Päevakorrapunktide kaupa: Urmas Reinsalu

Kokku päevakordi: 197

Täielikult profileeritud: 197

2025-10-15
Euroopa Liidu asjade komisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti valikud ja võimalused Euroopa Liidu 2028–2034 pikaajalises eelarves" arutelu

XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung

Peamised vastased on Eesti valitsus, keda kritiseeritakse teravalt rahanduspoliitilise suutmatuse, vastutustundetu defitsiidi ja seisukohtade puudumise pärast. Teine kriitika objekt on Euroopa Komisjon, kelle MFF-i ettepanekut peetakse strateegiliselt nõrgaks uute maksude ja ebapiisava kaitseambitsiooni tõttu. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine ning intensiivne.
2025-10-15
Rahandus

XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund

Peamised vastased on valitsus, eriti peaminister ja rahandusminister, keda kritiseeritakse juhitamatu rahanduspoliitika ja vastutuse vältimise eest. Eriti terav kriitika on suunatud Reformierakonna maksuküüru projekti laenurahaga elluviimise vastu ajal, mil riigi rahandus on keeruline.
2025-10-13
Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (734 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung

Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja Reformierakond, keda esindavad Härra Michal, Härra Ligi ja Kaja Kallas. Kriitika on intensiivne ja suunatud nii poliitilisele ebaõnnestumisele (maksukaos, eelarve lagastamine) kui ka usalduse kaotamisele, kuna valitsus on radikaalselt muutnud baasmaksusüsteemi selgroogu. Kõneleja rõhutab, et praegusele valitsusele on alternatiiv ja nõuab poliitika põhimõttelist korrigeerimist.
2025-10-09
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti majanduse tulevik" arutelu

XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastane on Reformierakonna juhitud koalitsioonivalitsus, keda kritiseeritakse teravalt poliitilise käpardlikkuse ja majanduse usalduse purustamise eest. Kriitika on suunatud nii poliitilistele otsustele (maksueksperiment, inflatsiooni soodustamine) kui ka valitsuse tegevusetusele ja ebakompetentsusele. Rünnaku intensiivsus on kõrge, süüdistades valitsust pikaajalise majandusseisaku tekitamises.
2025-10-08
Politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu (670 SE) kolmas lugemine

XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastane on valitsus ja siseminister, keda kritiseeritakse süsteemse ebaaususe ja argpüksliku meetodi eest õigusloomes, näiteks eelnõude nurga tagant sokutamise pärast. Kriitika on suunatud nii menetlusele (korrektse eelnõu puudumine) kui ka sisule (põhiõiguste piiramine), rõhutades valitsuse retsidiivset käsitlust ja usalduse kaotust. Valitsust süüdistatakse ka parlamendi kontrolli vältimises ja hoolsuskohustuse eiramises.
2025-10-08
Sotsiaalministri 2025. a ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest

XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastasseis on suunatud minister Jollerile, keda kahtlustatakse vastuolulise lapsetoetuste reformi algatamises, mille eest teine poliitik (Ligi) kategooriliselt taganes. Kriitika on suunatud nii poliitika sisule kui ka selle läbipaistmatusele ja ebaselgele päritolule.
2025-10-08
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimese lugemise jätkamine

XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastane on peaminister, keda kritiseeritakse intensiivselt nii poliitika (valitsemiskulude kärpe väär esitamine) kui ka isikliku pädevuse (eelarve mittetundmine või vassimine) alusel. Kriitika on otsene ja nõuab koheseid vastuseid, küsides korduvalt, kust on kärped reaalselt näha.
2025-10-08
Eelarve

XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund

Peamine vastane on peaminister ja Reformierakonna juhitud valitsus, keda kritiseeritakse vastutustundetu eelarvepoliitika ja valimislubaduste täitmise eest laenurahaga. Kriitika on terav, keskendudes poliitilisele ebaõnnestumisele ja väidetavale faktide väänamisele valitsemiskulude osas. Vastuseis on poliitika- ja protseduuripõhine, tuues esile konkreetsed näited rahalisest pillamisest (nt soode rajamine, ministeeriumi palgaraha ülekandmine).
2025-10-07
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastuseis on suunatud valitsuse rahanduspoliitikale ja rahandusministrile, keda süüdistatakse vastutustundetus eelarvejuhtimises. Kriitika on poliitiline, seostades defitsiidi otseselt Reformierakonna maksuküüru maksumusega ja valimislubaduste täitmisega võlarahaga.
2025-10-06
Arupärimine Rootsi kurjategijate Eestisse toomise kohta (nr 803)

XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastuseis on suunatud valitsusele, esindatuna siseministri ja rahandusminister Jürgen Ligiga, seoses vanglaprojekti finantsplaneerimisega. Kriitika on protseduuriline ja poliitikapõhine, keskendudes eelarve baasseaduse rikkumise võimalusele ja välisriigi (Rootsi) väidetavale mõjule Eesti eelarvestrateegia koostamisel.
2025-10-06
Mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (694 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung

Vastaspool on valitsuskoalitsioon (Reformierakond, Eesti 200), keda süüdistatakse poliitilises ebaõnnestumises ja lubaduste murdmises automaksu osas. Eriti intensiivne on kriitika istungi juhataja suhtes, keda kutsutakse korrale sobimatu vahelekarjumise ja kodukorraseaduse rikkumise eest. Kriitika on nii poliitiline, protseduuriline kui ka isiklik.
2025-09-25
Isamaa fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Hinnatõusu mõju majanduse konkurentsivõimele ja inimeste toimetulekule. Mida teha?" arutelu

XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastane on valitsus, keda süüdistatakse süsteemsetes sammudes hinnatõusu kiirendamises ja poliitilise dialoogi võimekuse puudumises ("täielik kõrb"). Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, heites ette tegevusetust, suutmatust kriisidele relevantselt reageerida (nt seakatku juhtum) ning valeväiteid inflatsiooni põhjuste kohta.
2025-09-25
Peaminister Kristen Michali poliitiline avaldus seoses 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu üleandmisega

XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastane on peaminister Kristen Michal ja Reformierakonna juhitud valitsus, keda süüdistatakse süstemaatilises valetamises, maksukaoses ja riigi maksejõuetuse suunas juhtimises. Kriitika on intensiivne, keskendudes poliitilisele ebakompetentsusele, eelarvereeglite tühistamisele ja põhiseadusvastasele eelarvejuhtimisele. Kompromiss praeguse eelarve osas on välistatud, kuna Isamaa esitab alternatiivse eelarve.
2025-09-24
Regionaal- ja põllumajandusministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest

XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung

Peamine kriitika on suunatud valitsuskoalitsioonile (Reformierakond, Sotsiaaldemokraadid, Eesti 200) ja põllumajandusministrile, keda süüdistatakse otsustusvõimetuses ja sektori inimeste eiramises. Kriitika on intensiivne, nimetades valitsust probleemide süvendajaks ja nõudes takistava isiku ("krokodilli") avalikustamist. Kriitika on nii poliitika- (maksutõusud) kui ka protseduuripõhine (venitamine, ebaselgus).
2025-09-24
Olukord riigis

XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund

Peamine vastane on valitsus ja peaminister, keda kritiseeritakse teravalt poliitika (katteta eelarve, kaitsekulude edasilükkamine) ja ebaaususe (ETS2 maksu osas) pärast. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust võlguelamise tee valimises ja tulevaste valitsuste koormamises.
2025-09-17
Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse (640 UA) uuesti arutamine

XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung

Peamised vastased on valitsus ja koalitsioon, keda süüdistatakse seaduse läbisurumises "valetades" (EL õiguse nõuete ja ettevõtjate probleemide puudumise osas) ning põhiseaduslike hoiatuste ignoreerimises. Kriitika on nii poliitika- kui ka protseduuripõhine, süüdistades valitsust ebaõnnestunud käkerdise loomises ja lubades selle tühistada, välistades kosmeetilised parandused.
2025-09-16
Õiguskantsleri ülevaade õigustloovate aktide kooskõlast põhiseadusega ja muude õiguskantslerile seadusega pandud ülesannete täitmisest

XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastane on Reformierakonna valitsus (Michali valitsus), keda süüdistatakse bürokraatia loomises, vabaduste lammutamises ja põhiseaduse riivamises. Kriitika on intensiivne ja hõlmab nii sisulisi teemasid (superandmebaas, mõtteroimad) kui ka vastutuse puudumist (pangasaladuse rikkumine, LHV nõue). Kompromissivalmidust ei väljendata, vaid lubatakse algatused tagasi pöörata.
2025-09-10
Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi muudatuste osaline ülevõtmine) eelnõu (667 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung

Vastasseis on suunatud eelnõu esitlevale komisjonile ja selle esindajale (Tarmo), kelle antud informatsiooni (eriti Tallinki protestide puudumise kohta) peetakse valeks ja puudulikuks. Kriitika on intensiivne, keskendudes protseduurilisele ebakvaliteedile, tegelike protestide varjamisele ja põhiseadusvastasuse ohule. Kõneleja heidab ette "üleolevat käitumist" ja õigusvoluntarismi.
2025-09-10
21 Riigikogu liikme esitatud kirjalik nõue umbusalduse avaldamiseks sotsiaalminister Karmen Jollerile

XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung

Põhiline kriitika on suunatud sotsiaalminister Karmen Jollerile ja valitsusele tervikuna, süüdistades neid juhtimislikus ebakompetentsuses, otsuste langetamises ilma eelneva analüüsita ning silmakirjalikkuses (nt Wagenkülli pidu). Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, süüdistades valitsust "näivjuhtimises" ja ebaratsionaalses käitumises.
2025-09-10
Riigi juhtimisvalikud

XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund

Kriitika on suunatud valitsuse tegevuse ebaefektiivsusele ja viivitustele, eriti seoses akustilise seiresüsteemi soetamise ja pädevusjaotuse lahendamisega. Kriitika on protseduuriline ja poliitiline, mitte isiklik, ning seab kahtluse alla majanduslikud põhjendused eluliste hangete takerdumisele. Eesmärk on sundida valitsust langetama kiireid ja selgeid otsuseid.
2025-09-09
Hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (671 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung

Kriitika on suunatud endise rahandusministri Ligi tegevusele 2010. aastal järelevalve mahavõtmise osas, seostades seda otsust praeguste probleemidega. Samuti kaheldakse eelnõu pakutud likvideerimise tee vajalikkuses, eelistades vähem invasiivseid lahendusi.
2025-09-09
Kaitseministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest

XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastane on ametis olev kaitseminister, keda kritiseeritakse süsteemse juhtimissegaduse, Kaitseväe juhataja nõuannete eiramise ja rahandusliku korralageduse eest. Kriitika on protseduuriline (andmete esitamata jätmine Riigikontrollile) ja tulemuspõhine (võimete soetamisega venitamise tõttu). Kõneleja intensiivne kriitika lõpeb otsese üleskutsega ministril kaaluda ametist lahkumist.
2025-09-04
Istungi rakendamine

XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk

Peamised vastased on Reformierakond ja valitsuskoalitsioon tervikuna, keda süüdistatakse süstemaatilises seaduserikkumises ja valetamises. Kriitika on suunatud nii poliitilistele valikutele (maksutõusud, kaitsekulude kärpimine) kui ka isikutele (Kaja Kallas idavedude skandaali tõttu, Jürgen Ligi NATO loa puudumise tõttu). Kõneleja ei välista kompromissi, pakkudes valitsusele "abikätt" vastutustundlike alternatiivide (maksuküüru edasilükkamine) näol.
2025-06-19
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu (640 SE) kolmas lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Peamised kriitika objektid on eelnõu algatajad (sh Maris Lauri) ja valitsus (menetluslike rikkumiste eest) ning ametiasutused, kellele antakse laiendatud ligipääs andmetele. Kriitika on intensiivne, keskendudes menetluslikele vigadele, nagu kooskõlastuste puudumine ja "ülehelikiirus", ning sisulistele ohtudele põhiõigustele.
2025-06-19
Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (600 SE) kolmas lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastasseis on valitsusega, keda kritiseeritakse passiivsuse ja tervikliku käsitluse puudumise eest Euroopa Liidu initsiatiivide osas. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, süüdistades valitsust bürokraatia tootmises ja rahvuslike huvide eiramises. Eraldi tuuakse välja Kliimaminister Michali isiklik poliitiline initsiatiiv kaubaautode parkimiskeelu osas.
2025-06-19
Mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (647 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Peamised vastased on valitsuskoalitsioon (Reformierakond, sotsiaaldemokraadid, Eesti 200), keda süüdistatakse valetamises, vastutuse eest põgenemises ja poliitilises šantaažis. Kriitika on intensiivne ja puudutab nii poliitika sisu kui ka selle läbisurumise ebaeetilisi meetodeid, näiteks puuetega inimeste organisatsioonide survestamist. Koalitsiooni süüdistatakse vastutuse veeretamises üksteise kaela.
2025-06-18
Politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu (670 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastuseis on suunatud valitsuse ja ametkondade vastu, kes esitasid sisulise kvaliteedita eelnõu, püüdes tagantjärele seadustada laiaulatuslikku järelevalvet. Kõneleja kritiseerib parlamendi passiivsust ja süüdistab poliitikuid avalikkuse eksitamises. Kriitika on protseduuriline ja poliitiline, nõudes eelnõu tagasilükkamist.
2025-06-18
Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi muudatuste osaline ülevõtmine) eelnõu (667 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastuseis on suunatud valitsuse poliitikale ja selle esitajale, kritiseerides poliitika loogikat ja tagajärgi Eesti ettevõtetele. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust konkurentsi moonutamises ja rahvuslike majandushuvide eiramises. Vastuseis on poliitika- ja strateegiapõhine.
2025-06-18
Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (645 SE) kolmas lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Peamised vastased on Reformierakond ja koalitsioon, keda kritiseeritakse nii poliitika (maksutõusud) kui ka eetika (valetamine, demokraatliku legitimatsiooni puudumine) alusel. Rünnakute intensiivsus on kõrge, nimetades poliitikat "kehaks" ja "rabedaks" ning süüdistades vastaseid üleolevuses ja mälupuuduse eeldamises. Kompromiss on välistatud, kuna Isamaa esitas kõikehõlmava alternatiivse "maksurahuseaduse".
2025-06-18
Välismaalaste seaduse, halduskohtumenetluse seadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (viisaotsuse vaidlustamine) eelnõu (603 SE) kolmas lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastuseis on suunatud eelmise kõneleja seisukohale, mida peetakse vastuokslikuks ja mis alahindab muudatuse mõju. Kriitika on poliitika- ja julgeolekupõhine, rõhutades, et eelnõu muudab väga põhimõttelist loogikat ning viidates julgeolekuasutuse hoiatustele.
2025-06-18
Valitsuse poliitika tagajärjed

XV Riigikogu, V istungjärk, infotund

Peamine vastane on peaminister ja valitsus, keda süüdistatakse kliimaautomaksu autorluses ja bürokraatliku kaose tekitamises. Kriitika on suunatud nii poliitika sisule (kulu, ebaefektiivsus) kui ka peaministri poliitilisele filosoofiale ("riigikeskne mõtteviis"). Kompromiss on välistatud, nõudes maksu täielikku tühistamist.
2025-06-17
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu (640 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Vastuseis on suunatud valitsusele ja koalitsioonile, kritiseerides teravalt eelnõu menetlemise tempot ja viisi ning hea õigusloome põhimõtete rikkumist. Kriitika on peamiselt protseduuriline ja kontseptuaalne, süüdistades valitsust eelnõu mõju tahtlikus pisendamises ja Euroopa Liidu õiguse taha pugemises. Samuti kritiseeritakse asjaolu, et õiguskantsleri seisukohta ei ole kooskõlastustabelis esitatud.
2025-06-16
Jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (657 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja on selgelt opositsioonis Taristuminister Leisi suhtes, vaidlustades nii tema pädevuse jäätmeküsimustes kui ka eelnõu finantsmõjude läbipaistvuse. Kriitika on suunatud poliitika sisu ja protseduuri vastu, nõudes täpset rahalist vastutust ja tasude fikseerimist enne seaduse jõustumist.
2025-06-12
42 Riigikogu liikme esitatud kirjalik nõue umbusalduse avaldamiseks justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostale

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastane on justiitsminister Liisa-Ly Pakosta, keda kritiseeritakse poliitilise vastutuse vältimise ja ebaratsionaalsete poliitiliste otsuste eest vanglarendi küsimuses. Kriitika on nii poliitika- kui ka menetluslik (dokumentide varjamine) ning lõpeb otsese üleskutsega hääletada umbusalduse poolt. Vastuseis on intensiivne ja kompromissivalmidust ei näidata.
2025-06-11
Riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (651 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Peamised vastased on koalitsiooniparteid Reformierakond, Sotsiaaldemokraadid ja Eesti 200, keda süüdistatakse kehva poliitika ajamises ja usalduse kaotamises. Kriitika on valdavalt poliitika- ja tulemuspõhine (maksutõusud, defitsiit, majanduslangus), kuid sisaldab ka protseduurilisi süüdistusi (protseduurilised trikid, informatsiooni varjamine). Kompromiss eelarve osas on välistatud, nõudes selle täielikku tagasilükkamist.
2025-06-11
Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (645 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastasseis on suunatud Reformierakonna juhitavale valitsusele ja koalitsioonile, keda süüdistatakse seaduse rikkumises, demokraatliku legitiimsuse puudumises ja parlamendi tava tühistamises. Kriitika on intensiivne ja hõlmab nii poliitilisi tulemusi (inflatsioon, maksukoormus) kui ka menetluslikke rikkumisi (Isamaa muudatusettepaneku hääletamise keelamine). Esineja väidab, et enamus surub oma tahet läbi "seadust rikkuval ja oponente alandaval teel."
2025-06-11
Sisejulgeolek

XV Riigikogu, V istungjärk, infotund

Vastasseis on suunatud valitsusele ja eriti justiitsministrile, keda ähvardatakse umbusaldusavaldusega. Kriitika on protseduuriline (kiirustamine, analüüsi puudumine) ja poliitiline (sisejulgeoleku huvide eiramine). Valitsuse poliitikat nimetatakse "rabedaks" ja võrreldakse seda varasemate ebaõnnestumistega (meretuuleparkide saaga).
2025-06-10
Riigikohtu esimehe ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastane on valitsev koalitsioon ja parlamendi enamus, keda süüdistatakse demokraatia reeglite eiramises, seadustest üleastumises ja legitiimsusdefitsiidis. Kriitika on intensiivne ja puudutab nii protseduurilisi rikkumisi (muudatusettepanekute blokeerimine) kui ka sisulisi probleeme (maksude volatiilsus, tagasiulatuv kohustuste panemine). Kompromiss on välistatud, lubades enamuse tõlgenduse tulevikus "jäigalt tagasi lükata."
2025-06-05
Majanduskomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Kuidas tõsta tootlikkust Eesti majanduses?" arutelu

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastane on valitsus, keda kritiseeritakse teravalt nii poliitika (maksutõusud, ebastabiilsus) kui ka juhtimisstiili pärast. Valitsuse lähenemist nimetatakse "pessimistlikuks" ja "luuseri mentaliteediks", mis on Eesti konkurentsivõime pidur. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, süüdistades valitsust rahvuslike huvide määratlemata jätmises rohepöörde kontekstis.
2025-06-02
Riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (651 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Peamine kriitika on suunatud Reformierakonna valitsuse ja rahandusministri vastu. Kriitika on valdavalt poliitika- ja menetluskeskne, keskendudes maksutõusude hulgale, valitsemiskulude kontrollimatule kasvule ja eelarve ebakvaliteetsele sisule. Rünnaku intensiivsus on kõrge, nõudes eelnõu tagasilükkamist ja sisulise alternatiivi esitamist.
2025-05-21
Maksurahu kehtestamise seaduse eelnõu (607 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastane on Reformierakonna juhitud valitsuskoalitsioon, keda kritiseeritakse teravalt maksutõusude ja valimislubaduste obsessiivse elluviimise eest. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, süüdistades valitsust maksude langetamise kohta valetamisest ja valitsemiskulude kokkuhoiu lubaduste rikkumisest.
2025-05-21
Vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (622 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastasseis on suunatud eelnõu esitlejale (Andres/minister), keda süüdistatakse majandusliku mõju varjamises ja "hämamises" seoses ReFuelEU Aviation akti kuludega. Kriitika on suunatud nii menetluslikele vigadele (vale minister esitleb) kui ka poliitika tegelikele kuludele tarbijatele.
2025-05-21
Energeetika- ja keskkonnaministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja Kliimaministeerium, keda süüdistatakse kompetentsi puudumises ja kaoses. Kriitika on nii poliitiline (kulude tõstmine) kui ka protseduuriline, nõudes Kliimaseaduse ja Kliimaministeeriumi demonteerimist.
2025-05-21
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele algatada Euroopa Liidus läbirääkimised kestlikkusaruannete koostamise kohustuse kehtetuks tunnistamiseks" eelnõu (601 OE) esimene lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja Reformierakonnale, keda süüdistatakse ideoloogilise agenda pealesurumises, sisulise mõjuanalüüsi puudumises ja kohustuste hiilivas kehtestamises. Kriitika on protseduuriline (ELAK protokollid vs. Eesti seadused) ja poliitiline, seades kahtluse alla valitsuse poliitilise käsitluse olemasolu.
2025-05-21
Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse, julgeolekumaksu seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (645 SE) esimese lugemise jätkamine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastasseis on suunatud valitsusele, keda süüdistatakse tahtlikus kooskõlastusringist ja ühiskondlikust dialoogist möödalibisemises maksutõusude püsivaks muutmisel. Kriitika on suunatud ka Riigikogu juhatusele, kes võttis eelnõu menetlusse hoolimata kodukorraseaduse rikkumisest. Vastuseis on intensiivne ja keskendub menetluslikule ebakvaliteedile.
2025-05-21
Koormus majandusele

XV Riigikogu, V istungjärk, infotund

Vastasseis on suunatud otse valitsusele ja peaministrile, kritiseerides nii poliitikat (maksutõusud, regulatiivsed koormised) kui ka valitsuse eetikat. Rünnakud on intensiivsed, süüdistades valitsust valetamises, lubaduste murdmises ja usalduskriisi tekitamises. Kriitika on suunatud ka valitsuse väidetele valitsemiskulude vähendamise kohta, tuues esile vastupidise kasvu.
2025-05-20
Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse, julgeolekumaksu seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (645 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastane on Reformierakond, kelle agendat nimetatakse sisutuks ja "paras naljanumber". Kriitika on intensiivne ja suunatud nii poliitika sisule (kõrge maksukoormus) kui ka protseduurilistele puudustele. Eelkõige heidetakse ette argpükslikkust ja suutmatust saata eelnõu kooskõlastamiseks huvirühmadele.
2025-05-14
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele esitada negatiivne lisaeelarve seaduse eelnõu valitsemiskulude vähendamiseks 2025. aastal" eelnõu (608 OE) esimene lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Vastasseis on intensiivne ja suunatud otse valitsuskoalitsioonile, eriti Reformierakonnale ja Eesti 200-le, ning ministritele (Ligi, Kallas). Kriitika keskendub valitsuse poliitika läbikukkumisele ja lubaduste rikkumisele, süüdistades neid avalikult valetamise eest valitsemiskulude vähendamise osas. Kompromissi asemel nõutakse valitsuselt Isamaa lahenduse (negatiivne lisaeelarve) vastuvõtmist.
2025-05-14
Maksud

XV Riigikogu, V istungjärk, infotund

Peamine vastasseis on suunatud peaministrile ja valitsusele, eriti Reformierakonnale, keda süüdistatakse maksukoormuse tõstmises ja ebaõnnestunud eksperimentide läbisurumises. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes maksutõusude negatiivsele mõjule ja automaksu luhtumisele. Vastast kutsutakse üles tunnistama vigu ja tühistama ebaõnnestunud seaduseelnõud.
2025-05-07
Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (556 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Peamised vastased on valitsusliit ja Reformierakonna esindajad (härra Kadastik), keda süüdistatakse ideoloogilises kinnisidees, ebakvaliteedilises seadusloomes ja vastutuse vältimises. Kriitika on suunatud ka majanduskomisjoni esimehele (härra Reinaas) tema puudumise ja vastuste vältimise eest. Kompromiss on välistatud, kuna eelnõu on põhimõtteliselt vastuvõetamatu ja seda püütakse menetlusest peatada.
2025-05-07
Planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu (541 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastasseis on suunatud valitsusele, Kliimaministeeriumile ja Reformierakonna esindajatele, keda süüdistatakse energeetikakaoses ja konkreetsete ärihuvide (OÜ Utilitas Wind) teenimises seadusloome kaudu. Kriitika on intensiivne ja puudutab nii poliitilist visiooni (juhitava võimsuse puudumine) kui ka menetluslikku läbipaistvust (töödokumentide info varjamine).
2025-05-07
Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (555 SE) kolmas lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Peamised vastased on eelnõu toetajad, eriti Kliimaministeerium, kelle väited koormise põhiseaduspärasuse kohta lükatakse tagasi kui "ilmselgelt irrelevantsed." Kriitika on intensiivne, keskendudes poliitilisele sisule (prognoosimatu koormus) ja õiguslikule ebakindlusele, ning kompromiss on välistatud (hääletatakse vastu ja apelleeritakse presidendile).
2025-05-06
Rahandusministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise strateegia "Eesti 2035" elluviimisest (sealhulgas ülevaade avaliku teenistuse arengusuundadest 2024. aastal)

