Olukord riigis

Liigume edasi. Tänane viies küsimus on taas peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Urmas Reinsalu ja teemaks on olukord riigis. Urmas Reinsalu, palun!

Liigume edasi. Tänane viies küsimus on taas peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Urmas Reinsalu ja teemaks on olukord riigis. Urmas Reinsalu, palun!

Tere, härra peaminister! Ja palju õnne valitsusele, et saite hakkama riigieelarve strateegia ja eelarvega! Ma vaatasin seda eelarvestrateegiat ja tõtt-öelda see kuidagi iseloomustas teie lauset, mida te ütlesite: "Reinsalule ei jäta ma midagi!" Ma vaatan, et see eelarvestrateegia minu jaoks sisaldab väga palju katteta numbreid. Ma arvan, et see on tõsine ja ohtlik tendents, et me hakkame elama nagu "pärast meid tulgu või veeuputus"-loogika järgi. Ma paluksin teilt nüüd mõned täpsustused. Armas härra peaminister! Katsume asjas ühiselt selgusele jõuda, mida need asjad sisaldavad. Esiteks, aastatel 2028–2029, pärast valimisi, olete teie ette näinud – vähemalt siis uuele valitsusele panete [selle kohustuse] – vajaduspõhise toetuse 100 miljonit eurot nii-öelda eelarvepositsiooni parandamiseks. Kirjeldage, mida valitsus selle all mõtleb. Teiseks on minu küsimus: mis põhjusel peeti vajalikuks 2026. ja 2027. aasta kaitsekulusid, vastupidiselt Kaitseministeeriumi sõjalise kaitse arengukavale, lükata mitmesaja miljoni euro jagu tulevikku? Siis ka see protsendiosa vastavalt vähenes. Mis selle tingis? Kolmandaks, 2029. aastaks näete ette investeeringute revisjoni. Ma vaatan, et isegi Andres Sutt hakkas muhelema selle peale. Investeeringute revisjon. Mis see tähendab? Mis 100 miljonit peab tulevane valitsus leidma selleks investeeringute revisjoniks või [peab investeeringuid] vähendama? 100 miljoni euro eest siis nii-öelda positsiooni parandamist. Ja lisaks puudutab minu küsimus seda. Te ütlesite väga kõlavalt, vapralt, et te olete ETS2 ehk täiendava mootorikütuse maksu vastu. Aga Kliimaministeeriumi asekantsler andis täna teada, et lähikuudel kavatseb selle maksu kehtestamise seaduse esitada valitsus parlamenti, ja riigi eelarvestrateegias, ma vaatan, olete ette näinud sellele uuele maksule juba 330 miljonit eurot katet. Kuidas need teod ja sõnad kokku lähevad? Nii et nii-öelda neli niisugust väikest küsimust, mis puudutavad katteta eelarvet. Katteta eelarvet! Me ei tohi elada ebareaalselt, eks ole, härra peaminister.

