erakondade tegudele. Kasutab tugevat tähelepanu pööravat keelt ja mõneks ajaks ka blogilikku, kuid faktidel põhinevat argumentatsiooni, kaasates populaarseid tähelepanekuid ja isiklikku loomingut.

Hääldus on ajendatud, konfliktne ja retooriliselt järeleaimav. Kõneldes kasutab ta küsimusi, näiteid ning irooniat ning ründab kirja pandud tekste ja otsuseid teravalt. Tekib tugeva kriitilise tooni ning emotsionaalse kaasuse kaudu eesmärk saavutada mõju, samas püütakse jääda argumentaalseks ning faktidele tuginevaks. Täiendavalt kasutatakse kogu teksti vältel ajaloolisi viiteid ja isiklike kogemuste anekdoote.>

Toon on ametlik, küsimustele suunatud ja analüütiline; pöördumine "Austatud ettekandja" ning stiil keskendub konkreetsele avaldusele ja selle rakendamise arutusele, mitte emotsionaalsele rindejoonele.

Rhetoriline stiil on kriitiline ja võrdlev, kasutab emotsionaalset haardumist ning retoorilisi küsimusi. Tõttu kõne algusesse on lisatud viisakäelne tervitus, kuid tonatsioon on tihedalt vaidlussituatsioonile vastav ning analoogia kiirlaenu võtmisega rõhutab pikaajalist kahju. Kasutatakse konkreetseid numbreid ja kontrollitud argumente, mis annavad kõnele formaalse, kuid terava puudutuse.

Rääkimise toon on võitlev ja süüdistav, sagedaste retooriliste küsimuste ning emotsionaalse kõne vahel. Kasutatakse niite nagu “kurb päev demokraatiale,” sümboolsed viited ning tugevaid süüdistusi koalitsiooni kavatsuste kohta. Tekst on formaliseeritud, kuid emotsionaalselt laetud ning demagoogilist värvi annavad kõne strateegiline kriitika ja mõnele osalejale suunatud retoorilised küsimused.

Rõhk on süüdistav ja otsekohene, sageli faktide ja konkreetsete näidete põhinev; kasutab tugevaid lõike ja isiklike nimekirjadega juhtumeid (Bolt, Nortal, mRiik, Eesti 200). Tekstides kombinatsioon emotsionaalsest ja loogilisest lähenemisest ning keskendumine auditsioonile ja vastutusele.