Valitsuse poliitika tagajärjed

Liigume edasi. Tänane kolmas küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Urmas Reinsalu ja teema on valitsuse poliitika tagajärjed. Urmas Reinsalu, palun!

No tere, härra peaminister! Igaühel meist, poliitikutest, on oma visioonid, mille alusel meid loodetavasti tulevikus hinnatakse. Kas need on positiivsed või negatiivsed, sõltub nende tagajärgedest. Teie visiooni alusel on Eestis disainitud automaks. 2023. aasta augustis saatsite te kliimaministrina toonasele rahandusministrile nõudmise, et automaksuga tuleb täita kliimaeesmärki ja see peab olema just nimelt kliimapõhine maks. Ja kuigi härra Võrklaev vaidles sellele vastu, et sellise käsitluse korral sunnitakse Eesti inimesed lausa hobuse selga, autodest hobuse selga, oli teie kirja tulemus see, et arvestuslikult kerkis automaksu kogukulu ühiskonnale ligi kaks korda, ligi veerandi miljardi euroni. Nüüd on see automaksu saaga jõudnud uude etappi. Mulle näib, et oma sisult on see läbi kukkunud kõigis aspektides. Te kavatsete asuda seda remontima, kulutada sellele jälle raha halduskoormuse mõttes. Minu meelest oleks kõige mõistlikum, kui te võtaksite seisukoha, et automaks tuleb tunnistada läbikukkunud eksperimendiks – selle kliimaautomaksuga te ajalukku ei lähe – ja tühistada. Mu küsimus puudutab väga praktilist probleemi. Nimelt, jaanuaris said inimesed automaksuteated 1. jaanuari seisuga registris olnud autode kohta. Osa inimesi tasus automaksu ettemaksuna. Nüüd on välja tulnud asjaolu, et 15. juuni seisuga on automaksu summa real inimestel kasvanud. Sellele on ka ajakirjanduses viiteid olnud. Selgitage palun, härra peaminister, kuidas on niisugune järjekordne hookuspookus võimalik. Kas tõesti on inimesi, nagu meedias väidetakse, kellel automaksu summa võrreldes jaanuaris saadetud arvega on kasvanud? Millest selline metamorfoos tuleneb, härra peaminister?

Aitäh, hea küsija! Rõõm teidki näha selle hooaja viimases infotunnis. Suveks tuleb paus, teie koos Mart Maastikuga peate teises vormis küsima ja mina teises vormis vastama. Teie käsitlus muidugi, nagu ma tihti pean ütlema, ei vastanud reaalsele elule vähimalgi [määral], see-eest on mul võimalus kirjeldada, mille poolest see [tegelikkusele] ei vastanud. Kõigepealt, jah, ma olin selle automaksu suhtes kriitiline, see pole mingi saladus. Ütleme nii, et meie soovituste hulgas oli muu hulgas näiteks see, et Eestis registris olevatele autodele registreerimistasu mitte kehtestada. Maksumäär tõusis pigem sotside eestvedamisel ja ma kahtlustan, et suure panuse sellesse andis Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski oma erakonna kaudu. Nii et kui te tahate teada, millise kivi all see võti või konn peitub, siis vaadake ikka sinna. Seda esiteks. Teiseks, kui maksuarvestuses on mingeid vigu või parandusi, siis seda saab kommenteerida maksuamet. See ei ole valitsuse tasandi tegevus. Mina töötan selle nimel – ma arvan, et sellest olete küll õigesti aru saanud, tunnustan teid –, et automaksu remontida selliselt, et maksukoormust lastega peredel, eriti väikeste, alaealiste lastega peredel, kellel transpordikoormus on suurem – tean seda omast käest, kui sul on kolm last, siis kõiki asju, lapsi ja kõike muud väga kergesti autosse ei mahuta ja tihtipeale on ka vaja rohkem sõita –, vähendada ja vähendada ka puuetega inimestel. Üks Rahandusministeeriumi välja pakutud lahendusi, mida me oleme ka kirjeldanud, on [tuua] M- ja N-kategooria [sõidukite] maksumäära allapoole. See tähendab seda, et teatud busside ja kaubikute maksumäär tuleks allapoole. Homme – võin eelreklaami teha – tutvustab valitsus, Rahandusministeerium oma kontseptsiooni, kuidas lastega peredele [mõeldud] automaksuleevendust või automaksuvähendust ellu viia. Suvel, kui parlamendiliikmed teevad oma tööd teistsuguses töövormis – kui ma seda ilusasti ütlen –, teevad valitsus ja Rahandusministeerium tööd ja septembriks on olemas eelnõu, mida saate arutama hakata. Ma südamest loodan ka teie toetust sellele, et automaksukoormust lastega peredel vähendada ja puuetega inimestel samamoodi. Nii et see on see, millega ma tegelen. Ja ajalukku loodan ma siiski minna peaministrina, kelle ajal Eesti kaitsekulud kasvasid, Eesti oli kaitstud, majandus hakkas kasvama ja bürokraatia vähenes. Nii suurt bürokraatia vähendamise programmi ei ole Eesti ajaloos olnud. Nii et küll neid tegusid tuleb veel.

