Экономическая политика

Aga läheme edasi meie kolmanda küsimuse juurde ja selleks on Urmas Reinsalu küsimus peaminister Kristen Michalile, teema on majanduspoliitika. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Optimismi, head tuju on tegelikult vaja ka kogu ühiskonnale. Ja ega valitsusel ka kerge ei ole. Aga härra Michal, ma pean ütlema, et vaadates teie valitsuse, teie vanade koalitsioonipartnerite praegust algust, on minu arusaamine – ja see tugineb reaalsetel majandusekspertide antud hinnangutel – selline, et teie põhinarratiiv on vale, põhiettekujutus, et me Eesti maksustame kõrgete maksude abil majanduslangusest välja. Selle tulemus on see, et meie majandus kahaneb prognoosituga võrreldes. Seda valitsus nägi juba eelmisel aastal: prognoosisite 2,7% majanduskasvu, tuleb –1%. Nüüd valitsus ise ütleb, et järgmisel aastal seoses maksutõusudega jääb majanduskasv väiksemaks üle 1%, ja värske, tänase Luminori panga prognoosi järgi kujuneb ka täiendav majanduskasv teie suvise prognoosiga võrreldes seoses maksutõusudega oluliselt väiksemaks. Konsolideeritud, 2%-line, väiksem majanduskasv tähendab tegelikkuses ka üle 300 miljoni euro vähem laekuvaid maksutulusid riigile. Eesti inimeste ostujõud teie valitsuse otsuste tulemusel – nii otseste maksutõusude kui ka inflatsiooni tõttu – kahaneb järgmisel aastal. See tähendab, et Eesti inimeste elukvaliteet on järgmisel aastal madalam. Minu küsimus teile, härra Michal, on, et miks valitsusel puudub ettevõtjate, ühiskonnaga sisuline dialoog selleks, et muuta valitsuse põhilist poliitilist kurssi, mis praegu liigub lahus Eesti majanduse, aga seeläbi ka Eesti inimeste toimetuleku vajadustest? See on Eesti jaoks praegu põhiline probleem ja sellest tekib ka ebakindlus, mida näitavad ka objektiivsed hinnangud, mida on välja toonud eri analüüsid. Seega, härra Michal, valitsuse põhinarratiiv on vale! Kogu lugupidamise juures...

Kogu lugupidamise juures, Urmas Reinsalu, teie aeg!

…nii ta on. Ja nüüd härra peaminister annab mulle vastuse.

Just! Palun, härra peaminister!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea küsija! Nii nagu ajast ei õnnestunud kinni pidada, nii on minu meelest ka see küsimus veidi poliitiliselt laetud, aga nagu me oleme siin enne tuvastanud, ongi igaühel oma poliitiline vaade. Majanduses siiski on teatud hulk selliseid objektiivseid kriteeriumeid, näiteks see, milline on riigi rahaline seis. Kui te juba küsite, siis ma ikkagi ütleksin nii, et praegune valitsus tõenäoliselt päris paljuski, vabandage väljenduse pärast, mopib kokku seda, mida Isamaa omal ajal korraldas. Seesama maksuküür, mida te nüüd lõpuks olete omaks tunnistamas, on ju Isamaa loodud, vist Keskerakonnaga kahasse, selline kana-põder-tüüpi maksusüsteem, mis on pigem majandusele ja inimeste sissetulekutele kehvasti mõjunud. Ma arvan, et te seda ei eita. Teiseks, miks me oleme sellises olukorras, kus kriiside järel ei ole riigil piisavaid puhvreid, et rahuldada kaitsevajadusi? Lähen jälle ajas tagasi ja see pärineb küll sellest saatest, kus Arp Müller ja Mirko Ojakivi minu käest küsisid, kes süüdi on, aga ma ei oska üheselt öelda, et see täpselt nii on, et kes süüdi on, kuid ma ütlen, et see probleem hakkas tõenäoliselt peale 2017. aastast, kui Isamaa käes oli rahandusministri portfell. Sven Sesteri isik antud kontekstis polegi ju kuidagi tähtis, tema tegi oma tööd seal tõenäoliselt, aga sellel hetkel lõdvendati eelarve baasreegleid ja sellel hetkel tõenäoliselt ei jätnud teil süda lööki vahele ja tõenäoliselt trammid ei lõpetanud ka Tallinnas sõitmist. Aga see tähendas seda, et järgmisteks kriisideks riigil enam puhvreid ei olnud. See vajab ka selgitamist, et kui sellele tulid kriisid otsa, nagu kriisid otsa tulid, siis ühel hetkel peab midagi tegema, et Eesti riigi rahaasjad mahuksid raamidesse, ja praegune valitsus astub selleks samme, et meie rahaasjad mahuksid raamidesse. Me teeme üle miljardi jagu kärpeid – selle valitsuse otsustega ligi miljardi ulatuses, eelmise valitsuse otsused samuti jõustuvad, seega 1,3 miljardi eest teeme kokku kärpeid. Sellele lisaks kehtestame kaitsemoona hankimiseks ja kaitsekulude tõusuks laia julgeolekumaksu. Nagu koduses majapidamises tulud ja kulud ei saa üksteisest väga pikalt lahus käia, ei saa see samamoodi riigil olla, sest see tegelikult muudab kõikide jaoks kodulaenud kallimaks, ettevõtete jaoks laenuintressid kallimaks. Nii et see, mida meie praegu teeme, on eelmiste probleemide ja varasemate, võib-olla kergete valikute järel asjade kordategemine. Mina arvan, et te peaksite pigem selle eest tänulik olema, et keegi selle korda teeb, mitte seda kritiseerima.