Tere, härra peaminister! Ja palju õnne valitsusele, et saite hakkama riigieelarve strateegia ja eelarvega! Ma vaatasin seda eelarvestrateegiat ja tõtt-öelda see kuidagi iseloomustas teie lauset, mida te ütlesite: "Reinsalule ei jäta ma midagi!" Ma vaatan, et see eelarvestrateegia minu jaoks sisaldab väga palju katteta numbreid. Ma arvan, et see on tõsine ja ohtlik tendents, et me hakkame elama nagu "pärast meid tulgu või veeuputus" loogikas. Ma paluksin nüüd mõned täpsustused teilt. Armas härra peaminister! Katsume asjas ühiselt selgusele jõuda, mida need asjad sisalduvad. Esiteks, aastatel 2028–2029 olete teie ette näinud pärast valimisi – vähemalt siis uuele valitsusele panete peale – vajaduspõhise toetuse, 100 miljonit eurot nii-öelda eelarvepositsiooni paranemistele. Kirjeldage ära, mida valitsus selle all mõtleb. Teiseks on minu küsimus, mis põhjusel peeti vajalikuks kaitsekulusid 2026., 2027. aastast, vastupidiselt Kaitseministeeriumi sõjalise kaitse arengukavale, lükata mitmesaja miljoni euro jagu tulevikku. Siis ka vastavalt see protsendiosa vähenes. Mis seda tingis? Kolmandaks, 2029. aastaks näete ette investeeringute revisjoni. Ma vaatan, Andres Sutt isegi hakkas muhelema selle peale. Investeeringute revisjon. Mis see tähendab? Mis 100 miljonit tulevane valitsus peab leidma selleks investeeringute revisjoniks või seda vähendama? 100 miljonit siis nii-öelda positsiooni paranemist. Ja lisaks on minu küsimus, mis puudutab seda, et te ütlesite väga kõlavalt, vapralt, et te olete ETS2 ehk täiendava mootorikütuse maksu vastu. Aga Kliimaministeeriumi asekantsler andis täna teada, et lähikuudel kavatseb selle maksu kehtestamise seaduse valitsus esitada parlamenti ja riigi eelarvestrateegias, ma vaatan, olete ette näinud sellele uuele maksule juba 330 miljonit eurot katet. Kuidas need teod ja sõnad kokku lähevad? Nii et nii-öelda neli niisugust väikest küsimust, mis puudutavad katteta eelarvet. Katteta eelarvet! Me ei tohi elada ebareaalselt. Eks ole, härra peaminister? Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh, hea küsija! Aitäh kõigepealt õnnitluste eest! Tänan, võtan need tänuga vastu! Oskan hinnata seda siirust ja soojust, mis sealt tuleb. Nüüd, teiseks, lause "Reinsalule ei jäta ma midagi!" – see on ju loogiline, et meie kavatseme 2027. aastal valimised võita. Loomulikult ei jäta ma midagi teile! Nii et küll me vastutame ka tulevikus selle eest edasi. Nüüd, mis puudutab vajaduspõhiseid toetusi. Sellest on räägitud pikalt ja selleks, et saaks vajaduspõhisemaks toetused muuta ehk eeskätt abi läheks abivajajatele, on vaja erinevaid IT-arendusi. Esmaspäeval, jah, arupärimistele vastates ma seda ka kirjeldasin juba. Teid ei olnud. Selleks tuleb meil SKAIS-i arendus, et selle baasilt oleks võimalik üle vaadata, mida täpselt teha saab, muu hulgas. Nii et riik peab oma IT-võimeid arendama. Täna ei ole võimalik üle minna vajaduspõhistele toetustele. Selleks on vaja arendused ära teha, ja siis on 2028-2029 võimalik seda teha. 5% on 5%. Meie oleme lubanud 5% kaitseks panna. See oli üks esimesi otsuseid Eesti 200 ja Reformierakonna valitsusel, ja nii see ka on. Aastate vahel jaotab seda Kaitseministeerium. Kaitseministri sõnum on lihtne: kõik vajalik hangitakse, mida on kaitseks vaja. Sinna lisanduvad ka välisvahendid, välisvahendid on ka seal olemas. Nii et täpselt millisel aastal millised hanked realiseeruvad, on juba nende RKIK-i kirjeldada. On juhtunud ka nii, et ühe aasta lõpus pidid meile tulema Caesarid, ei jõudnud detsembris, tulid jaanuaris ja läksid järgmisesse aastasse ümber. Nagu me tegime sellel aastal jälle otsuse lisada järgmiseks paariks aastaks paarsada miljonit välisrahast kaitsesse, nagu meil on lisaeelarve menetluses 39 miljonit, mis on kaitse jaoks. Lisaks on kaitsevaldkonnas antud neile mandaat hankida rohkem kui see 5%, just selleks, et see 5% raha saaks mõistlikult kasutatud. Nii et jah, võite marurahulik olla, kaitses nad teevad kõik selleks, et see raha mõistlikult ära kasutada. Investeeringute revisjon. Kui te olete tähele pannud, siis erinevad revisjonid meil juba käivad. Nulleelarve projekt on käimas, päris paljud ministeeriumid on selle läbinud. Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis umbes neljal on see jäänud läbida esimese vooruna, millest tuleb täiendav kokkuhoiuülesanne neil 2027. aastasse. Investeeringute puhul Eesti riik on vist avalikus sektoris kõige suurem investeerija Euroopas. See tähendab seda, et me juba oleme edasi lükanud erinevaid investeeringuid, osa jätame ära, pikendame remondivälpa, teeme erinevaid samme. Nii et investeeringute revisjon – ma ei tea, miks te seda naeruvääristate. Mina, vastupidi, ütlen, et meil on kaks varianti, kas tõsta makse ja lisada tulusid. Meie oleme valinud maksude alandamise ja kulude kärpimise tee. Ja soovitan teile ka sama.