Suur tänu! Urmas Reinsalu, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Mu kallis härra peaminister! Ka mina soovin teile ja kõigile teistele valitsuse liikmetele ilusat jaani ja võidupüha. Samas pean tunnistama, et ärge olge kliimaautomaksu autorluse suhtes nii tagasihoidlik, härra peaminister. Te ütlesite, et teie olite perioodilise automaksu vastu. Ma tsiteerin ERR-i uudist 18. augustist 2023. aastal. "Michali sõnul toetab ministeerium ka perioodilist automaksu, kuid ka selle suuruse arvestamise aluseks peab olema CO2 näit. Ühtlasi teeb kliimaministeerium ettepaneku teatud täismassist alates täiendava maksu lisamiseks [---], mis peaks suunama inimesi heitevabade autode puhul valima väiksemaid sõidukeid." Nii et teie visioon on siin olemas. Ma ei saanud päris täpselt aru sellest [väitest], et valitsus ei tegele niisuguste küsimustega. Kas te olete teadlik sellest, et inimesed on algul, jaanuarikuus saanud väiksema arve, aga nüüd nõutakse neilt suuremat automaksu? Kas te olete sellest üldse teadlik? See on mu esimene küsimus. Ma tahan teile öelda, härra peaminister, et Isamaa tuleb valitsusele appi. Täna on menetluses – teate, milline eelnõu? – automaksu tühistamise eelnõu. See on viimane punkt tänases päevakorras ja kui me selle vastu võtame, siis ei pea üldse tegelema bürokraatlike eranditega, mängima niisugust suurt venda, et riik võtab inimestelt veerand miljardit eurot ära ja jagab siis mingitele sihtrühmadele tagasi. Teil on niisugune riigikeskne mõtteviis, härra peaminister. Ma ei tea, kust see on korraga tekkinud. Vabanege sellest riigikesksest mõtteviisist! Nagu te ise ütlete, sotse enam valitsuses pole, aga ma näen, et trendid, vastupidi, pigem häirivalt kasvavad. Seetõttu, härra peaminister, on minu küsimus väga lihtne. Miks mitte see automaks, see kliimaautomaks, mille arhitekt te olete – ei maksa seda häbeneda –, üldse tühistada? Siis ei pea tegelema erandite ämblikuvõrguga. Kas see ei oleks ratsionaalsem?

Aitäh, hea küsija! Hea tujuga suvesse, nagu ma näen. Kõigepealt ma ütlen, et automaksu määr ei sõltu otseselt sellest disainist. Disain loomulikult oleks võinud olla teistsugune. Nagu ma ütlesin, minu soovitused tollal olid samamoodi selles suunas, et Eesti sees registris olevaid autosid täiendavalt registreerimistasuga ei maksustataks ja nii edasi. (Urmas Reinsalu kohapealt: "Ei-ei-ei-ei, härra peaminister ...") Jaa, ma mäletan oma soovitusi. Tänan pakkumast! Täpselt samamoodi, maksumäär tõusis ikkagi sotside kaasabil. Eks sealt kivi alt tuleb seda otsida. Aga tuleme nüüd tänasesse päeva. Me oleme koalitsioonis tõesti kokku leppinud, et auto aastamaks, see, mida me kõik, kellel on auto, maksame, saab olema väiksem lastega peredele ja puuetega inimestele – seesama M- ja N-kategooria sõidukite [aastamaksu] allapoole [toomine]. See igal juhul toob märgatava kergenduse. Aastamaksu puhul on prognoositav tulu – ma rõhutan: prognoositav tulu – umbes 99 miljonit, ütleme, 100 [miljonit]. Rahandusministeeriumi esialgse prognoosi kohaselt – ma rõhutan, et tegemist on prognoosiga, mitte kivisse raiutud numbriga – moodustab lastega perede ja puuetega inimeste leevendus sellest umbkaudu 25–30 miljonit. Nii et juba kolmandik sellest läheb maha. Ülejäänud raha – oleme selles kokku leppinud ka valitsuses, te ilmselt pole tähele pannud –, kogu ülejäänud raha, mis aastamaksust [kogutakse], läheb täiendava rahastusena teedesse. Eks te saate seda debatti jätkata, kas me peame teid täiendavalt rahastama või mitte, see raha läheb sinna.

