Kuude kaupa: Priit Sibul
Kokku kuid: 19
Täielikult profileeritud: 19
10.2025
11 Sõnavõtud
Poliitiline seisukoht keskendub seadusandliku protsessi kiirusele ja efektiivsusele. Kõneleja kritiseerib tugevalt Rahanduskomisjoni aeglast tempot eelnõu menetlemisel, viidates Õiguskantsleri varakevadisele pöördumisele kui tõendile viivituse pikkusest. Kadreering on selgelt tulemuspõhine ja protseduuriline.
09.2025
31 Sõnavõtud
Kõneleja keskendub tugevalt valitsuse vastutusele, kritiseerides teravalt ministrite ebakompetentsust ja läbipaistmatuse puudumist, eriti kaitsehangete ja Tervisekassa juhtimise osas. Poliitiline raamistik on tulemuspõhine, rõhutades riigiasutuste halba sooritust ja avaliku raha ebamõistlikku kasutamist (nt tulemustasud ja üritused palgafondist). Samuti kaitseb ta eraomandi õigusi keskkonnapiirangute (sihtkaitsevööndid) kontekstis.
06.2025
21 Sõnavõtud
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, seades kahtluse alla lisaeelarve ajastuse ja kulutuste vajalikkuse, eriti riigikaitse hangete osas. Rõhutab fiskaalset vastutust ja maksumaksja kulude läbipaistvust (jäätmereform). Väärtuspõhine vastuseis ilmneb kirikuseaduse eelnõu puhul, kus kritiseeritakse riigi sekkumist kanoonilisse õigusesse.
05.2025
20 Sõnavõtud
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes eraomandi kaitsele, nimetades uut looduskaitse eelnõu "kaasaegseks natsionaliseerimiseks" ja "neonatsionaliseerimiseks". Samuti kritiseeritakse teravalt sotsiaalreformide (hooldereform) ebaõnnestunud rakendamist ja kohalike omavalitsuste koormamist. Toetatakse tugevalt relvaseaduse leevendamist ja sisejulgeoleku võimekuste arendamist, seades esikohale väärtuspõhise ja tulemuspõhise kriitika.
04.2025
8 Sõnavõtud
Poliitiline positsioon on tugevalt kriitiline valitsuse poliitika suhtes, eriti seoses ebarealistliku 100% taastuvenergia eesmärgiga, mida peetakse utoopiliseks ja mis ignoreerib majanduskulusid ning tarbijahinda. Samuti vastustab ta autode maksustamise loogikat, pidades seda ebaõiglaseks hajaasustuse ja riigikaitse kontekstis. Fookus on valitsuse tegevuse ja seaduste järjepidevuse kritiseerimisel, rõhutades poliitika tulemuslikkust.
03.2025
15 Sõnavõtud
Poliitiline positsioon on tugevalt suunatud riigikaitse ja julgeoleku prioriteetidele, nõudes kiiremat laskemoona soetamist ja reservväelaste toetuse motiveerivale tasemele tõstmist. Ta kritiseerib valitsuse maksupoliitikat (käibemaksu tõus) ja välismaise tööjõu sissetoomise plaanitavat lihtsustamist, kartes odavtööjõu sissevoolu. Samuti seab ta kahtluse alla Riigikogu pädevuse kiriku kanoonilise õiguse reguleerimisel.
02.2025
14 Sõnavõtud
Domineeriv teema on energiapoliitika ja sellega seotud kõrged hinnad, kus kõneleja nõuab 2030. aasta taastuvenergia eesmärgi muutmist ja kritiseerib valitsuse suuri toetusmeetmeid (2,6 miljardit eurot) läbipaistmatuse tõttu. Teine oluline teema on julgeolek ja välispoliitika, rõhutades vajadust tugevama Läänemere riikide koostöö järele. Kõneleja positsioon on tugevalt valitsust kritiseeriv ja tulemuspõhine, seades kahtluse alla peaministri usaldusväärsuse.
01.2025
12 Sõnavõtud
Poliitiline fookus on tugevalt suunatud riigikaitsele ja julgeolekule, nõudes 1,6 miljardi euro eest laskemoona kiirendatud soetamist ja kritiseerides valitsust eelarvereeglite eelistamise eest julgeoleku ees. Kõneleja on kriitiline valitsuse finantsotsuste (Nordica) ja maksutõusude (käibemaks) negatiivse mõju suhtes kaitsevõimele. Seisukohad on tugevalt väärtuspõhised, rõhutades riigi iseseisvuse tagamise ülimat tähtsust.
12.2024
8 Sõnavõtud
Poliitiline positsioon keskendub tugevalt vastutusele ja tulemuslikkusele, eriti parlamendiliikme töö mõõtmise kontekstis. Oluline on ka väärtuspõhine lähenemine lastekaitsele, nõudes karmimaid piiranguid raskete kuritegude toimepanijatele. Samuti rõhutatakse seadusandluse efektiivsust, eelistades astmelisi lahendusi (redel) korduvate muudatuste asemel. Poliitiline raamistik on suunatud nii sotsiaalsete väärtuste kaitsmisele kui ka haldusprotseduuride optimeerimisele.
11.2024
27 Sõnavõtud
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, kritiseerides valitsuse tegevust bürokraatia suurendamise, sotsiaalsete kärbete (vanemahüvitis, pensionärid) ja riigikaitse ebapiisava rahastamise eest. Kõneleja rõhutab väärtuspõhiseid teemasid, nagu abordi rahastamine, ning hoiatab ajalooliste paralleelide kaudu (1939. aasta kaitsekulud) praeguse poliitika tagajärgede eest. Ta leiab, et valitsus käitub nagu "alkohoolikust poeg", kes võtab eakatelt viimase.