Aitäh, hea küsija! Aitäh kõigepealt õnnitluste eest! Tänan, võtan need tänuga vastu. Oskan hinnata seda siirust ja soojust, mis sealt tuleb. Teiseks, lause "Reinsalule ei jäta ma midagi!" – see on ju loogiline, et meie kavatseme 2027. aastal valimised võita. Loomulikult ei jäta ma midagi teile, nii et küll me vastutame ka tulevikus selle eest edasi. Nüüd sellest, mis puudutab vajaduspõhiseid toetusi. Sellest on räägitud pikalt. Selleks et saaks vajaduspõhisemaks toetused muuta ehk et abi läheks eeskätt abivajajatele, on vaja erinevaid IT-arendusi. Esmaspäeval, jah, arupärimistele vastates ma seda ka kirjeldasin juba. Teid ei olnud. Selleks tuleb meil SKAIS-i arendus, et selle baasilt oleks võimalik üle vaadata, mida muu hulgas täpselt teha saab. Nii et riik peab oma IT-võimeid arendama. Täna ei ole võimalik üle minna vajaduspõhistele toetustele. Selleks on vaja arendused ära teha ja aastail 2028–2029 on võimalik seda teha. 5% on 5%: meie oleme lubanud 5% kaitseks panna. See oli üks esimesi otsuseid Eesti 200 ja Reformierakonna valitsusel, ja nii see ka on. Aastate vahel jaotab seda [raha] Kaitseministeerium. Kaitseministri sõnum on lihtne: hangitakse kõik vajalik, mida on kaitseks vaja. Sinna lisanduvad ka välisvahendid, mis on seal olemas. Nii et see, täpselt millisel aastal millised hanked realiseeruvad, on juba nende, RKIK-i kirjeldada. On juhtunud ka nii, et kui ühe aasta lõpus pidid meile tulema Caesarid, aga detsembris ei jõudnud, vaid tulid jaanuaris, siis läks [raha] järgmisesse aastasse üle. Me tegime sellel aastal jälle otsuse lisada järgmiseks paariks aastaks paarsada miljonit välisrahast kaitsesse. Meil on menetluses lisaeelarve, milles on 39 miljonit eurot kaitse jaoks. Lisaks on kaitsevaldkonnas antud neile mandaat hankida rohkem, kui [võimaldab] see 5%, just selleks, et see 5% raha saaks mõistlikult ära kasutatud. Nii et jah, võite maru rahulik olla, kaitses nad teevad kõik selleks, et see raha mõistlikult ära kasutada. Investeeringute revisjon. Kui te olete tähele pannud, siis erinevad revisjonid meil juba käivad. Nulleelarve projekt on käimas, päris paljud ministeeriumid on selle läbinud. Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis umbes neljal on see jäänud läbida esimese vooruna, millest tuleb täiendav kokkuhoiuülesanne neil 2027. aastasse. Investeeringute puhul on Eesti riik avalikus sektoris vist kõige suurem investeerija Euroopas. See tähendab seda, et me juba oleme edasi lükanud erinevaid investeeringuid, osa jätame ära, pikendame remondivälpa, teeme erinevaid samme. Nii et ma ei tea, miks te investeeringute revisjoni naeruvääristate. Mina, vastupidi, ütlen, et meil on kaks varianti: kas tõsta makse [või vähendada kulusid]. Meie oleme valinud maksude alandamise ja kulude kärpimise tee. Soovitan teile ka sama.