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastane on ametis olev valitsuskoalitsioon ja rahandusminister Jürgen Ligi, keda süüdistatakse otseselt valetamises ja lubaduste murdmises. Kriitika on nii poliitika- (riigireformi ebaõnnestumine) kui ka protseduuripõhine (ministri lahkumine saalist). Rünnakute intensiivsus on kõrge, välistades sisuliselt usalduse valitsuse vastu.
2025-04-23
Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (555 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, keda kritiseeritakse teravalt poliitilise suutmatuse ja ebakompetentsuse eest energeetikaküsimustes. Kriitika on suunatud nii poliitika (uute tasude kehtestamine, otsustamatus Kiisa jaama osas) kui ka isikliku tasandi vastu, heites ette peaministrile (Michal) ja endisele kliimaministrile (Alender) valeprognoose ja lühikest mälu. Kompromiss on välistatud, kuna tehakse ettepanek eelnõu lugemine katkestada.
2025-04-23
Valitsuse poliitika mõjud ühiskonnas

XV Riigikogu, V istungjärk, infotund

Peamine vastane on valitsus ja peaminister, kelle energiapoliitikat kritiseeritakse teravalt ebapiisavate finantsprognooside ja tarbijaid koormavate otsuste pärast. Kriitika on poliitika- ja menetluspõhine, seades kahtluse alla valitsuse loogika Kiisa jaama turuletoomise edasilükkamisel ja tasakaalustusreservi tasu tegeliku maksumuse varjamisel.
2025-04-16
Maamaksuseaduse eelnõu (582 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Peamine kriitika on suunatud valitsusliidu ja Kaja Kallase valitsuse vastu, keda süüdistatakse sõnamurdmises ja kiirkorras seaduse läbisurumises. Kriitika on intensiivne ja keskendub nii poliitilisele ebausaldusväärsusele kui ka protseduurilistele vigadele, nagu mandaadi puudumine ja huvigruppide seisukohtadest ülesõitmine. Kõneleja nõuab valitsuselt tehtud vea tunnistamist ja korrigeerimist.
2025-04-16
Välismaalaste seaduse, halduskohtumenetluse seadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (viisaotsuse vaidlustamine) eelnõu (603 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastuseis on suunatud eelnõu esitajale (ministrile) ja Euroopa Komisjonile, keda peetakse surve avaldajaks julgeolekuhuve kahjustava seaduse vastuvõtmisel. Kriitika on poliitika- ja menetluskeskne, süüdistades eelnõu kergekäelises realiseerimises. Kõneleja nõuab komisjonile julgeolekukaalutlustel asjakohaste vastuargumentide esitamist.
2025-04-16
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele esitada Riigikogule Eesti elektri tootmisvõimsuste ja elektrivõrkude arendamise tegevuskava energiakindluse tagamiseks" eelnõu (575 OE) esimene lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastane on valitsusliit, keda kritiseeritakse intensiivselt käpardlikkuse, tegevusetuse ja ühiskonna eksitamise eest. Kriitika on poliitiline ja protseduuriline, süüdistades valitsust parteihuvide (2,6 miljardi eurose meretuulepargi) eelistamises rahvuslikule energiakindlusele. Mainitakse ka sotside lahkumist koalitsioonist seoses selle projektiga, tuues esile valitsuse sisemised vastuolud.
2025-04-16
Riigikogu eelarve kontrolli komisjoni esmaspäevase hinnatõusu arutelu materjali, Eurostati võrdlevaid andmeid seoses hinnatõusuga, konjunktuuriinstituudi viimast baromeetrit, märtsikuu eurobaromeetri uuringut ning Isamaa esitatud viimase kuu ettepanekuid, kuidas leevendada inflatsiooni (vähendada negatiivse lisaeelarvega valitsemiskulusid ning loobuda kaudsete maksude (gaasi-, bensiini-, elektri- ja diisliaktsiisi ning käibemaksu) tõusust lähikuudel) silmas pidades tehtud järeldustest valitsuse poliitika kohta

XV Riigikogu, V istungjärk, infotund

Peamine vastasseis on suunatud valitsusele ja peaministrile, kritiseerides nende inflatsioonipoliitikat kui ebaefektiivset ja inflatsiooni suurendavat. Kriitika on poliitika- ja sisupõhine, seades kahtluse alla valitsuse majanduslikud järeldused ja suutmatuse selgitada, miks Eesti inflatsioon on Balti riikide kõrgeim. Kõneleja väljendab ka rahulolematust Riigikogu juhatuse esimehe naermise üle.
2025-04-15
Justiits- ja digiministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastane on valitsus (nimetades Kaja Kallase ja Kristen Michali valitsusi), keda kritiseeritakse radikaalselt vastupidise poliitika ajamise eest võrreldes deklareeritud eesmärkidega. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilisele agendale, mis ignoreerib sündimuskriisi, tõstab makse ja suurendab valitsemiskulusid, tootes süstemaatiliselt näivust.
2025-04-14
Arupärimine energeetikavaldkonna kohta (nr 724)

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastane on peaminister ja endised valitsusparteide juhid, keda kritiseeritakse teravalt energeetikaalaste otsuste kiirustamise, analüütilise aluse puudumise ja ühiskonna eksitamise eest. Kriitika on suunatud valitsuse juhtimisloogikale ja vastutuse vältimisele, samuti kritiseeritakse Kliimaministeeriumi ametniku vallandamist tõe rääkimise eest. Esineja toetub oma kriitikas ettevõtlusorganisatsioonide, energeetikaekspertide ja ettevõtjate seisukohtadele.
2025-04-10
Õiguskantsleri ettepanek mootorsõidukimaksu seaduse ja liiklusseaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Peamised vastased on valitsuskoalitsioon (Reformierakond, Eesti 200, Sotsiaaldemokraadid), keda süüdistatakse mittepädevuses, valetamises ja demokraatliku mandaadi puudumises automaksu kehtestamisel. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust kehvade poliitikavalikute tegemises ja inimeste vabaduse piiramises. Vastuseis on absoluutne, lubades seaduse tühistamist.
2025-04-09
Kaitseväe korralduse seaduse ja majandusvööndi seaduse muutmise seaduse (merejulgeoleku tugevdamine) eelnõu (565 SE) kolmas lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Kriitika on suunatud Vabariigi Valitsuse vastu, heites ette liiga aeglast tegutsemist ja venitamist oluliste merejulgeoleku algatustega. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, rõhutades, et valitsuse tempo ei ole olnud piisav probleemide sisuliseks lahendamiseks. Kõneleja nendib kahetsusega, et majandusveed on muutunud Vene varilaevastiku ankrupaigaks, viidates valitsuse tegevusetuse tagajärgedele.
2025-04-08
Mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (571 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, keda kritiseeritakse teravalt inflatsiooni suurendava ja inimeste toimetulekut halvendava poliitika eest. Kriitika on poliitikapõhine, süüdistades valitsust lubaduste murdmises (valitsemiskulude vähendamine) ja mittekriitiliste kulude tegemises (nt serverite hange). Intensiivsus on kõrge, nõudes automaksu kui "kimääri" sajaprotsendilist likvideerimist ja lubades selle tühistamist hiljemalt 2027. aastal.
2025-03-27
Riigikogu juhatuse valimised

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastane on ametisolev Riigikogu esimees Lauri Hussar, keda kritiseeritakse tugevalt protseduurilistel ja tulemuspõhistel alustel. Talle heidetakse ette parlamendi tasalülitamist, selektiivset kodukorra tõlgendamist ja erapoolikust, mis on viinud konfliktikeskkonnani. Vastuseis on intensiivne ja nõuab põhimõttelist muutust.
2025-03-26
Kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu (570 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Peamine kriitika on suunatud valitsuse vastu selle loiduse ja liiga pikaleveninud tegevuse eest Moskva patriarhaadi mõju katkestamise küsimuses. Kriitika on protseduuriline ja jõudluskeskne, rõhutades riigi suutmatust kriitilises olukorras veenvalt tegutseda. Kritiseeritakse ka seaduseelnõu liigset universaalset sõnastust, mis ei loo piisavat selgust.
2025-03-26
Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (536 SE) kolmas lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Otseseid vastaseid ei kritiseerita, kuid vastuseis on suunatud otsuse edasilükkamise või läbikukkumise vastu, mida peetakse rahvuslike huvide vastaseks. Kõneleja hoiatab, et otsuse edasilükkamine tähendab selle langetamata jätmist igaveseks. Ta kutsub üles vältima päevapoliitilist kirge, mis takistab pikaajalise otsuse langetamist.
2025-03-26
Poliitika

XV Riigikogu, V istungjärk, infotund

Opositsiooniline hoiak on suunatud peaministri ja koalitsiooni vastu, kritiseerides nende majanduspoliitikat ja sisemist segadust. Kriitika on intensiivne, sisaldades nii poliitilisi argumente kui ka vihjeid varasemale ebaeetilisele käitumisele (Annika Arrase hoiatus), nõudes vastutust ja selgust. Samuti kritiseeritakse koalitsiooni katset suunata poliitiline vastutus opositsioonile (Lehtme juhtum).
2025-03-20
Naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemise ja konventsiooni artikli 20 lõike 1 muudatuse heakskiitmise seaduse eelnõu (583 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Peamine kriitika on suunatud majandusministrile (Erkki) ja valitsuskoalitsioonile (viidates Michalile ja sotsiaaldemokraatidele). Kriitika on protseduuriline ja poliitiline, keskendudes ministeeriumide vastutusvaldkondade ebaõigele jaotusele ja majanduse unarusse jätmisele. Rünnaku intensiivsus on mõõdukalt tugev, süüdistades ministrit tähelepanu hajumises.
2025-03-20
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele sulgeda Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni ajutine kontrolljoon" eelnõu (562 OE) esimene lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Peamised vastased on Vabariigi Valitsus ja endine siseminister Lauri Läänemets. Kriitika on suunatud otsustusvõimetusele, protseduurilistele viivitustele (ohuhinnangu tellimine aprilliks) ja valitsuse varasemale poliitilisele kaalutlusele, mis seadis Narva elanike pahameele vältimise julgeolekust ettepoole. Vastuväiteid esitanud Keskerakonda ja Reformierakonda peetakse ebapädevate argumentidega vastasteks.
2025-03-19
Ehitusseadustiku, halduskoostöö seaduse ja veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (531 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Peamised vastased on valitsuskoalitsioon, eriti härra Taro ja Eesti 200 esinaine Kristina Kallas. Kriitika on suunatud nii konkreetsetele poliitikatele (bürokraatia kasv, Keskkonnaameti pädevuste suurendamine) kui ka eetilistele küsimustele. Ta süüdistab koalitsiooni valetamises ja lubaduste rikkumises, nimetades nende varasemaid otsuseid "mõttetusteks."
2025-03-19
Välissuhtlemisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (385 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Kriitika on suunatud Vabariigi Valitsuse vastu, heites ette loidust ja pausi Taiwani esinduse staatuse lahendamisel ning piiranguid diplomaatilise staatuse osas. Protseduuriliselt kritiseeritakse valitsuse initsiatiivi tuua oluline riigiõiguslik muudatus eelnõusse "möödaminnes" ilma piisava parlamendipoolse aruteluta. Nõutakse, et muudatuse esilekutsujatel lasuks tõendamise koormis selle vajalikkuse osas.
2025-03-19
Poliitika

XV Riigikogu, V istungjärk, infotund

Peamine vastasseis on suunatud valitsuse ja peaministri vastu, keda kritiseeritakse teravalt poliitilise juhtimise puudumise ja Kaitseväe nõuannete eiramise eest. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilistele ning menetluslikele ebaõnnestumistele, nimetades tegematajätmiste varjamist "argpüksluseks".
2025-03-12
Eesti poliitika