Aitäh! Urmas Reinsalu, täpsustav küsimus, palun!

Kuulge, härra Michal, ma julgustan teid sellest Kaja Kallase kompleksist loobuma – poliitilist juhtimist elama läbi minevikus. Umbes sama paralleeli saab tuua Mart Laari valitsusega, kus ka väga rasketel aegadel oleks räägitud ainult Indrek Toomest: mida Indrek Toome ajal tehti valesti ja nõnda edasi. Me elame praeguses olukorras ja minu küsimus oli praeguse olukorra majandusprobleemide kohta põhimõtteliselt. Ma kahjuks ei saanud sisulist relevantset vastust. Nüüd, kui te viitasite siin raadiosaadetele, siis mind üsnagi üllatas see avameelsus, millega esines härra rahandusminister, [hinnates] selle ametis oleva valitsuse loetud nädalad või kaks kuud tagasi sõlmitud koalitsioonileppe kvaliteeti, et läbirääkimisi pidasid asjatundmatud inimesed. Sellest võib tekkida tegelikkuses väga suur ja tõsine probleem, mis ongi praegu tekkinud selles nii-öelda uues maksukaskaadis, mida te organiseerite. Mul jääb vaid üle ühineda selles loogikas – tõesti juhtub seda harva – oma poliitiliste oponentide Kaja Kallase ja Jürgen Ligi seisukohaga, et seesama ettevõtluse tulumaksusüsteemi purustamine hävitab Eesti maksukeskkonna ja lörtsib valijatelt saadud mandaati. Nagu ka härra Ligi iseenesest juba väljendas oma seisukohta ja tõenäosust selle kohta, et see maks on tegelikkuses kujunemas püsivaks Eesti ettevõtluskeskkonna jaoks. Küsimus, mis puudutab kärpeid, mul on konkreetne küsimus. Kui palju järgmisel aastal riigi valitsus valitsemiskulusid, mis puudutab majandamiskulusid, nominaalsummas vähendab, kui te viitate võimekusele neid kulusid oluliselt vähendada? Palju järgmisel eelarveaastal see summa on? Ja teiseks: minu konkreetne küsimus puudutab kaitsekulusid. Ma tunnustan seda, et te rohkem kui aastase venitamise järel olete seadnud poliitiliseks sihiks 1,6 miljardi euro eest kaugmaamoona soetamise. Minu küsimus on: kui palju näeb valitsus järgmises riigi eelarvestrateegia ajavahemikus ette täiendavat raha, võrreldes 2023. aasta riigikaitse arengukavaga, puhtalt riigi sõjalisele kaitsele?