Suur tänu! Urmas Reinsalu, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Võlguelamise tee olete valinud. 400 miljonit haigekassa miinust näete ette, 330 miljoni euro mootorsõidukimaksu uue kehtestamise osas vaikisite. Ma ei tea, kas see on nõusolek või mure, et ei olnud midagi öelda. Ja nüüd võtame siis selle loogika – andke andeks, härra peaminister! –, mis puudutab valitsemiskulusid. 1,7 miljardit eurot tõstsite sellesse aastasse üle kasutamiseks. Hästi, sellest üle 400 miljoni euro valitsemiskulusid, 418 miljonit eurot. Nüüd ma vaatan 2026. aasta eelarvet, teie enda valitsuse esitatud ahjusoe eelarve. Siin ma vaatan, et valitsemiskulude puhul kasvavad need mitusada miljonit eurot. Seletage seda, härra peaminister, milles niisugune paradoks on peidus. Tööjõu- ja majanduskulud teie enda valitsemiskulude definitsiooni järgi, mille te määratlesite eelmise aasta juulikuus, on 191 miljonit eurot. Ja muud toetused kasvavad 470 miljonit eurot. Ma ei räägi siin toetustest, mis on sotsiaaltoetused seaduse alusel. Vastavalt teie enda definitsioonile on valitsemiskulude kolmas immanentne element muud toetused. Seletage mulle ära, härra peaminister … Ja siis te ütlete, et 20 miljonit eurot te kärbite valitsemiskulusid. Teate, mina ei saa aru sellest dünaamikast. Kuidas on siis võimalik, et sadade miljonite võrra, suurusjärgus ligi pool miljardit, kasvavad valitsemiskulud ja 20 miljonit samal ajal kärbitakse? See on ju kuidagi niisugune nagu, härra peaminister, vahva sõdur Švejk. Niisuguselt Švejki stiilis me ei saa ju opereerida. Nii et mu küsimus on, härra peaminister, lõpus, et selgitage: 330 miljonit eurot ETS2 maks. Miks te olete planeerinud RES-i selle ja mida sisaldab 470 miljonit eurot muude toetuste kasv järgmisse eelarveaastasse?

Võlguelamise tee olete valinud. 400 miljonit haigekassa miinust näete ette, 330 miljoni euro mahus mootorsõidukimaksu uue kehtestamise asjus vaikisite. Ma ei tea, kas see on nõusolek või mure, et ei olnud midagi öelda. Ja nüüd võtame siis selle loogika – andke andeks, härra peaminister! –, mis puudutab valitsemiskulusid. 1,7 miljardit eurot tõstsite sellesse aastasse kasutamiseks üle. Hästi, sellest üle 400 miljoni euro valitsemiskulusid – 418 miljonit eurot. Nüüd ma vaatan 2026. aasta eelarvet, teie enda valitsuse esitatud ahjusoe eelarve. Siin, ma vaatan, valitsemiskulud kasvavad mitusada miljonit eurot. Seletage seda, härra peaminister, milles niisugune paradoks on peidus. Tööjõu- ja majandamiskulud teie enda valitsemiskulude definitsiooni järgi, mille te määratlesite eelmise aasta juulikuus, on 191 miljonit eurot. Muud toetused kasvavad 470 miljonit eurot. Ma ei räägi siin toetustest, mis on sotsiaaltoetused seaduse alusel. Vastavalt teie enda definitsioonile on valitsemiskulude kolmas immanentne element muud toetused. Ja siis te ütlete, et 20 miljonit eurot te kärbite valitsemiskulusid. Teate, mina ei saa aru sellest dünaamikast. Kuidas on siis võimalik, et sadade miljonite võrra, suurusjärgus ligi pool miljardit, kasvavad valitsemiskulud ja 20 miljonit samal ajal kärbitakse? See on ju kuidagi niisugune nagu, härra peaminister, vahva sõdur Švejk. Niisuguselt Švejki stiilis me ei saa ju opereerida. Nii et mu küsimus on, härra peaminister, lõpuks, et selgitage: 330 miljonit eurot ETS2 maks. Miks te olete planeerinud RES-i selle? Ja mida sisaldab 470 miljonit eurot muude toetuste kasv järgmisel eelarveaastal?