XV Riigikogu, V istungjärk, infotund

Vastasseis on suunatud peaministri ja Reformierakonna juhitud valitsuse vastu, keda süüdistatakse poliitilises ummikseisus, juhtimiskaoses ja kehvas poliitikas. Kriitika on intensiivne ja poliitika- ning soorituspõhine, viidates maksutõusude kaskaadile ja julgeolekuvallas töntsile otsustamisele. Kõneleja keeldub kategooriliselt valitsusega liitumast, et vältida nende poliitika legitimeerimist.
2025-03-11
Peaministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest (sh ülevaade teadus- ja arendustegevuse olukorrast ja valitsuse poliitikast selles valdkonnas)

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, eriti peaminister Michal ja Reformierakond, keda süüdistatakse otsustamatuses ja riigi usalduskriisi süvendamises. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilisele ebaõnnestumisele (maksutõusud, julgeolekuotsused, bürokraatia kasv). Koostöö valitsusega on välistatud, kuna see tähendaks ebaõnnestunud poliitilise agenda legitimeerimist.
2025-02-27
21 Riigikogu liikme esitatud kirjalik nõue umbusalduse avaldamiseks kliimaminister Yoko Alenderile

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Peamised vastased on Kliimaminister Yoko Alender (keda peetakse kõneisikuks, mitte vastutuse "mastermind'iks") ja Reformierakonna juhitud energiapoliitika, eriti härra Michali kurss. Kriitika on suunatud nii menetluslikele puudustele (läbipaistmatus, ministri kõrvalejätmine) kui ka sisulistele vigadele, süüdistades valitsust korruptsiooniriskides ja usalduskriisis. Samuti tuuakse esile valitsuspartnerite (Läänemets, Kallas) kriitika Kliimaministeeriumi suhtes.
2025-02-26
Energeetika

XV Riigikogu, V istungjärk, infotund

Peamine kriitika on suunatud peaministrile ja valitsusele tervikuna, samuti Kliimaministeeriumile, süüdistades neid ebakompetentsuses ja korralageduses. Kriitika on sisuline ja protseduuriline, keskendudes "kolme parteijuhi diili" puudustele ja läbipaistmatusele. Vastuseisu intensiivsus on kõrge, vihjates valitsuse tegevuse kaudu tekkivale kaosele.
2025-02-25
Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (536 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Kriitika on suunatud koalitsiooni (Reformierakond, Eesti 200) ja eriti Sotsiaaldemokraatide vastu, keda süüdistatakse julgeoleku muutmisel parteipoliitilise kompromissi objektiks. Sotsiaaldemokraate rünnatakse otseselt väljapressimise eest, et säilitada Narvas võim (Stalnuhhin & Co) kodakondsuseta isikute valimisõiguse kaudu. Koalitsiooni esindajate kramplikku vahetegu Vene kodanike ja kodakondsuseta isikute vahel peetakse julgeolekuliselt ebaadekvaatseks.
2025-02-19
Kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu (570 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Peamised vastased on Siseminister Lauri Läänemets (ebaveenvate argumentide ja olemasolevate tööriistade mittekasutamise eest) ning Sotsiaaldemokraadid. Sotsidele heidetakse ette koalitsiooni efektiivses pantvangis hoidmist, mis takistab hääleõiguse piiramise eelnõu vastuvõtmist. Kriitika on terav, nimetades seda "lühinägelikuks poliitiliseks käekirjaks".
2025-02-12
29 Riigikogu liikme esitatud kirjalik nõue umbusalduse avaldamiseks peaminister Kristen Michalile

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Peamine kriitika on suunatud peaminister Kristen Michalile ja valitsuskoalitsioonile, keda süüdistatakse nii ebaõnnestunud poliitikas kui ka isiklikus ebaaususes (valetamine Nordica asjus, parlamendi naisliikme solvamine). Kriitika intensiivsus on kõrge, väites, et valitsus on kaotanud nii parlamendi kui ka ühiskonna enamuse usalduse. Kõneleja rõhutab, et valitsus on vastandunud ühiskonna ja ekspertide enamusele.
2025-02-12
Poliitiline vastutus

XV Riigikogu, V istungjärk, infotund

Peamine kriitika on suunatud peaministri juhitava valitsuse ja Reformierakonna vastu. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes maksutõusude ja sotsiaalreformide kahjulikule mõjule eakatele. Eriti kritiseeritakse Reformierakonna maksuküüruprojekti katteallikate otsimist pensionide täiendava maksustamise kaudu.
2025-02-11
Väliskomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Peamine kriitika on suunatud Eesti valitsuse/koalitsiooni tegevusetuse ja loiduse vastu Euroopa Liidu julgeolekupoliitika kujundamisel. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, keskendudes valitsuse suutmatusele esitada konkreetseid initsiatiive lisavahendite saavutamiseks. Kõneleja märgib, et koalitsioon ei toetanud tema esitatud konkreetseid ettepanekuid kaitseinvesteeringute rahastamise osas.
2025-02-10
Arupärimine Balti riikide koostöö kohta energiajulgeoleku tagamisel (nr 679)

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Kriitika on suunatud valitsuse (Peaministri) poole ja puudutab valitsuse poolt opereeritud lõppindikaatorite faktilist alust energeetikalahenduste planeerimisel. Vastuseis on andmepõhine ja küsitlev, nõudes selgitusi ja täpseid numbreid.
2025-01-30
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 5 täiendamise seaduse eelnõu (530 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Ei ole piisavalt andmeid.
2025-01-29
Õiguskantsleri ettepanek elektrituruseaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Peamine kriitika on suunatud valitsuse vastu, keda süüdistatakse strateegiliste juhtimisdokumentide loogika eiramises ja õiguskindluse rikkumises. Kriitika on protseduuriline ja poliitiline, rõhutades, et valitsus teeb miljarditesse ulatuvaid otsuseid ilma parlamendi heakskiidu ja kehtiva arengukavata. Samuti tuuakse esile valitsuse suutmatus arvestada ettevõtjate ja osaliste hävitava hinnanguga.
2025-01-22
Riigikogu avalduse "Gruusia rahva toetuseks" eelnõu (564 AE) esimene lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastane on Venemaa, keda nähakse impeeriumi taastajana, kes kasutab nii sõjalisi kui ka poliitilise ja majandusliku sekkumise hoobasid. Kritiseeritakse Gruusia valitsust Venemaa mõju võimaldamise eest ja Euroopa kogukonda "loid kollektiivse reaktsiooni" eest. Kriitika on suunatud poliitilistele protsessidele ja väärtuste puudumisele.
2025-01-22
Mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (538 SE) esimese lugemise jätkamine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Peamised vastased on valitsuskoalitsioon (Reformierakond, Eesti 200, Sotsiaaldemokraadid), keda süüdistatakse maksustabiilsuse rikkumises, valetamises ja valimislubaduste murdmises. Kriitika on intensiivne, süüdistades peaminister Michalit autoomanike suhtes vaenulikus tegevuses ja Reformierakonda maksu kasutamises maksuküüru katteks. Valitsusliitu süüdistatakse läbikukkumises igas sektoris.
2025-01-22
Valitsuse tegevus

XV Riigikogu, V istungjärk, infotund

Peamine vastasseis on valitsuse ja peaministriga, keda kritiseeritakse otsustamatuse, viivitamise ja Kaitseväe juhataja nõuannete eiramise eest. Kriitika on poliitikapõhine ja keskendub protseduurilistele vigadele, nagu Isamaa moonaettepaneku mahahääletamine 2025. aasta eelarve menetlemisel. Kõneleja viitab ka Kaitseministeeriumi kantsleri tagasiastumisele kui protestile valitsuse otsustamatuse vastu.
2025-01-21
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu (546 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Peamised vastased on Valitsus ja Maaelukomisjon, keda kritiseeritakse ebarelevantsete prioriteetide (nt puurikanade probleem, hobuslaste võiduajamised) seadmise eest ajal, mil majandus on surutises. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, keskendudes halduskoormuse lubamatu kasvu trendile. Vastuseis on tugev, väljendudes keeldumises eelnõusid toetada.
2025-01-21
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele 1,6 miljardi euro maksumuses laskemoona hankimiseks aastatel 2025–2028" eelnõu (540 OE) esimene lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Peamine kriitika on suunatud Reformierakonna juhitud valitsuskoalitsiooni vastu, süüdistades neid otsustamatuses, vingerdamises ja prioriteetide vales seadmises (Reformierakonna maksuküür riigikaitse ees). Kriitika on intensiivne, viidates Kaitseministeeriumi poliitilise juhtimise kaosele ja ministrite ebaaususele (Kaja Kallas, Hanno Pevkur). Ta kritiseerib valitsuse suutmatust järgida sõjalist nõuannet ja parlamendi ees otsuste eest taganemist.
2025-01-20
Arupärimine pere ja lasterikkuse propageerimise kohta (nr 667)

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastane on praegune "triokoalitsioon" valitsus ja Sotsiaalminister, keda süüdistatakse perede kindlustunde lõhkumises. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilistele otsustele (toetuste tühistamine, maksude kehtestamine) ning protseduurilisele ebakindlusele (kooskõlastamiseks antud loetud tunnid, tõenduspõhisuse puudumine). Kompromiss on välistatud, kuna lubatakse valitsuse kehvad otsused tulevikus tagasi pöörata.
2025-01-15
Valitsuse tegevus

XV Riigikogu, V istungjärk, infotund

Peamised vastased on valitsusliit ja Sotsiaaldemokraadid, keda süüdistatakse julgeolekuhuvidele vastava otsuse blokeerimises ja koalitsiooni pantvangis hoidmises. Kritiseeritakse ka Reformierakonda ja peaministrit arguse eest, kuna nad ei suuda langetada otsust, mida nad ise peavad vajalikuks. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilisele loogikale ja otsustusvõimetusele.
2025-01-13
Arupärimine elektritootmise stabiilsuse ja hinna kohta (nr 670)

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastane on valitsus ja peaminister, keda kritiseeritakse ideoloogiliste ja ebakompetentsete energiapoliitiliste valikute eest. Kriitika on suunatud poliitika sisule (valed üldeesmärgid, ebaselged arvutused) ja regulatiivsetele sammudele, mis tekitavad ebakindlust (Auvere blokeerimine, põhiseadusvastane tähtajalisuse põhimõte). Kõneleja lükkab tagasi vastaspoole väite, justkui sooviks opositsioon kõrgemat elektrihinda.
2025-01-13
Arupärimine taaste- ja vastupidavuskava ning põlevkivi kasutamise kohta (nr 668)

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastasseis on valitsusega, keda kritiseeritakse jõuetu juhtimise, otsustusvõimetuse ja organisatsiooniliste probleemide (nt Kaja Kallase tööplaan, nepotism) eest. Eraldi tuuakse välja sotsiaaldemokraadid, keda süüdistatakse energeetikaküsimustes otsuste blokeerimises. Kriitika on intensiivne ja süsteemne, süüdistades valitsust otsuste langetamises, mis süvendavad elektrikriisi (nt maksutõusud).
2024-12-18
Maapõueseaduse täiendamise seaduse eelnõu (435 SE) kolmas lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastuseis on suunatud valitsusliidule ja Kliimaministeeriumile, kritiseerides nende poliitikat kui majandusvaenulikku ja õigusriigi põhimõtteid eiravat. Kriitika on nii sisuline (majanduse destabiliseerimine) kui ka menetluslik (teadlikult põhiseadusvastase seaduse vastuvõtmine ja mitteeksisteeriva seaduse alusel valitsemine). Kompromissivalmidust ei väljendata, pigem hoiatatakse valitsusliitu ohtliku pretsedendi loomise eest.
2024-12-17
Riigieelarve seaduse Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlla viimise seaduse eelnõu (525 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastasseis on suunatud valitsuse ja koalitsiooni vastu, keda süüdistatakse põhiseadusvastases eelarve vastuvõtmises ja avalikkuse eksitamises valitsemiskulude vähendamise osas. Kriitika on intensiivne ja keskendub protseduurilistele puudujääkidele (läbipaistmatus) ja juhtimisveale (ressursside üle kontrolli kaotamine). Valitsuse poliitikakäekirja kirjeldatakse kui maksutõuse ilma kulude vähendamiseta.
2024-12-11
Maapõueseaduse täiendamise seaduse eelnõu (435 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastasseis on suunatud eelnõu eestkõneleja ("Mait") ja valitsuse esindajate vastu, keda kritiseeritakse vastukäivate seisukohtade ja menetluslike vigade eest. Kriitika on intensiivne ja keskendub eelnõu põhiseadusvastasusele ning ettevõtjate protestide eiramisele.
2024-12-11
Raamatupidamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (516 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Vastasseis on suunatud valitsevale koalitsioonile (Reformierakond, Sotsiaaldemokraadid, Eesti 200), keda süüdistatakse sõnamurdmises ja ulatusliku usalduskriisi tekitamises. Kriitika on intensiivne ja suunatud nii poliitikale (maksutõusud, bürokraatia) kui ka valitsuse terviklikkusele, nimetades nende tegevust "optilisteks infooperatsioonideks." Konkreetse oponendina pöördutakse otse Andres Suti poole.
2024-12-11
2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (513 SE) kolmas lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastasseis on Reformierakonna juhitud valitsusliiduga, keda kritiseeritakse nii sisuliste (maksutõusud, valitsemiskulude vähendamise blufiks nimetamine) kui ka protseduuriliste vigade eest. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust vastuste andmisest keeldumises ja Riigikogu töökorralduse "absolutistliku võimu" kuritarvitamises. Esindaja lubab maksutõusude poliitika tagasi pöörata.
2024-12-11
Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (505 SE) kolmas lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, eriti Reformierakond, keda süüdistatakse küünilises poliitikas ja ebastabiilsuse tekitamises. Kriitika on intensiivne, keskendudes poliitilisele ebastabiilsusele, maksutõusudele ja valitsemiskulude kontrolli puudumisele. Valitsuse tegevust nimetatakse süüdistusmaterjaliks ja lubatakse, et nende tegevus jääb ajutiseks, välistades kompromissi eelnõu osas.
2024-12-11
Toimetulek

XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund

Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, keda esindab siseminister Läänemets. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, süüdistades valitsust nii jõukamate kui ka väiksema sissetulekuga inimeste vastandamises ning riigikaitse moona soetamise eelarve vähendamises. Rünnakud on suunatud poliitika tagajärgedele, mitte niivõrd isikutele.
2024-12-10
Jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (461 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Peamised vastased on valitsusliit ja rahandusminister Mart Võrklaev, keda süüdistatakse Eesti inimestele mittemõtlemises ja põhiseadusvastase sätte konstrueerimises. Kriitika on teravalt poliitiline ja protseduuriline, keskendudes seaduse sisulistele vigadele ja opositsiooni õiguste eiramisele muudatusettepanekute tabeli osas. Kompromiss on välistatud, nõutakse seaduse tervikuna tagasivõtmist.
2024-12-05
Kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (522 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastane on valitsus ja koalitsioon, keda kritiseeritakse nende poliitilise käekirja ja hoiaku pärast kodakondsuse küsimuses. Kriitika on suunatud konkreetsele poliitilisele joonele, mida Härra Läänemets on sõnastanud, ning on intensiivne ja põhimõtteline.
2024-12-05
Kaebemenetlust käsitleva lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemise seaduse eelnõu (534 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, eriti Reformierakond, kelle maksupoliitikat peetakse lastega perede toimetuleku habrastamise põhjuseks. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, süüdistades valitsust demograafilise kriisi ignoreerimises ja sündimusele vastu töötavate meetmete rakendamises.
2024-12-04
Julgeolekumaksu seaduse eelnõu (512 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastane on valitsuskoalitsioon ja Reformierakond, keda kritiseeritakse nii sisuliste (maksutõusud, julgeoleku loidus) kui ka protseduuriliste rikkumiste eest. Eriti terav kriitika on suunatud Rahanduskomisjoni ja istungi juhataja suunas, süüdistades neid parlamendi liikmete õiguste voluntaristlikus piiramises ja Isamaa alternatiivsete ettepanekute blokeerimises.
2024-12-04
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (510 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastane on Valitsus, keda süüdistatakse ebakompetentsuses ja vastutustundetus, kuna nad maksustavad majanduse langusest välja. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, keskendudes maksutõusude negatiivsetele tagajärgedele ja valitsemiskulude vähendamata jätmisele. Kompromissivalmiduse asemel nõutakse valitsuselt täiendavate maksutõusude agendast loobumist.
2024-12-04
Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus" eelnõu (483 OE) teine lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Kriitika on suunatud valitsuse poliitilisele juhtimisele kaitsevaldkonnas, mida iseloomustatakse kui "juhtimiskaost poliitilisel tasemel". Vastaseks on koalitsioonipoliitikud (Kristo Enn), kellelt nõutakse selgitusi eelarvekärbete ja laskemoona hankimise venimise kohta. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, mitte isiklik, kuid vihjab Reformierakonna sisemistele probleemidele.
2024-12-04
Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides" eelnõu (482 OE) teine lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Tugev opositsiooniline hoiak valitsuse ja koalitsiooni suhtes, keda süüdistatakse tegevusetuses, silmakirjalikkuses ja eelarveandmete moonutamises. Kriitika on suunatud nii poliitilisele tahtele kui ka konkreetsetele eelarveotsustele, eriti moonahanke viivitamisele ja kaitsekulude vähendamise maskeerimisele valitsemiskulude kokkuhoiuna. Valitsuse tegevust nimetatakse "kaheks valeks ühekorraga".
2024-12-04
Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini" eelnõu (481 OE) teine lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Kriitika on suunatud valitsuse eelarvepoliitika vastu, eriti seoses kaitseotstarbelisele erivarustusele suunatud 96 miljoni euro suuruse kärpega. Vastuseis on poliitikapõhine, nõudes kärpe motivatsiooni selgitamist ja eelarvekirjete selget esitamist.
2024-12-04
Riigikogu otsuse "Riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu (503 OE) teine lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastane on Vabariigi Valitsus ja Rahandusministeerium, keda kritiseeritakse teravalt raha juhtimise kvaliteedi ja läbipaistvuse puudumise eest. Kriitika on protseduuriline (suvaline raha jagamine käskkirja alusel) ja poliitiline (maksutõusude põhjendamatuse väitmine olukorras, kus raha jääb kasutamata). Vastuseis on intensiivne ja kompromissitu, väljendudes ettepanekus majandusaasta aruanne tagasi lükata.
2024-12-04
2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (517 SE) kolmas lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastane on valitsus, eriti rahandusminister Akkermann ja Reformierakond, keda süüdistatakse poliitilises tahtmatuses ja läbikukkunud rahanduspoliitikas. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust eelarve korralageduses ning haridusvaldkonna raha kasutamises omavalitsuste poliitiliseks mõjutamiseks ja äraostmiseks. Kõneleja välistab toetuse valitsuse esitatud eelarvele ja maksuseadustele.
2024-12-04
Riigilõivuseaduse ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu (502 SE) kolmas lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastane on koalitsioon ja valitsus, keda kritiseeritakse nii poliitika (maksutõusud) kui ka menetlusliku stiili pärast (sisulise dialoogi puudumine ja arrogantne suhtumine). Valitsust süüdistatakse selles, et ta on "lati alt läbi jooksnud" valitsemiskulude vähendamisel ja julgeoleku prioriteediks seadmisel. Kompromiss on välistatud, kuna Isamaa hääletab eelnõu vastu ja kutsub teisi sama tegema.
2024-11-21
Keskkonnakomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Kliimamuutuste mõju Eesti õigusruumile ja majandusele" arutelu

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja endisele kliimaministrile Kristen Michalile, kelle algatatud seaduseelnõud peetakse totaalseks ebakvaliteediks. Kriitika on nii protseduuriline (mõjuhinnangute puudumine, post factum analüüs) kui ka poliitiline (ideoloogia allutamine tegelikkusele). Vastuseis on intensiivne, nõudes seadusele moratooriumi kehtestamist.
2024-11-21
Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (509 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastane on Reformierakond ja valitsuskoalitsioon, keda süüdistatakse kinnisideelises ja arulages poliitikas ning riigi rahanduse keerulisse olukorda viimises. Kriitika on suunatud nii poliitika sisule (maksuküür) kui ka menetluslikule ebakorrektsusele (maksude jõustamise kuue kuu põhimõtte rikkumine). Ta kritiseerib ka Sotsiaaldemokraate kõrgete kaudsete maksude toetamise eest, mis kahjustab maapiirkondade ja väiksema sissetulekuga inimesi.
2024-11-20
Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (505 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastane on valitsuskoalitsioon ja Kallas valitsus, keda kritiseeritakse teravalt ebakvaliteetse juhtimise, vastutuse pihustamise ja seaduste "ühe isiku järgi" disainimise eest. Kriitika on nii protseduuriline (asjaajamiskultuur) kui ka poliitiline (juhtimisstressi tekitamine). Vastuseis on intensiivne ja kompromissitu, nõudes eelnõu tagasivõtmist, mitte selle parandamist.
2024-11-20
Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (527 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastane on Sotsiaaldemokraatlik Erakond, keda süüdistatakse parlamendi ja koalitsiooni pantvangis hoidmises ning taganemisloogika pealesurumises. Kriitika on suunatud SDE poliitilisele nõudmisele säilitada kodakondsuseta isikute hääleõigus põhiseaduse tasemel, mis on nende "uus punane liin." Kõneleja kritiseerib ka koalitsiooniparteisid, kes on sunnitud sotsiaaldemokraatide survel alla andma, ning Tallinna linnapead, kes tegeleb liigselt Vene kodanike valimisõiguse probleemiga.
2024-11-20
Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (536 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Peamine kriitika on suunatud Sotsiaaldemokraatidele, keda süüdistatakse valitsusliidu pantvangi võtmises ja eelnõu sisulise kvaliteedi rikkumises. Kritiseeritakse ka valitsusliidu parteisid, kes on sotsiaaldemokraatide survel sündinud kokkuleppest kinni hoidnud, tammudes kaks aastat paigal. Kriitika on intensiivne ja puudutab nii protseduuri kui ka poliitika sisu.
2024-11-20
Olukord riigis

XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund

Peamine vastasseis on suunatud peaministrile, kelle eelarveotsuseid kaitsekulutuste osas kritiseeritakse teravalt. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, nõudes selgitust 96 miljoni euro suuruse vähenemise kohta kaitsevarustuse eelarves. Kõneleja kasutab peaministri varasemaid selgitusi tema enda vastu, et rõhutada ebakõla.
2024-11-20
Poliitika sisu

XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund

Peamine vastane on peaminister ja valitsus, keda kritiseeritakse teravalt eelarveandmete moonutamise ja avalikkuse eksitamise eest. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, süüdistades valitsust silmakirjalikkuses, kuna käibemaksu tõusu põhjendatakse riigikaitsega, samal ajal kui kaitseotstarbelise erivarustuse kulusid kärbitakse ligi 100 miljoni euro võrra. Kompromissivalmidus puudub, nõutakse vaid faktide esitamist.
2024-11-18
Arupärimine huvigruppide kaasamise kohta (nr 656)