Aitäh! Täpsed numbrid tulevad järgmisel neljapäeval. Kolmapäeval valitsus lööb kõik eelarvenumbrid kokku, Rahandusministeerium praegu teeb tööd ilmselt nädalavahetusel ja õhtutundidel ka, ja neljapäeval tulen annan teile selle eelarve siin parlamendis üle. (Urmas Reinsalu kõneleb saalist.) Kas me peame sedasi debatti? Ligikaudsest miljardilisest kärpest on rääkinud Rahandusministeerium, mina samamoodi, tuginedes Rahandusministeeriumi hinnangule. See puudutab nelja aastat. Täpsed numbrid tulevad, veel kord, eelarvega. Nii et kannatust, hea Urmas. (Saalist kõneldakse.)

Nii, debatt …

Teiseks, maksu puhul – julgeolekumaks on laiapõhjaline. See tähendab seda, et see maks aitab kogu ühiskonnal panustada või annab ühiskonnale võimaluse panustada sellessesamasse julgeolekusse või julgeolekukulude kasvu. See probleem ja juurpõhjus, mis on ka meie majandusele ju kehvasti tegelikult mõjunud, seisneb Venemaa agressiivsuses, ja see ei peitu mitte Eesti riigis, Eesti riigi valitsuses, vaid [probleem on] ikkagi Venemaa agressiivsus Ukrainas ja sealses sõjas. See on sõda, mida peetakse ka meie vabaduse eest Ukrainas, ja Ukrainat me toetame kuni võiduni. Maksu puhul olgu kindlasti öeldud, et maks on tähtajaline. Kõik ettevõtjad ja inimesed, kes selle kohta on küsinud, on saanud sama vastuse: sinna seadusesse läheb kirja ka tähtaeg. Nii et eks see siis jääb järgmise valitsuse valikuks, milliseid makse ta soovib alandada, milliseid tõsta. Teiseks, see maksuraha kulub julgeolekukulutuste kasvuks ja kaitsemoona ostmiseks. Kolmandaks, me teeme ka kärpeid, need on kindlasti olulised. Nüüd laiemalt. Mul on väga hea meel selle üle, et kui ma ametisse asumise kõne pidasin ja sõnastasin selle nii-öelda kindluse ja ebakindluse valikuna, siis ma näen, et Vabariigi President, teie kui opositsiooniliider ja paljud teised on võtnud selle parameetri kasutada. Minu meelest see on väga mõistlik. Valitsuse puhul – ja ma tsiteeriksin siin –, võtsin välja Vabariigi Presidendi tsitaadi: "Selge on see, et lõputut debatti ja diskussiooni pidada ei saa. Tuletan meelde, et maksuteemast räägime varsti rohkem kui aasta. Rahvas ilmselt ootab tegusid. Tuleb midagi ära teha ja kui miski läheb natuke valesti, siis tuleb öelda, et see läks valesti ja püüame seda parandada. Aga selline pidev diskussioon ja arutelu mingil teemal, no näiteks maksude üle, kurnab inimesi veel rohkem." Sama tagasiside on tulnud ka majandusest ja laiemalt. On vaja teha otsuseid ja valitsus langetab otsuseid. Pigem pakub see kindlust ja maksurahu 2027. aastal, mitte lõputut diskussiooni.

Aitäh! Järgnevalt lisaküsimus. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Hea peaminister! Eelnevas vastuses mainisite ära, et Eesti maksukoormus jääb ikkagi alla Euroopa Liidu keskmise. Kindlasti ei saa seda öelda tarbimismaksude kohta, kuna meil tarbimismaksud on pidevas tõusujoones. Eelkõige teie saate väga hästi aru, et tarbimismaksud on need maksud, mis [mõjutavad] eelkõige vähekindlustatud inimesi, ja see on tegelikult väga suur probleem. Ja see on see [probleem], mis tegelikult süveneb tänu teie otsustele. Mis puudutab maksuküüru – ma arvan, et maksuküüru kaotamine tulevikus, mis on teil ka plaanis, on suur viga. Igal juhul peaksime liikuma solidaarse ühiskonna poole ja need, kes saavadki rohkem tulu, peavadki ka ühiskonda rohkem panustama. Kui maksuküür ära kaotada, siis eelkõige kõige rohkem võidame näiteks meie, Riigikogu liikmed, kui ka teie, kes te praegu ministrikohti olete täitnud. Nüüd, mis puudutab üleüldist laia julgeolekumaksu – ma saan aru, et kuni 2028. aastani, kaasa arvatud, olete planeerinud koguda selle nime all 2,5 miljardit eurot maksude näol. Need on eri maksud ja kogu pakett hõlmab 2,5 miljardit eurot. Nüüd tekkis see küsimus, et kas see on sama ajutine, kui oli Ansipi omaaegne maks 2009. aastal. Sel ajal ta väitis samamoodi käibemaksu kohta, et see tõusis 18%, aga ta tõstis selle 20% peale, kuna olid halvad ajad. See ajutine maks kehtis 14 aastat ja küll ei langenud 18% peale, vaid vastupidi – tõusis Reformierakonna juhtimisel. Kas siis see 2,5-miljardiline maks, nii nagu te seda nimetate laiaks julgeolekumaksuks, on ajutine ehk kehtib kuni 2028. aastani, või ta on sama ajutine kui see Ansipi kehtestatud maks 2009. aastal?