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Jah, teil on nüüd jube palju siin jälle sassis, aga õnneks te olete ka selles vastavas komisjonis, riigieelarve kontrolli erikomisjonis, kus teil on võimalus ka lõpuks tegeleda päris teemaga, mis võiks olla eelarve. Nii et saate siis selle kõik detailideks lahti võtta. Ma olen peaaegu kindel, et Rahandusministeeriumi töökas kollektiiv, nagu kõik osapooled, ministeeriumid, hea meelega selgitavad kõiki oma ridasid. Muu toetuse all on, see on väga lai valdkond, selle all on ülikoolide eraldisi ja väga palju muid asju. Nüüd, kärbetest kõigepealt. Jah, teid enne ei olnud saalis, ma siin kolleegidele seda juba kirjeldasin. Kaja Kallase valitsusest alates tänaste valitsusteni on umbes 1,4 miljardit kärpeid kokku lepitud. Ja nende kärbete puhul näiteks selles valitsuses – tollal olid veel sotsidki valitsuses – leppisime kokku 10% kärpeid kolme aasta jooksul. See tähendab seda, et selle aasta eelarvest võeti maha 5%, järgmisel aastal 3% ja siis 2%. Selle alt on välja arvatud õpetajad, politseinikud, kaitsevõimed ja pensionid. Pensione me ei kärbi. Selle kärpega me läheme igal juhul edasi. Selle kärpe mõte ongi tõmmata koomale erinevate valitsusalade toimetamist ja järgmise aasta eelarves kärbime veel lisaks erinevaid haldusalasid. Näiteks, ma olen seda näidet ka pressikonverentsil toonud ja ilmselt eelarve menetluse käigus saame seda juurde veel selgitada, selleks, et tõsta eesliinitöötajate palka – mõtlen selle all õpetajate palka, kultuuritöötajate palka, päästjate ja politseinike palka – 117 miljoni võrra, kärbivad haridusministeerium, Kultuuriministeerium ja Siseministeerium umbes 90 pluss miljonit. Ning lisaks, haridusministeeriumist eelarve revisjoni käigus ehk sellesama nulleelarve käigus, mille üle te siin enne nalja viskasite, võetakse täiendavalt 18 miljonit üleminevat raha ära. Nii et umbes samas suurusjärgus, mis tõusevad palgad, tuleb ministeeriumide haldusalast kärpida. Nii et kui te nüüd proovite tähele panna, siis valdkonnas erinevaid kulutusi ministeeriumides kärbitakse, et tõsta näiteks eesliinitöötajate palka. See kõik on loogiline. Aga nüüd selle ETS2 juures, mida te üritate nimetada mootorsõidukimaksuks ja kõigeks muuks – võib-olla ajasite kogemata sassi, ei tea –, ma parandan teid. See on jah ETS2, selle kohta meil on kirjalik positsioon. Mina olen ka ülemkogule öelnud, ja Eesti riik on ühinenud ka kirjadega, et see tuleb edasi lükata ja tühistada. Meie positsioon on väga klaar. Ja me südamest loodame, et see õnnestub edasi lükata ja tühistada.