10.2024
15 Sõnavõtud
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes valitsuse kärpemeetmete (vanemahüvitise piiramine, omaosaluse tõstmine) ja aktsiisipoliitika (alkoholiaktsiis) kritiseerimisele. Kõneleja seab kahtluse alla valitsuse prioriteedid julgeoleku ja regionaalsete investeeringute osas, nõudes detailset aruandlust eelarveridade kohta. Poliitiline raamistik on tugevalt suunatud valitsuse tegevuse ebaefektiivsuse ja varasemate lubaduste eiramise esiletoomisele.
09.2024
11 Sõnavõtud
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes koalitsiooni tegevuse läbipaistmatusele ja ebaefektiivsusele. Peamised teemad on laiapindse julgeolekumaksu kulude ebaselgus ja liigne bürokraatia, mis tekib EL-i direktiivide ülevõtmisel. Kõneleja kritiseerib valitsust retoorika (bürokraatia vähendamine) ja tegelike tegude vastandamise eest. Poliitiline raamistik on peamiselt tulemuspõhine ja protseduuriline.
07.2024
10 Sõnavõtud
Kõneleja on tugevalt opositsiooniline, keskendudes valitsuskoalitsiooni (Reformierakond ja Sotsiaaldemokraadid) poliitilisele ebakindlusele ja menetluslikele vigadele. Peamised teemad on uute maksude (nt automaks, laiapindne julgeolekumaks) meelevaldsus ja põhiseaduslikkus ning Reformierakonna ideoloogiline triiv, mida vastandatakse Siim Kallase "Kodanike riigi manifesti" põhimõtetele. Kriitika on intensiivne ja väärtuspõhine, rõhutades usalduse kadu ja poliitika muutumist vastavalt koalitsioonipartneritele. Poliitiline positsioon on tugevalt suunatud valitsuse tegevuse ja eesmärkide kahtluse alla seadmisele.
06.2024
15 Sõnavõtud
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline valitsuse maksupoliitikale, eriti käibemaksu, automaksu ja maamaksu tõusudele, mida peetakse majandust kahjustavaks ja ettearvamatuks. Raamib oma seisukohti väärtuspõhiselt, kaitstes kodanikke ja ettevõtjaid riigi ülemäärase sekkumise ja sotsialistliku varanduse ümberjaotamise eest. Kritiseerib valitsust ka oluliste poliitiliste otsuste (nt Vene valimised) venitamise eest.
05.2024
14 Sõnavõtud
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes eelarvepoliitika läbipaistvusele ja riigi julgeoleku järjepidevusele. Kõneleja vastustab uusi makse (nt suhkrumaks, maamaks), pidades neid puhtalt eelarvet täitvateks meetmeteks, ning seab kahtluse alla valitsuse tegevuse Vene Föderatsiooni kodanike hääleõiguse osas kohalikel valimistel. Ta rõhutab ka parlamendi menetlusnormide ja usuliste pühade austamise vajadust. Poliitika raamimine on suunatud valitsuse ebakompetentsuse ja küünilisuse esiletoomisele.
04.2024
13 Sõnavõtud
Poliitilises tegevuses rõhutab kõneleja väärtuspõhiseid teemasid, nagu ühiskonna jätkusuutlikkus ja toidujulgeolek. Ta võtab tugeva seisukoha kohaliku majanduse toetamise poolt, kritiseerides vähempakkumiste süsteemi riigihangetes, mis kahjustab Eesti põllumehi. Samuti on oluline teema õigussüsteemi muudatused (ECN+) ja riiklikult tähtsate kultuuriobjektide rahastamise tulevik. Tema fookus on väärtustel, protseduurilisel korrektsusel ja riigi pikaajalisel vastupanuvõimel.
03.2024
8 Sõnavõtud
Poliitiline positsioon on tugevalt kriitiline valitsuse tegevuse ja ministeeriumide kompetentsi suhtes, eriti hariduse ja kultuuri valdkonnas. Peamised rõhuasetused on haridussüsteemi rahastamismudeli (pearaha) ebaõnnestumisel, ressursside puudumisel reformide taga ning seadusloome läbipaistvuse ja parlamendi järelevalve tagamisel kultuuriobjektide rahastamisel. Kõneleja kritiseerib teravalt pinnapealseid reforme, mis ei lahenda süsteemseid probleeme, nimetades neid "Potjomkini küladeks".
02.2024
17 Sõnavõtud
Poliitilises tegevuses rõhutab kõneleja tugevalt parlamentaarset järelevalvet ja menetluslikku korrektsust, kritiseerides Riigikogu juhtkonna tegevust arupärimiste tagasisaatmisel. Ta vastandub valitsuse poliitikale, mis puudutab uusi makse, eriti automaksu, nähes selles lasterikaste perede represseerimist. Olulisel kohal on ka kultuuriobjektide rahastamise läbipaistvus ja seadusandlik stabiilsus. Tema raamistik on tugevalt protseduuriline ja õiglusel põhinev.
01.2024
13 Sõnavõtud
Kõneleja on valitsuse fiskaalpoliitika ja läbipaistvuse tugev kriitik, keskendudes eelkõige riigi eelarvestrateegia (RES) ebakindlusele ja dokumentide põhjendamatule salastamisele. Ta seab kahtluse alla valitsuse pädevuse, viidates tühjadele tuluridadele ja ebaselgusele kultuuriobjektide rahastamisel. Poliitiline fookus on suunatud valitsuse tegevuse ja vastutuse hindamisele.