Kuude kaupa: Kalle Grünthal

Peamine vastane on rahandusminister Jürgen Ligi, keda kritiseeritakse isiklikult, nimetades teda "endiseks kommunistiks" ja süüdistades Nõukogude ideoloogia elluviimises. Kriitika on nii poliitika (autostumise vähendamise eesmärk) kui ka protseduuriline/väärtuspõhine (põhiseaduse ja rahva tahte eiramine). Kompromissivalmidus puudub, kuna poliitikat peetakse ebaseaduslikuks ja ebamoraalseks.

Peamised vastased on koalitsioon (Reformierakond, Sotsiaaldemokraadid) ja ministrid, keda kritiseeritakse nii isiklikult, protseduuriliselt kui ka ideoloogiliselt. Sotsiaaldemokraate (Riina Sikkut, Andre Hanimägi) nimetatakse "digitaalse koonduslaagri" pooldajateks nende jälgimisühiskonda toetavate seisukohtade tõttu. Ta kritiseerib teravalt komisjonide liikmete õigusalast pädevust ja valitsuse ametnikke põhiseadusvastase tegevuse eest.

Peamised vastased on valitsus (eriti peaminister ja ministrid) ning koalitsioonisaadikud, keda süüdistatakse "teerullitaktikas" ja põhiseaduse rikkumises. Kriitika on suunatud nii poliitika sisule (maksutõusud, jälgimine) kui ka menetluslikule ebakvaliteedile (õiguskantsleri kolmekordne sekkumine). Ta kritiseerib teravalt ka politsei tegevust (ebaseaduslik andmete kogumine) ja nõuab vastutusele võtmist.

Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, eriti Reformierakond, keda süüdistatakse põhiseadusvastases tegevuses, opositsioonist ülesõitmises ("teerull") ja Eesti rahva tahte eiramises. Kriitika on suunatud nii menetluslikele vigadele (automaks) kui ka poliitilisele suunale (maksutõusud, ressursside mahamüümine, Brüsseli käskude täitmine). Kõneleja kritiseerib ka Bolt’i lobitööd ja nõuab nimeliselt vastutust nendelt ekspertidelt, kes kiitsid heaks põhiseadusvastased seadused.

Peamised vastased on Reformierakonna juhitud valitsus ja ministrid (eriti Hanno Pevkur ja Kristen Michal), keda süüdistatakse hoolimatuses, tegemata töös ja seaduserikkumistes. Kriitika on suunatud nii poliitilistele otsustele (reservistide tasu, välisabi) kui ka protseduurilisele ebakorrektsusele (Põhiseaduskomisjoni poliitmängud). Ta kritiseerib valitsust ka selle eest, et nad ei vasta Riigikogu liikmete märgukirjadele.

Peamised vastased on Vabariigi Valitsus ja konkreetsed ministrid (Peaminister, Kliimaminister Yoko Alender, Siseminister Lauri Läänemets), keda süüdistatakse seaduse rikkumises, valetamises ja põhiseaduse eiramises. Kriitika on intensiivne ja sageli isiklik, nimetades vastaseid diktaatoriteks ja maffiaks ning nõudes nende tagasiastumist. Ta kritiseerib ka Riigikogu istungi juhatajaid seaduse omavolilise väänamise eest ja ametnikke (MKM asekantsler Ulla Saar) komisjonis valetamise eest.

Peamised vastased on valitsuskoalitsioon, eesotsas peaminister Kristen Michaliga (keda süüdistatakse solvamises ja korruptsioonikoosolekult puudumises) ning Riigikogu esimees Lauri Hussar (keda süüdistatakse protseduurireeglite rikkumises). Kriitika on nii poliitiline (seaduste ebakvaliteet) kui ka isiklik, süüdistades vastaseid tahtlikus normide eiramises ja manipuleerimises.