Jah, teil on nüüd jube palju siin jälle sassis. Aga õnneks te olete vastavas komisjonis, riigieelarve kontrolli erikomisjonis, kus teil on võimalus ka lõpuks tegeleda päris teemaga, mis võiks olla eelarve. Nii et saate siis selle kõik detailideks lahti võtta. Ma olen peaaegu kindel, et Rahandusministeeriumi töökas kollektiiv, nagu kõik osapooled, ministeeriumid, hea meelega selgitavad kõiki oma [eelarve]ridasid. Muud toetused on väga lai valdkond, selle all on ülikoolide eraldisi ja väga palju muid asju. Nüüd, kärbetest kõigepealt. Jah, teid enne ei olnud saalis, ma siin kolleegidele seda juba kirjeldasin. Kaja Kallase valitsusest alates viimaste valitsusteni on umbes 1,4 miljardit eurot kärpeid kokku lepitud. Nende kärbete puhul näiteks selles valitsuses – tollal olid veel sotsidki valitsuses – leppisime kokku 10% kärpeid kolme aasta jooksul. See tähendab seda, et selle aasta eelarvest võeti maha 5%, järgmisel aastal võetakse 3% ja siis 2%. [Kärpe] alt on välja arvatud õpetajad, politseinikud, kaitsevõime ja pensionid. Pensione me ei kärbi. Selle kärpega me läheme igal juhul edasi. Selle kärpe mõte ongi tõmmata koomale erinevate valitsusalade toimetamist ja järgmise aasta eelarves kärbime veel lisaks erinevaid haldusalasid. Ma olen seda näidet ka pressikonverentsil toonud ja ilmselt eelarve menetluse käigus saame seda veel juurde selgitada, et näiteks selleks, et tõsta eesliinitöötajate palka – mõtlen selle all õpetajate, kultuuritöötajate, päästjate ja politseinike palka – 117 miljoni võrra, kärbivad haridusministeerium, Kultuuriministeerium ja Siseministeerium umbes 90 pluss miljonit eurot. Ning lisaks võetakse haridusministeeriumist eelarve revisjoni käigus ehk sellesama nulleelarve käigus, mille üle te siin enne nalja viskasite, täiendavalt 18 miljonit üleminevat raha ära. Umbes samas suurusjärgus, kui palju tõusevad palgad, tuleb ministeeriumide haldusalast kärpida. Nii et kui te nüüd proovite tähele panna, siis ministeeriumides kärbitakse erinevaid valdkonnakulutusi, et tõsta näiteks eesliinitöötajate palka. See kõik on loogiline. Aga nüüd, selle ETS2 puhul, mida te üritate nimetada mootorsõidukimaksuks ja kõigeks muuks – võib-olla ajasite kogemata sassi, ei tea –, ma parandan teid. See on jah ETS2, selle kohta meil on kirjalik positsioon. Mina olen ka ülemkogule öelnud, ja Eesti riik on ühinenud ka kirjalike [pöördumistega], et see tuleb edasi lükata ja tühistada. Meie positsioon on väga klaar. Ja me südamest loodame, et see õnnestub edasi lükata ja tühistada.

Aitäh! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Anti Allas. Palun!

Aitäh! Lisaküsimuse esitab kolleeg Anti Allas. Palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud peaminister! Olukorrast riigis. Homme tulevad siiasamma Riigikogu ette erihooldusteenust pakkuvad inimesed ja selles valdkonnas on olukord rohkem kui kriitiline. Võru linnas ei suudeta selles valdkonnas maksta isegi 1200 eurot brutopalka. Ja päriselt ka, need inimesed vajavad väljaõpet, peavad olema väga tugevad isiksused, kes suudavad keerulisi ülesandeid täita. Minu küsimus on selles, et kui me kuulasime sellessamas erikomisjonis sellel nädalal sotsiaalministrit, siis ta ütles, et jah, 4 miljonit tuleb juurde, aga see kaugeltki ei rahulda puudujääki selles valdkonnas. Kas me saadame need inimesed koju? Kas omastehooldajad või nende mingisugused sugulased, lähedased tulevad töölt ära ja hakkavad neid hooldama? Kuidas on see majanduslikult loogiline, kui me võtame laenu ja anname 4000 eurot kuus brutopalka teenivatele inimestele üle 100 miljonilise kingituse, aga me ei saa hädapärast valdkonnakriitilist muret ära lahendatud? Kuidas on see loogiline?