Aitäh! Nagu öeldud, lai julgeolekumaks ongi kaitsekulutuste tõusu katmiseks ja uue moona soetamiseks ja see saab olema tähtajaline. Tõepoolest, seaduses saab olema selle lõpptähtaeg 2028. aasta lõpp. Kui te parlamendis olete, otsustate, siis hoidke silm peal, et see sealt kuskilt ei kaoks. Meie selle sinna paneme, nii et ma loodan ka, et ta ei kao. Meie vaatest on tegemist tähtajalise maksuga just selleks, et katta need kulutused, mida on vaja Eesti riigil ja milleks riigil praeguses olukorras isegi kärpeid tehes pole jõudu, et osta see moon, soetada need võimed, mida meil on vaja, et Eestis tekiks kindlus. Sest vaadake, kaitsemoonaga seotud erinevate asjade ostmine annab ju signaali liitlastele, et meie peale võib loota, kuna me ei ole tegelikult ju NATO-s ega selles maailmas kuidagi üksi: lennukidki, mis üle meie lendavad aeg-ajalt, pole ju Eesti lennukid, vaid pigem partnerite omad; see annab ka signaali meie vaenlasele, et ei ole mõistlik meie meelekindlust panna proovile. Kindlusest saab aga omakorda sündida kasv ja kasv saab sündida nii ettevõtluses kui ka pere planeerimisel – inimesed teavad, mida oodata ja kuidas seis on. Nii et seepärast meie paneme sinna maksule tähtaja juurde: tähtaegne see maks saab olema. Mis puudutab üldist maksukoormust, siis tõepoolest – üldine maksukoormus on see, mida mina võrdlesin. Üldises maksukoormuses Eesti jääb tagantpoolt seitsmendaks, üheteistkümnendaks, kui seal teised mingeid suuri muutusi ei tee. Euroopa keskmisest jääme ikkagi kaugele, sest kui see on 41,7%, meil on 36 midagi, siis me oleme seal tagumises umbes kolmandikus, nii vabalt öeldes. Nüüd, mis puudutab tarbimismakse, siis jah, see on tõsi, et tarbimismaksud tõenäoliselt puudutavad rohkem madalama sissetulekuga inimesi, kellel on suurem selline sundkulutuste osakaal. See on ka maksuteooriast üldiselt tuttav teadmine, majandusest samamoodi. Tulumaks tõenäoliselt piirab jällegi majandusaktiivsust teisel viisil – ettevõtlust laiemalt ja nii edasi. Nii et lai julgeolekumaks on tehtud nii heas tasakaalus kui võimalik, et majandus ja inimeste toimetulek võimalikult vähe kannataks ja et siia tekiks uusi investeeringuid. Ja nagu öeldud, selle koalitsiooni üks prioriteete samamoodi on inimeste toimetulek. See tähendab seda, et tehakse erinevaid investeeringuid üle Eesti ja tuuakse siia ettevõtteid. Ma siin mõned minutid tagasi teie kolleegiga pidasin debatti selle üle, kas see on vajalik või mitte. Mina arvan, et see on vajalik, et meil tuleks uusi ettevõtteid, tootmisi ja investeeringuid, mis on ekspordivõimelised. Nii et ma arvan, et hoiame pöialt ja aitame sellele kõik kaasa.

Suur tänu, härra peaminister! Lõpetan meie tänase kolmanda küsimuse käsitlemise.