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastane on valitsus ja peaminister, keda kritiseeritakse intensiivselt nii majanduspoliitika sisu kui ka menetluslike rikkumiste pärast. Süüdistused on suunatud valitsuse suutmatusele kaasata huvigruppe ja rikkuda hea õigusloome põhimõtteid. Kriitika on terav, süüdistades valitsust Eesti majanduse edu laristamises.
2024-11-14
Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (pensionäritoetus) eelnõu (508 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, keda kritiseeritakse nii eakate huve kahjustavate poliitikate kui ka ebaeetilise käitumise eest. Kriitika on intensiivne ja süüdistav, keskendudes poliitilisele kättemaksule Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu rahastamise nullimisega. Vastase käitumist nimetatakse alatuks ja ebaõiglaseks.
2024-11-14
Perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (507 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastasseis on suunatud "valitsuse joonisele" ja selle kavandatavatele meetmetele, mis halvendavad perede toimetulekut. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes meetmete negatiivsele mõjule demograafilisele olukorrale ja perede kindlustundele.
2024-11-13
2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (513 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastasseis on valitsusliidu ja rahanduskomisjoni koalitsiooni enamuse vastu, keda kritiseeritakse maksutõusude poliitika ja majanduse halvendamise eest. Kriitika on intensiivne ja adresseerib nii sisulisi poliitikavalikuid kui ka menetluslikku silmakirjalikkust alternatiivse eelarve hääletamise takistamisel. Kõneleja nimetab valitsuse esindaja väiteid eksitavaks ja poliitiliselt mitteveenvaks.
2024-11-13
2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (517 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Vastasseis on suunatud valitsusliidu ja Rahanduskomisjoni vastu, keda süüdistatakse seaduserikkumises ja Isamaa sisuliste ettepanekute hääletamisele toomata jätmises. Kriitika on intensiivne ja keskendub nii protseduurile ("väga halb pretsedent") kui ka poliitika sisule (raha kantimine, bluff). Kõneleja süüdistab koalitsiooni katses Isamaa poliitilist alternatiivi "kustutada" ja suurendada poliitilist vastasseisu.
2024-11-13
Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (511 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastane on valitsus ja valitsusliit, keda kritiseeritakse juhtimisvõimetuse, läbipaistmatuse ja "illustratiivse müra" tootmise eest. Kriitika on nii sisuline (eelarve kvaliteet) kui ka menetluslik (muudatusettepanekute tagasilükkamine), süüdistades valitsust optilises virvarris ja eksitavates väidetes valitsemiskulude vähendamise kohta riigikaitse arvelt. Esineja nõuab arutelu katkestamist ja aja mahavõtmist töö kvaliteedi tagamiseks.
2024-11-13
Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (468 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastasseis on suunatud valitsusliidu ja Riigikogu enamuse vastu, keda süüdistatakse majanduslanguse võimendamises, juhtimise puudumises ja riigikaitse kriitiliste vajaduste eiramises. Kriitika on intensiivne ja hõlmab nii poliitilisi (kulutuste prioriteedid) kui ka protseduurilisi süüdistusi (Isamaa eelnõude blokeerimine parlamendi juhatuse poolt).
2024-11-13
Kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu (467 SE) kolmas lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Peamised vastased on valitsusliit, Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid, keda süüdistatakse majandusvaenulikus poliitikas ja parlamendi õiguste piiramises. Kriitika on intensiivne ja keskendub nii protseduurilisele ebaõiglusele (ettepanekute hääletusele panemata jätmine) kui ka ebaratsionaalsetele maksutõusudele. Valitsust süüdistatakse ka ärevuse õhkkonna loomises ja enesekindluse kasvus, mis on "ohumärk."
2024-11-13
Käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (462 SE) kolmas lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastane on valitsuskoalitsioon ja parlamendi enamus, keda kritiseeritakse intensiivselt nii majanduspoliitiliste valikute kui ka protseduurilise võimu kuritarvitamise eest. Vastaseid süüdistatakse Isamaa poliitilise alternatiivi blokeerimises, hääletuse vältimises ja üleoleva poliitilise käsitluse jõustamises. Kriitika on suunatud nii poliitikale kui ka parlamenditöö kultuurile.
2024-11-11
Maamaksuseaduse muutmise seaduse osalise kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (489 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Peamised vastased on valitsuskoalitsiooni erakonnad (Reformierakond, Sotsiaaldemokraadid, Eesti 200). Kriitika on suunatud nii poliitilisele sisule (maksutõusud) kui ka protseduurile ja eetikale (lubaduste murdmine, huvirühmade ignoreerimine, poliitilise mandaadi puudumine). Rünnakud on intensiivsed, süüdistades valitsust majanduse halvendamises ja inimeste sundvalikute ette seadmises.
2024-11-06
Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2023.–2024. aastal. Viis aastat tegevuspõhist riigieelarvet: reformi tulemused ja vajalikud edasised otsused

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastasseis on suunatud valitsuse ja selle rahanduspoliitika vastu, mida süüdistatakse kontrolli kaotamises ja näivuslikus juhtimises. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, nimetades valitsuse meetmeid (nulleelarve, valitsemiskulude vähendamine) "valetamiseks" või "ebakompetentsuseks". Kõneleja adresseerib otseselt härra Reinaasat, kritiseerides tema poliitilist platvormi ja nõudes reageeringut.
2024-11-06
Mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (488 SE) esimese lugemise jätkamine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, keda kritiseeritakse poliitika ülevalt alla jõustamise ja retoorika kasutamise eest majanduse kaitsmise asemel. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, süüdistades valitsust Eesti muutmisel kaudsete maksude, majanduslanguse ja inflatsiooni tšempioniks. Valitsust ja automaksu nimetatakse ajutiseks.
2024-11-05
Mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (488 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Vastuseis on suunatud valitsusliidule tervikuna (Reformierakond, Eesti 200, Sotsiaaldemokraadid), kritiseerides teravalt poliitika ebademokraatlikku jõustamist, dialoogi puudumist ühiskonnaga ja majanduslikku ebakompetentsust. Eriti kritiseeritakse Reformierakonda lubaduste murdmise eest madala maksukoormuse osas ja Eesti 200 automaksu lubaduse rikkumise eest. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust usalduse lõhkumises ja riigi rahanduspoliitika juhtimise võime kaotamises.
2024-11-05
Ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastasseis on suunatud valitsuskoalitsiooni ja peaministri vastu, keda kritiseeritakse poliitilise ebaratsionaalsuse (Hiina EV toetused vs EL tollid) ja ebapiisava ambitsiooni eest julgeoleku ja majanduse vallas. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilisele tegevusetusele, eriti Kaitseväe juhtide nõuannete ignoreerimisele moona hankimisel. Samuti kritiseeritakse valitsuse positsiooni Kaja Kallase kuulamise osas Riigikogus, pidades seda seaduse nõude eiramiseks.
2024-10-23
29 Riigikogu liikme esitatud kirjalik nõue umbusalduse avaldamiseks rahandusminister Jürgen Ligile

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastane on rahandusminister Jürgen Ligi ja valitsus, keda kritiseeritakse majandusvaenuliku poliitika ja parlamendi eelarvepädevuse eitamise eest. Kriitika on intensiivne, sisaldades süüdistusi hüpokriisias, valetamises ja vastutustundetus poliitika elluviimisel, mida minister ise peab valeks. Kompromiss valitsuse majanduspoliitika osas on välistatud, nõudes selle põhimõttelist korrigeerimist.
2024-10-23
Siseministri poliitiline avaldus sisejulgeoleku teemal

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastane on siseminister Lauri Läänemets ja tema partei (Sotsiaaldemokraadid), keda süüdistatakse oluliste julgeolekuküsimuste lahendamise blokeerimises. Kriitika on intensiivne ja sisuline, keskendudes siseministri tegevusetusele kahe aasta jooksul MP küsimuses ja valimisõiguse lahendamata jätmisele parteipoliitilistel põhjustel. Kõneleja süüdistab siseministrit parlamendi ja valitsuse "pantvangikriisi" asetamises ning nõuab parteihuvide allutamist rahvuslikele huvidele.
2024-10-23
Sõnapidamine

XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund

Peamine vastane on valitsus, eriti peaminister ja rahandusminister, keda süüdistatakse süsteemses ja tahtlikus lubaduste murdmises. Kriitika on intensiivne ja suunatud nii poliitika majandusvaenulikkusele kui ka valitsuse käitumise ebausaldusväärsusele. Kompromissivalmiduse asemel rõhutatakse protesti (viidates 40 ettevõtlusorganisatsiooni protestile) ja nõutakse vastutust.
2024-10-22
Raamatupidamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (516 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastane on valitsuskoalitsioon ja rahandusminister (Härra Ligi), keda kritiseeritakse nii poliitika (halduskoormuse kasv) kui ka eetiliste aspektide (koalitsioonileppe rikkumine, ebaausus) pärast. Vastuseis on intensiivne ja kompromiss on välistatud, kuna tehakse ettepanek eelnõu tagasi lükata kui "kõlbmatu".
2024-10-16
Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (511 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastane on rahandusminister Ligi ja valitsuse esitatud seaduseelnõu. Kriitika on intensiivne ja sisuline, süüdistades algatust asendustegevuses ja strateegilise mõtte puudumises. Vastuseis on suunatud ka ministri hoiakule põhiseaduslike institutsioonide (õiguskantsler ja riigikontrolör) osunduste suhtes.
2024-10-16
Riigikogu avalduse "Krimmitatarlaste 1944. aasta suurküüditamise genotsiidiaktiks tunnistamine" eelnõu (521 AE) esimene lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Kriitika on suunatud totalitaarsetele režiimidele, eelkõige Stalini aegsele kommunistlikule režiimile ja tänapäeva Putini režiimile, keda kirjeldatakse genotsiidi ja etnilise puhastuse läbiviijatena. Kodumaiseid poliitilisi vastaseid ei mainita.
2024-10-16
Vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu (506 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Peamine kriitika on suunatud valitsuse ja Justiitsministeeriumi poliitika vastu, isikustades vastutuse Kristen Michali juhtimiskäekirjale. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilistele vastuoludele (vangide defitsiit vs. uute valvurite palkamine) ning eelarve läbipaistmatusele. Eelarve osas nõutakse selget vastust, mis "muud asjad" saavad Siseministeeriumilt vabaneva raha.
2024-10-15
2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (517 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Peamised vastased on Kallas-Michali valitsused ning Rahandusministeeriumi esindajad (sh Ligi ja Akkermann), keda kritiseeritakse poliitika ja protseduuri tasandil. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust otsustusvõimetuses, valitsemiskulude kärpe blufis ja raha ülekandmise meetodi kasutamises. Kõneleja nõuab eelnõu tagasilükkamist, välistades selle praegusel kujul toetamise.
2024-10-14
Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (505 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Peamised vastased on valitsuskoalitsioon (Justiitsminister, telekommunikatsiooni eest vastutav minister, Peaminister Michal) ja Riigikogu juhatus. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilisele ebaeetilisusele, kahtlustades seaduse tegemist ühe isiku jaoks (Keit Kasemets) ja äriringkondade mõju seadusloomele. Kompromissivalmidust ei ilmne, vaid nõutakse otsest ümberlükkamist ajakirjanduses esitatud väidetele.
2024-10-14
Perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (507 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastasseis on suunatud Vabariigi Valitsusele ja ministrile, keda süüdistatakse perede kindlustunde purustamises ja valeinformatsiooni esitamises. Kriitika on intensiivne ja keskendub nii poliitika sisule (demograafiline mõju) kui ka protseduurilisele ebakompetentsusele (ministril puudub seletuskiri). Kõneleja viitab valitsuse tegevusele kui poliitilisele agendale, mis on vastuolus perede huvidega.
2024-10-09
Juhtimisotsused

XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund

Peamised vastased on peaminister ja endine kliimaminister Michal, keda kritiseeritakse juhtimisotsuste sisulise kvaliteedi puudumise ja läbipaistmatuse pärast. Kriitika on intensiivne ja protseduuriline, eriti seoses keeldumisega ilmuda Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni ette, mis on parlamendi reeglite rikkumine.
2024-09-26
Peaminister Kristen Michali poliitiline avaldus seoses 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu üleandmisega

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Peamised vastased on peaminister Kristen Michal ja Kallase/Michali valitsus, keda süüdistatakse majanduse kärpimises ja avalikkuse eksitamises kaitsekulude ning halduskulude kokkuhoiu osas. Kriitika on intensiivne, keskendudes poliitilisele ebaaususele, usalduse õõnestamisele ja sõnade ning tegude lahknevusele. Kompromissivalmidust valitsuse pakutud eelarve osas ei ilmne, kuna Isamaa esitab tervikliku alternatiivi.
2024-09-25
Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (426 SE) kolmas lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastasseis on suunatud Kristen Michali valitsusele ja koalitsioonile, keda süüdistatakse silmakirjalikkuses, lubaduste murdmises ja ebaratsionaalses valitsemiskulude suurendamises. Kriitika on nii poliitika sisuline (bürokraatia) kui ka menetluslik (Riigikaitsekomisjoni arutelu kvaliteet oli ebapiisav, 110 lehekülge ettepanekuid eirati). Valitsuse tegevust kirjeldatakse kui "optilisi manöövreid" ja "asendustegevuslikke õigusakte".
2024-09-25
Energiamajanduse korralduse seaduse, elektrituruseaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu (359 SE) kolmas lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastane on valitsus ja Kliimaministeerium, keda kritiseeritakse analüütilise kvaliteedi puudumise ja kiirustamise eest. Kriitika on intensiivne ja sisuline, puudutades nii ebaratsionaalseid dotatsioone (meretuulepargid) kui ka õigusriiklikke argumente (Konkurentsiameti tasude kehtestamine ilma seadusliku aluseta). Valitsuse käsitlust peetakse vastutustundetuks.
2024-09-25
Majandus

XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund

Peamine vastane on valitsus (Kallase-Michali valitsus) ja Reformierakond, keda kritiseeritakse nii majanduspoliitika (maksutõusud) kui ka vastutustundetu eelarvejuhtimise eest. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust vale majanduspoliitilise narratiivi kasutamises ja minevikus elamises. Lisaks kritiseeritakse Riigikogu juhatust kokkuleppe sõlmimise eest peaministriga, mis piirab parlamendiliikmete küsimuste esitamise õigust.
2024-09-18
Majanduspoliitika

XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund

Peamine vastane on peaminister Michal ja valitsuskoalitsioon, kelle poliitilist narratiivi peetakse valeks. Kriitika on suunatud nii poliitika sisule (maksutõusud, ettevõtluse tulumaksusüsteemi purustamine) kui ka protseduurile (dialoogi puudumine, koalitsiooniläbirääkimiste asjatundmatus). Rünnakud on intensiivsed, kritiseerides peaministrit minevikus elamise eest ("Kaja Kallase kompleksist loobuma").
2024-09-11
Kaitseministri 2024. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastasseis on suunatud ametis olevale valitsusele ja kaitseministrile, keda kritiseeritakse otseselt riigikaitse rahastamise kärpimise ja Kaitseväe juhataja nõuande eiramise eest. Eriti tugev kriitika on suunatud endisele peaministrile Kaja Kallasele eitava suhtumise eest kriitilisse moonavajadusse ja poliitilise kaose diagnoosimisele Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Kriitika on peamiselt poliitika- ja juhtimispõhine.
2024-07-29
23 Riigikogu liikme esitatud kirjalik nõue umbusalduse avaldamiseks taristuminister Vladimir Svetile

XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk

Peamised vastased on minister Vladimir Svet (ideoloogilise sobimatuse tõttu) ja peaminister Kristen Michal, keda kritiseeritakse ebapiisava reageerimise ja eetilise vastutuse puudumise eest personalivalikutes. Kriitika on intensiivne ja keskendub ministri varasemate seisukohtade väärtusloogikale, mitte tehnilistele poliitikaküsimustele. Opositsioon leiab, et valitsusliit on valinud ebamõistliku tee, keeldudes järelemõtlemisajast.
2024-07-29
Mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu (364 UA) kolmas lugemine

XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk

Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, eriti Kaja Kallase ja Kristen Michali valitsus ning Reformierakond, keda kritiseeritakse nii poliitika (maksutõusud, majanduse habrastamine) kui ka protseduuriliste rikkumiste eest. Kriitika on intensiivne ja kompromissitu, süüdistades enamust õiguse ja rahva toetuse puudumises ning lubades automaksu tühistamist Isamaa poolt.
2024-07-29
Mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu (364 UA) teine lugemine

XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk

Peamine vastasseis on suunatud valitsusliidu (Kristen Michali valitsus, Reformierakond, Sotsiaaldemokraadid) vastu, kritiseerides neid nii majanduspoliitika kui ka väärtusküsimuste pärast. Kriitika on intensiivne ja hõlmab nii poliitilist (maksutõusud) kui ka menetluslikku (põhiseadusvastane menetlus) tasandit. Kõneleja lubab automaksu tühistada, välistades seega kompromissi selle maksu osas.
2024-07-22
Peaministrikandidaat Kristen Michalile valitsuse moodustamiseks volituste andmine

XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk

Peamine vastane on Kristen Michal ja tema valitsuse moodustamise plaanid, eriti ministrikandidaat Härra Svet. Kriitika on suunatud nii julgeolekuriskidele (Sveti seisukohad Krimmi kohta) kui ka valitsuse fiskaalpoliitika ebaproportsionaalsusele ja ebaefektiivsusele. Rünnakud on intensiivsed ja kahtlevad vastase tõsiseltvõetavuses eelarve haldamisel.
2024-07-15
Riigikogu aseesimeeste erakorraline valimine

XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk

Andmeid pole piisavalt.
2024-07-15
Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud mootorsõidukimaksu seaduse (364 UA) uuesti arutamine

XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk

Vastuseis on suunatud seaduseelnõu kiire jõustamise pooldajate vastu, kritiseerides rangelt protseduurilist ebakorrektsust ja seaduse rikkumist. Kriitika on juriidiline, rõhutades õiguspärase ootuse rikkumist, mitte aga maksupoliitika sisu ennast.
2024-06-19
Riigi 2024. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (456 SE) kolmas lugemine

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu täiendav istung

Peamine vastane on Reformierakonna valitsus, keda kritiseeritakse teravalt poliitiliste valikute (maksuküür vs. kaitsekulud) ja finantsjuhtimise (topeltarvestus, kindlustunde puudumine) pärast. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, süüdistades valitsust vastutustundetus poliitikas ja riigi viimises "pantvangikriisi". Eelmisele rahandusministrile (Akkermann) esitatakse otsene küsimus finantsvea kohta.
2024-06-14
Riigi 2024. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (456 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu täiendav istung

Peamine vastasseis on valitsuskoalitsiooni ja eriti Reformierakonnaga, keda süüdistatakse Eesti huvidele mittevastavas poliitikas ja rahanduse ebapädevas juhtimises. Kriitika on intensiivne, puudutades nii sisulisi poliitikaotsuseid (maksuküür, püsikulude katmine laenuga) kui ka menetluslikke trikke muudatusettepanekute hääletamise vältimiseks. Valitsusliitu kirjeldatakse hirmust juhituna ja oma viimaseid päevi elavana.
2024-06-10
2024. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (456 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Peamised kritiseeritavad on Kaja Kallase valitsus, koalitsioon ja rahandusminister, keda süüdistatakse poliitilise tahte eiramises ("las koerad hauguvad, karavan läheb edasi") ja juhtimiskriisis. Kriitika on peamiselt poliitika- ja protseduuripõhine, keskendudes eelarve "silmamoondusele" ja finantsilisele ebakompetentsusele. Kõneleja peab valitsuse poliitikavalikuid, eriti Ukraina toetuse kärpimist, "kõlbmatuks."
2024-06-05
Mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu (364 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastasseis on valitsuskoalitsiooniga (Reformierakond, Eesti 200, Sotsiaaldemokraadid), keda süüdistatakse valetamises enne valimisi ja rahva (80 000 petitsiooni esitajat) arvamuse eiramises. Kriitika on intensiivne ja hõlmab nii poliitilisi (maksuküüru rahastamine) kui ka protseduurilisi aspekte (parlamendi protseduuride rikkumine). Kõneleja kutsub rahvast üles valima nende parteide vastu, kes automaksu läbi suruvad.
2024-06-05
Krüptovaraturu seaduse eelnõu (398 SE) kolmas lugemine

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastuseis on suunatud valitsusliidu (Reformierakond, Eesti 200, Sotsiaaldemokraadid) vastu, keda süüdistatakse valetamises, parlamendi kodukorra rikkumises ja rahva hääle eiramises. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust "kupja" rolli võtmises, kes piirab inimeste vabadusi. Kompromiss on välistatud, lubades seaduse tühistamist kohtus isegi selle vastuvõtmise korral.
2024-06-03
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele mitte tunnustada Venemaa Föderatsiooni presidendivalimiste tulemusi" eelnõu (395 OE) esimene lugemine

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Peamine kriitika on suunatud Vabariigi Valitsuse ja koalitsiooni vastu, heites ette menetluse viivitamist "mõistetamatutel motiividel" ja sisemist kõhklust Putini staatuse tõlgendamisel. Kriitika on suunatud poliitilisele otsustusvõimetusele ja protseduurile, mitte isiklikule tasandile. Kõneleja hoiatab ka teisi poliitikuid hüperboolsete ja ebakohaste paralleelide tõmbamise eest Eesti ja Venemaa režiimide vahel.
2024-06-03
Arupärimine platvormitöö direktiivi kohta (nr 629)

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Peamised vastased on valitsus, Reformierakond ja majandusminister, keda kritiseeritakse põhimõtetest loobumise ja ebakompetentse asjaajamise eest. Kriitika on suunatud nii poliitilisele sisule (ettevõtlushuvide kaitsmata jätmine) kui ka protseduuridele (otsustusmehhanism, lobitöö eetilised küsimused). Eriti teravalt kritiseeritakse peaministri isiklikku survet ministrile.
2024-06-03
22 Riigikogu liikme esitatud kirjalik nõue umbusalduse avaldamiseks majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalole

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Peamised vastased on Kaja Kallase valitsus tervikuna ja Reformierakonna juhitud poliitika. Kriitika on suunatud nii poliitikale (maksutõusud, regulatsioonid) kui ka menetluslikule ebakompetentsusele (välisvahendite loid kasutamine, ministri plaanide eiramine). Rünnakute intensiivsus on kõrge, nõudes ministrilt valitsuse tegevuse takistamist.
2024-05-30
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Kuidas riigina mitte elada võlgu?" arutelu

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Peamine kriitika on suunatud valitsuskoalitsioonile ja Reformierakonnale, süüdistades neid eelarvereeglite lõdvendamises ja majanduspoliitika prognoositavuse puudumises. Rünnakud on intensiivsed ja keskenduvad poliitilisele ebaküpsusele, rahanduspoliitika rabedale juhtimisele ning valitsuse suutmatusele otsuseid langetada. Eraldi kritiseeritakse valitsuse katset esitada Euroopa Komisjonile teadlikult tegelikkusele mittevastav programm.
2024-05-30
Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse (valimis- ja kandideerimisea langetamine) eelnõu (414 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Peamine kriitika on suunatud valitsuskoalitsiooni vastu, süüdistades neid konsensuse puudumises, poliitilises manipulatsioonis ja valimisreeglitega mängimises. Kritiseerib koalitsiooni "lapsehoidjariigi" (nanny-state) kultuuri rakendamise eest noorte suhtes, mis on vastuolus nende väidetava usaldusega noorte otsustusvõime vastu. Kritiseerib ka poliitikute suutmatust hoida ära streike ja pidada sõna.
2024-05-29
2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (389 SE) kolmas lugemine

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastane on valitsus ja koalitsioon, keda kritiseeritakse intensiivselt nii menetluslike (seaduse venitamise ja kiirkorras vastuvõtmise) kui ka sisuliste vigade eest (raiskavad kulutused, ebapiisav palgatõus). Eriti tugevalt kritiseeritakse konkreetseid kulutusi, nagu 55 miljoni euro suurune puidust hoone ja pool miljonit eurot tippametnike "radikaalseks innovatsiooniks".
2024-05-29
Riigikogu otsuse "Tuumaenergia Eestis kasutuselevõtu toetamine" eelnõu (431 OE) esimene lugemine

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Peamised vastased on Kaja Kallase valitsuskoalitsioon, eriti Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Partei. Kriitika on intensiivne ja keskendub protseduurilistele vigadele (nt eelnõu vale õiguslik vorm, valitsuse peitumine põõsas) ja poliitilistele puudujääkidele (meretuuleparkide doteerimine, parteiline lehmakauplemine). Ta süüdistab Reformierakonda sotsidele järeleandmises meretuuleparkide projektis ja sotsiaaldemokraate tuumaenergia teemade blokeerimises.
2024-05-29
Maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (437 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastane on koalitsioon ja minister, keda süüdistatakse lubaduste murdmises ja eelnõu mõjude kohta ebatäpsete andmete esitamises. Kriitika on intensiivne, keskendudes nii eelnõu sisule kui ka selle menetlemise üleolevale ja ebapiisavale viisile. Kompromissivalmidust ei väljendata, vaid nõutakse konkreetseid ja ausaid vastuseid.
2024-05-29
Riigi kulupoliitika

XV Riigikogu, III istungjärk, infotund

Vastasseis on suunatud valitsusele ja peaministrile, keda kritiseeritakse teravalt nii poliitika (raiskavad kulutused, bürokraatia) kui ka eetika (valetamine, bluffimine) pinnalt. Rünnakute intensiivsus on kõrge, seades kahtluse alla valitsusparteide kandidaatide usaldusväärsuse Euroopa Parlamendi valimiste kontekstis. Kriitika on suunatud ka valitsuse suutmatusele öelda ebaolulistele projektidele "ei."
2024-05-29
Murtud lubadused

XV Riigikogu, III istungjärk, infotund

Peamised vastased on peaminister ja majandusminister (Tiit Riisalo), keda kritiseeritakse valeinformatsiooni esitamise ja parlamendi töö takistamise eest. Kriitika on intensiivne ja keskendub usalduse murdmisele ning protseduurilistele rikkumistele, mitte niivõrd poliitika sisule.
2024-05-28
Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (416 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Peamised vastased on valitsuskoalitsioon, eriti Reformierakond ja Sotsiaaldemokraadid, keda süüdistatakse valetamises, eakate koormamises ja koalitsioonilepingu murdmises. Kriitika on intensiivne ja keskendub nii poliitilisele ebausaldusväärsusele kui ka juhtimissegadusele, süüdistades valitsust tahtlikus otsuses maksutõusud valimistejärgsesse aega tõsta.
2024-05-16
Majanduskomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Kuidas tõsta tootlikkust Eesti majanduses?" arutelu