Aitäh, hea eesistuja! Austatud peaminister! Olukorrast riigis. Homme tulevad siiasamma Riigikogu ette erihooldusteenust pakkuvad inimesed. Selles valdkonnas on olukord rohkem kui kriitiline. Võru linnas ei suudeta selles valdkonnas maksta isegi 1200 eurot brutopalka. Ja päriselt ka, need inimesed vajavad eriväljaõpet ja peavad olema väga tugevad isiksused, kes suudavad keerulisi ülesandeid täita. Minu küsimus on selles. Me kuulasime sellessamas erikomisjonis sellel nädalal sotsiaalministrit, kes ütles, et jah, 4 miljonit eurot tuleb juurde, aga see kaugeltki ei rahulda puudujääki selles valdkonnas. Kas me saadame need inimesed koju? Kas omastehooldajad või nende mingisugused sugulased, lähedased tulevad töölt ära ja hakkavad inimesi hooldama? Kuidas on see majanduslikult loogiline, kui me võtame laenu ja anname 4000 eurot kuus brutopalka teenivatele inimestele üle 100-miljonilise kingituse, aga me ei saa hädapärast valdkonnakriitilist muret ära lahendatud? Kuidas on see loogiline?

Jah, siin küsimuses oli mitu erinevat küsimust, aga mulle see infotunni formaat meeldib, et kui küsimuse teema on olukord riigis, siis selle all võib küsida mida tahes. Kõigepealt, teil on õigus, te ei eksi. Üks väheseid valdkondi, mis saab planeeritud palgatõusu, on erihooldus. 4,2 miljonit eurot on selleks tõesti planeeritud. Õpetajad, kultuuritöötajad, politseinikud, päästjad ja erihooldajad. Rohkemaks palgatõusuks meil kahjuks raha ei ole ja sellekski me peame kärpeid tegema. Põhjus on loomulikult see, et kaitseinvesteeringud ja kaitsekulud kasvavad väga järsult. See on see pilt. Ma olen kindel, et kui oleks rohkem raha, siis kindlasti oleks võimalik rohkem palgatõuse teha, aga ainult need viis valdkonda saavad palgatõusu riigieelarvest. Nii et seis on napp, aga midagi teha ei ole. Sellest hoolimata, jah, erihoolekande valdkonda palgatõus läheb. Nüüd nendest numbritest. Võib-olla te enne ei kuulanud, aga ma käin hea meelega üle, et teil need numbrid oleksid. Ma loodan, et see tabel on igati kaasaegne. Ma toon teile needsamad näited, on võib-olla lihtsam hoomata: näiteks palgaga, millest armastas teie partei esimees Lauri Läänemets rääkida, et kui inimese brutopalk on umbes 1400 eurot, siis netopalga suurenemine aastas on ligi 500 eurot. See ei ole väike summa. Kui võtta näiteks põllumajandustehnik – sellised on tööpered Statistikaameti järgi –, kelle brutopalk on umbes 1800 eurot, siis aastas saab ta juba 1300 eurot juurde. Mehaanik näiteks, kelle palk on umbes 2000 eurot, saab aastas 1670 eurot, umbes 1700 eurot juurde. Eesti keskmine palk on veidi alla 2100, [selle teenija] saab juurde 1835 eurot ehk umbes 1800 eurot aastas. Võtame veel: ajakirjanik – 2138 eurot on siin tööpere keskmiseks pandud – saab juurde 1848 eurot ehk umbes 1850 eurot. See ongi maksuküüru kaotamise mõte. Need inimesed, kes teenivad alla keskmise ja veidi üle keskmise, on tegelikult maksuküüru kaotamise suurimad võitjad. Tulumaksutõusu ärajätmine lisab nii ettevõtetele kui ka eraisikutele täiendava tulu võrreldes nii-öelda plaanituga, aga sisuliselt jääb tulumaks samaks. Nii et ma võin isegi ähmaselt mõista sotsiaaldemokraatide mõtet justkui jätta see nii-öelda täiendavaks maksukoormuseks – teile meeldivad kõrgemad maksud –, et rohkem ümber jagada. Aga te peate ka lõppkokkuvõttes möönma, et astmeline tulumaks, mis koormab eeskätt just keskmise tulu teenijaid, on üdini ebaõnnestunud asi. See tuleb kaotada.