Lisaküsimuse esitab kolleeg Mart Maastik. Palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Austatud peaminister! Mul on ka väga hea meel näha, et kõik kolm ministrit on väga heatujulised ja naeratavad. Eks suve ootus paneb meid kõiki naeratama, küll aga ei pane naeratama need maksud, millest me siin räägime. Teie eelmises valitsuses kasutasid sotsid seda retoorikat kogu aeg – võtsid vastu igasuguseid halbu otsuseid, aga kogu aeg rääkisid, kuidas see neile ei meeldi –, et oma reitingut tõsta. Nüüd on imelikul kombel ka suurem vend hakanud sama juttu rääkima. Kõigepealt te ütlesite täna, et te olete väga kriitiline automaksu suhtes ja et see oli tehtud sotside eestvedamisel. Mario Kadastik on meile majanduskomisjonis ja ka siin saalis vastates öelnud, et meretuuleparkide subsiidiumid ja sellest johtuv tohutu riigi raha raiskamine toimus sotside eestvedamisel ja see jääb ära. Te olete praegu ikkagi riigi suurima häälejõuga partei. Kas te tõesti tunnistate, et te olete oma väikevendade puudel? Tahaksin teada, millised maksud on teie erakonna tehtud või on kõik olnud väikevendade pahad ettevõtmised?

Aitäh! Mul on teilegi vastu suve häid uudiseid, aga andke see [info] sõna-sõnalt ilusti inimestele edasi. 2025. aasta maksukoormus on 36,8%. See on selle aasta maksukoormus. Järgmisel aastal on maksukoormus 35,6%. Maksukoormus langeb 1,2%. 2029. aastaks langeb see umbes 35% peale. See tähendab seda, et järgmisel aastal jätab langev maksukoormus majandusele ja inimestele umbes pool miljardit ehk 500 miljonit eurot rohkem raha kätte – kõik need muudatused, mis me siin teeme. Ja selle sisse ei ole arvestatud, muuseas, automaksu leevendust lastega peredele. Nii et jätame kõigepealt meelde selle, et 2025. aastal on maksukoormus 36,8%, 2026. aastal 35,6%. Maksukoormus langeb 1,2%. Paljud ei pane seda tähele, nad armastavad rääkida kõigest muust, sellest, kuidas maailmalõpp on lähedal, aga teie saate olla täpsem, saate sellest lähtuda. Kui soovite, võin need numbrid ka anda. Väga oluline maksumuudatus veel – te küsisite, milline on meie maksumuudatus –, selle autorlust ma ei häbene, ärge teiegi häbenege. Isamaa, Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide ühist astmelist tulumaksu, kana-põder-tüüpi tulumaksu, mida inimesed kutsuvad hellitavalt maksuküüruks, hakkab nüüd parandama haud või, täpsemalt, ei parandagi muu kui haud, 2026. aasta alguses see kaob. See tähendab seda, et inimestel tõuseb tulumaksuvaba miinimum üsna järsult 700 euroni. Inimestele jääb rohkem raha kätte. Nii et sellised muudatused tulevad. Ma arvan, et need on head sõnumid inimestele, hoolimata sellest, et ajad on rasked. Kaitsekulutused on väga järsult tõusnud, järgmisel aastal on need 5,4% SKP-st. Me oleme kaitsekulutuste poolest NATO riikide seas tipus. See tähendab, et me saame oma asjadega hakkama. Me võtame kaitsekulutuste jaoks laenu ja inimestele jääb tegelikult üle poole miljardi ehk üle 500 miljoni rohkem raha kätte.

Suur tänu! Lõpetan tänase kolmanda küsimuse käsitlemise.