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastane on "ametis olev valitsus", keda kritiseeritakse intensiivselt poliitika ja protseduuride ebaõnnestumiste eest, nagu bürokraatia suurendamine ja ettevõtjatega dialoogi katkestamine. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes maksutõusudele, energiapoliitika puudumisele ja rohepöörde plaanimajanduslikule käsitlusele. Kompromiss valitsuse agendaga välistatakse, nõudes majandusvaenulikust poliitikast viivitamatut loobumist.
2024-05-15
Kliimaministri 2024. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Peamine kriitika on suunatud Reformierakonna juhitud valitsusele ja kliimaminister Michalile, keda süüdistatakse vasakpoolse ja majandust pärssiva poliitika ajamises. Kriitika on nii poliitiline (kliimasotsialism) kui ka menetluslik (mõjuanalüüsi puudumine, vanker hobuse ees), ning intensiivsus on kõrge. Kompromissivalmiduse asemel nõutakse valitsuselt radikaalset suunamuutust ja kindlustunde loomist.
2024-05-15
Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (332 SE) kolmas lugemine

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Otsest kodumaist vastaspoolt ei kritiseerita, kuid mainitakse menetluse pikatoimelisust. Kriitika on suunatud Euroopa riikide suunas, kes ei ole suutnud saavutada ühtsust külmutatud vara küsimuses, mis on tingitud kas "majandushuvidest või ka poliitilisest jõuetusest."
2024-05-15
ETO

XV Riigikogu, III istungjärk, infotund

Peamine vastane on peaminister ja valitsus, keda kritiseeritakse riigi raha juhtimise ebaselguse ja informatsiooni varjamise eest. Kriitika on protseduuriline ja sisuline, väljendades suurt muret valitsuse hoolsuskohustuse täitmise pärast. Kõneleja süüdistab peaministrit kokkuleppe rikkumises vastuse ettevalmistamise osas.
2024-05-15
2023 riigieelarve täitmine

XV Riigikogu, III istungjärk, infotund

Peamine vastane on valitsus, eriti peaminister ja rahandusminister, keda kritiseeritakse teravalt informatsiooni andmisest keeldumise ja vaikimise eest. Kriitika on protseduuriline ja jõuline, süüdistades valitsust mittevastamise poliitika viljelemises, mis iseloomustab nende valitsust.
2024-05-13
Arupärimine Venemaa kodanike hääleõiguse kohta Eesti kohalike omavalitsuste valimisel Venemaa Ukraina-vastase sõja ajal (nr 624)

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastane on siseminister, keda süüdistatakse avalikkusega manipuleerimises ja julgeolekuasutuse raporti sisu väärtõlgendamises. Kriitika on intensiivne ja keskendub eetilisele ning protseduurilisele ebaaususele, nõudes valitsuselt poliitilise tahte olemasolu korral konkreetset tegutsemist.
2024-05-08
Liikluskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (400 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Vastuseis on suunatud valitsusele (Rahandusministrile ja Peaministrile), kritiseerides eelkõige läbipaistvuse puudumist ja suutmatust vastata olulistele eelarvenäitajatele. Kriitika on suunatud valitsuse tegevuse hindamisele, nõudes vastuseid tegemata jäänud kulutuste kohta, mida peetakse oluliseks indikaatoriks.
2024-05-08
Rahandusministri 2024. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest (sealhulgas ülevaade avaliku teenistuse arengusuundadest 2022. ja 2023. aastal)

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Peamised vastased on rahandusminister ja valitsuskoalitsioon, keda kritiseeritakse juhtimisvõimetuse, otsustusvõimetuse ja rahandusnäitajate eiramise eest. Kriitika on intensiivne ja poliitiliselt terav, süüdistades koalitsiooni Isamaa konkreetsete ettepanekute mahahääletamises. Kõneleja nõuab peaministri tagasiastumist poliitilise ummikseisu tõttu.
2024-05-08
Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (332 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Kriitika on suunatud valitsuse tegevusetuse ja initsiatiivi puudumise vastu rahvuslike sanktsioonide kehtestamisel ning koostöö puudumise vastu piiririikidega. Kõneleja kritiseerib kaudselt peaministrit ja tema pereäri ning Ossinovski perekonna annetusi Eesti 200-le ja Sotsidele, viidates sellele kui poliitilist keskkonda raamivale tegurile, mis viitab huvide konfliktile Vene äri osas.
2024-05-08
Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu (257 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Tugev opositsioon on suunatud Õiguskomisjonile, selle esimehele ja ettekandjale (härra Odinets), samuti istungit juhatavale Riigikogu juhatusele (härra Kivimägi). Kriitika on peamiselt protseduuriline, süüdistades neid seaduse rikkumises ja parlamendiliikmete õiguste piiramises. Vastaseid süüdistatakse "voluntarismi" ja "roomikutega demokraatia" rakendamises ning vastutusest põgenemises.
2024-05-08
Eesti-Ukraina julgeolekulepe

XV Riigikogu, III istungjärk, infotund

Peamine kriitika on suunatud valitsuse ja peaministri tegevusele, süüdistades neid konkreetsetele fiskaalküsimustele vastamisest kõrvalehoidmises. Kriitika on suunatud ka valitsuse tegevuse õiguspärasusele seoses Ukraina abistamise finantseerimistehingutega, nõudes riigikontrolöri tähelepanekutega tegelemist.
2024-05-08
Poliitiline olukord

XV Riigikogu, III istungjärk, infotund

Peamised vastased on peaminister ja valitsuskoalitsioon (Reformierakond), keda kritiseeritakse teravalt poliitika (maksutõusud, majanduslangus) ja juhtimisvõime (otsustamatuskriis) pärast. Vastuseis on intensiivne, sisaldades otsest üleskutset peaministri ametist lahkumiseks ja süüdistusi parlamendi töökorra rikkumises. Kriitika on suunatud ka Reformierakonna kallimate valimislubaduste elluviimisele kriisi ajal.
2024-05-06
22 Riigikogu liikme esitatud kirjalik nõue umbusalduse avaldamiseks haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Peamised vastased on Kaja Kallase valitsus, Reformierakond ja Eesti 200, eriti haridusminister Kristina Kallas. Kriitika on intensiivne ja süsteemne, keskendudes poliitiliste lubaduste murdmisele, juhtimisvõimetusele ja riigieelarve haldamise ebaõnnestumisele. Vastuseis on põhimõtteline, nõudes peaministri tagasiastumist ja valitsuse lõpetamist, välistades kompromissi praeguse juhtimisega.
2024-05-06
Riigikogu avalduse "Moskva patriarhaadi kuulutamisest Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks" eelnõu (420 AE) esimese lugemise jätkamine

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Peamine kriitika on suunatud valitsuse ja siseministri vastu, keda süüdistatakse ebaselges käsitluses parlamendi seisukoha õiguslikul realiseerimisel. Kõneleja kritiseerib valitsust vastuste puudumise eest küsimustele rahvusliku sanktsiooni ja ohutõrje rakendamise kohta Moskva patriarhaadi suhtes. Nõutakse koalitsioonilt samasugust otsustavust ka agressorriigi kodanike valimisõiguse küsimuses.
2024-04-04
Riigikogu juhatuse valimised

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Otseseid vastaseid ei nimetata ega kritiseerita, kuid viidatakse kaudselt parlamendis viimasel aastal esinenud "kriitilistele konfliktsituatsioonidele". See viitab vajadusele leida juhtkonda, kes suudaks lahendada olemasolevaid pingeid.
2024-03-13
Õigusriik

XV Riigikogu, III istungjärk, infotund

Peamine vastane on justiitsminister, keda kritiseeritakse teravalt süstemaatilise valetamise, prokuratuuri survestamise ja kolmandate isikute (Erki Aavik) kaasamise eest ametiasjade arutamisse. Kriitika on nii protseduuriline (sekkumine menetlustesse) kui ka isiklik (aususe puudumine). Vastandumine on intensiivne ja kompromissitu, seades kahtluse alla ministri usaldusväärsuse.
2024-03-11
Arupärimine Eestist lähtuva Venemaaga seotud äritegevuse kohta Ukraina sõja ajal (nr 598)

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastane on peaminister Kaja Kallas ja valitsus, keda kritiseeritakse sisuliste otsuste puudumise ja poliitilise kriisi tõttu. Kriitika on suunatud nii poliitilisele tegevusetusele (sanktsioonid ja toetused) kui ka eetilisele ebakõlale, viidates peaministri pere ärile ja Oleg Ossinovski rahalisele toetusele koalitsioonipartidele (Eesti 200, SDE), mis loob huvide konflikti.
2024-03-11
Arupärimine Eesti kriitilise demograafilise olukorra kohta (nr 597)

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastane on valitsus ja peaminister, keda kritiseeritakse teravalt nii poliitiliste valikute (maksutõusud, perepoliitika) kui ka õigusriigi toimimise eest (peaprokuröri juhtum). Kriitika on intensiivne ja kompromissitu, süüdistades valitsust sisuliste valikute langetamise võimetuses ja negatiivsete otsuste jõus. Kõneleja nõuab valitsuse poliitilise agenda peatamist, mitte kompromissi.
2024-02-20
Riigikogu avalduse "Venemaa poolt küüditatud laste tagasitoomiseks Ukrainasse" eelnõu (375 AE) esimene lugemine

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastane on Vene Föderatsioon, keda kritiseeritakse genotsiidi ja sõjakuritegude eest, nõudes nende eemaldamist ÜRO Julgeolekunõukogust. Kriitika on suunatud ka rahvusvahelisele üldsusele ja suurematele lääneriikidele ebapiisava sõjalise abi ja sõja õigusliku kvalifikatsiooni puudumise eest. Eraldi kritiseeritakse USA sisepoliitilist vastasseisu, mis takistab 60 miljardi dollari suuruse abi andmist.
2024-02-15
Isamaa fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti majanduslanguses. Mida teha?" arutelu

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, eriti Reformierakond, keda süüdistatakse ebausaldusväärsuses, majandusvisiooni puudumises ja aja raiskamises. Kriitika on valdavalt poliitika- ja protseduuripõhine (maksutõusud, bürokraatia, teerullitaktika), kuid sisaldab ka teravaid süüdistusi peaministri suunal (nt perede sildistamine "virisejateks"). Valitsuse juhtimissuutlikkust peetakse puudulikuks ja nõutakse ametist lahkumist.
2024-02-14
Mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu (364 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastane on Rahandusminister ja valitsus, keda kritiseeritakse teravalt ebaõnnestunud rahanduspoliitika ja massiivsete maksutõusude eest. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, väites, et valitsus on suutnud pakkuda vaid maksutõuse ning tekitanud riigirahanduses suurt segadust.
2024-02-14
Valitsuse poliitika

XV Riigikogu, III istungjärk, infotund

Tugev vastuseis valitsusele ja peaministrile, kritiseerides nii poliitika sisu (maksude tõstmine majanduslanguse ajal) kui ka menetluslikke puudujääke (mõjuanalüüsi puudumine, eelnõu kiirkorras läbisurumine). Valitsuse poliitilist agendat peetakse läbikukkunuks ja süüdistatakse passiivsuses Euroopa poliitikas. Kriitika on suunatud ka huviorganisatsioonide üleskutsete eiramisele.
2024-02-13
Väliskomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Peamine kriitika on suunatud lääneriikidele tervikuna, keda süüdistatakse ebapiisavas poliitilises jõupingutuses ja suutmatuses langetada eluliselt vajalikke otsuseid, mis on viinud Ukraina toetamise "paradigmaatilisse kriisi". Eraldi kritiseeritakse USA sisepoliitilist vastasseisu, mis takistab 60 miljardi dollari suuruse abipaketi eraldamist. Venemaad peetakse vastaseks, kelle majandus on suutnud senise sanktsioonirežiimiga kohaneda.
2024-02-07
Automaks

XV Riigikogu, III istungjärk, infotund

Peamine vastasseis on suunatud peaministri ja valitsuse majanduspoliitika vastu, mida peetakse majanduslangust süvendavaks. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilistele vigadele (maksutõusud) ning valitsusjuhi esitatud ebatäpsetele faktiväidetele. Kompromiss automaksu osas on välistatud, nõutakse selle kohest tagasivõtmist.
2024-01-10
Majanduse olukord

XV Riigikogu, III istungjärk, infotund

Peamine vastane on Reformierakonna juhitav valitsus, keda süüdistatakse majandusvaenulikus poliitikas ja passiivsuses kriisi lahendamisel. Kriitika on sisuline ja protseduuriline, rõhutades valitsuse suutmatust koostada finantsplaani ja langetada kiireid otsuseid. Eriti kritiseeritakse valitsuse ministrite omavahelist kisklemist ja teadmatust tulevaste maksude osas.