Täiskogu istungite kaupa: Priit Sibul

Kokku istungeid: 5

Täielikult profileeritud: 5

2024-09-25
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Poliitiline fookus on tugevalt suunatud riigikaitse eetika ja hangete teemadele. Kõneleja kritiseerib teravalt kaitseministri (Hanno Pevkuri) väidetavat küsitavat käitumist ja huvide konflikti levitamist, seades kahtluse alla tema isikliku tegevuse. Samas toetab ta valitsuse hiljutist 1,6 miljardi euro suurust kaitseotsust, rõhutades selle olulisust ja vastandades seda varasemale "soojale õhule".
2024-09-18
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon on tugevalt vastanduv valitsuse (koalitsiooni) menetletavale direktiivi ülevõtmise eelnõule, kuna see suurendab oluliselt bürokraatiat ja halduskoormust. Kriitika keskendub lubaduste (bürokraatia vähendamine) ja tegelikkuse (teenuste arvu kasv 14-lt 21-le) vasturääkivusele. Kõneleja leiab, et eelnõu on sõnastatud ametnike mugavuse järgi ("lihtsam kaitsta Brüsselis"), mitte Eesti rakendusvajaduste järgi. Fraktsioon (Isamaa) otsustas eelnõu mitte toetada.
2024-09-17
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kõige olulisem teema on välisriikide vangide Eestisse toomise õiguslikud ja poliitilised tagajärjed. Kõneleja võtab sisse küsiva positsiooni, otsides õiguskantslerilt selgitust võimalike õiguslike probleemide kohta, mis seoses justiitsministri plaanidega võivad tekkida. Fookus on poliitika ja õigusraamistiku tulevikukindlusel.
2024-09-16
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline fookus on suunatud riigi julgeoleku rahastamisele ja sellega seotud maksuküsimustele. Kõneleja nõuab selgust ja vastutust uue laiapindse julgeolekumaksu kogumise ja kulutamise plaanide osas, rõhutades vajadust teada konkreetseid summasid aastate lõikes. Seisukoht on tugevalt tulemuspõhine, nõudes valitsuselt konkreetseid finantsandmeid.
2024-09-11
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline fookus on riigikaitsel ja julgeoleku rahastamisel, mis on esitatud valitsuse tegevuse kriitikana. Kõneleja kritiseerib valitsuse seisukohta, et kuigi Eesti kaitstus on paranenud, on sellest siiski "liiga vähe". Peamine nõue on saada selgust uue laiapindse julgeoleku maksu konkreetse jaotuse ja ajakava osas kaitsevaldkonna ja muude otstarvete vahel.