Siin küsimuses on mitu erinevat küsimust, aga mulle see infotunni formaadis meeldib, et kui küsimus on olukord riigis, siis selle all võib küsida mida tahes. Kõigepealt, teil on õigus, te ei eksi. Üks väheseid valdkondi, mis saab planeeritud palgatõusu, on erihooldus. 4,2 miljonit on selleks tõesti planeeritud. Õpetajad, kultuuritöötajad, politseinikud ja päästjad ja erihooldajad. Rohkemaks palgatõusuks meil kahjuks raha ei ole ja sellekski me peame kärpeid tegema. Põhjus on loomulikult see, et kaitseinvesteeringud ja kaitsekulud kasvavad väga järsult. Nii et see on see pilt. Ja ma olen kindel, et kui oleks rohkem raha, siis kindlasti oleks võimalik rohkem palgatõuse teha, aga need viis valdkonda saavad ainult palgatõusu riigieelarvest. Nii et seis on napp, aga midagi teha ei ole. Sellest hoolimata, jah, erihoolekande valdkonda palgatõus läheb. Nüüd nendest numbritest. Võib-olla te enne ei kuulanud, aga ma käin heameelega üle, et teil ka need numbrid oleksid. Ma loodan, et see tabel on igati kaasaegne. Näiteks palgaga – ma toon teile needsamad näited, on võib-olla lihtsam hoomata – palgaga, millest armastas teie partei esimees Lauri Läänemets rääkida. Kui inimese brutopalk on umbes 1400 eurot, siis netopalga suurenemine aastas on ligi 500 eurot. See ei ole väike summa. Kui võtta näiteks põllumajandustehnik, kelle brutopalk, need on tööpered Statistikaametis, on umbes 1800 eurot, aastas saab ta juba 1300 eurot juurde. Mehaanik näiteks, kelle palk on umbes 2000, saab aastas umbes 1670 eurot, no 1700 eurot saab juurde. Eesti keskmine palk on veidi alla 2100, saab juurde 1835 eurot ehk 1800 eurot aastas juurde. Võtame veel, ajakirjanik, 2138 on siin tööpere keskmiseks pandud, tema saab juurde 1848 eurot ehk 1850 eurot. See ongi selle maksuküüru kaotamise mõte. Need inimesed, kes teenivad alla keskmise ja veidi üle keskmise, on tegelikult maksuküüru kaotamisest suurimad võitjad. Tulumaksutõusu ärajätmine lisab nii ettevõtetele kui ka eraisikutele täiendava tulu võrreldes n-ö plaanituga, aga sisuliselt tulumaks jääb samaks. Ma võin isegi ähmaselt mõista sotsiaaldemokraatide mõtet justkui jätta see n-ö täiendavaks maksukoormuseks, teile meeldivad kõrgemad maksud, rohkem ümber jagada. Aga te peate ka lõppkokkuvõttes möönma, et see astmeline tulumaks, mis koormab eeskätt just keskmise tulu teenijaid, on üdini ebaaõnnestunud asi, see tuleb kaotada.

Suur tänu! Ja sellega lõpetan tänase viienda küsimuse käsitlemise.

Suur tänu! Lõpetan tänase viienda küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi. Tänane kuues küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Helle-Moonika Helme ja teema on täpselt samasugune nagu ka eelmine teemapüstitus ehk olukord riigis. Helle-Moonika Helme, palun!

Jaa, aitäh! No vot, peaminister, eks ole, teie tänane esinemine on siin kogu aeg, jätkuvalt-jätkuvalt nagu Põhja-Korea uudistesaates: seal rahvas nälgib, aga juhid edastavad ainult niinimetatud häid uudiseid, milles mitte miski ei vasta tõele. Vaadake, nende heade uudiste aeg on ammu läbi, keegi ei usu teid ju enam. Te rääkisite, et kulusid tõmmatakse koomale. No kulusid ei tõmmata ju koomale! Tervisekassa uue juhi leidmiseks plaanitakse kulutada tervelt 35 000 eurot. Eesti eelarve lastakse ju järgmisel aastal peaaegu 2 miljardiga miinusesse. Majandus on sügavas kriisis, maksukoormus on juba rekordiline ja riik hakkab nüüd üha enam elama tulevaste põlvede arvel laenurahast. Te ei ole suutnud kulusid kontrolli alla saada ega riigi rahandust tasakaalu viia ja nüüd lahendate seda hoogsa laenamisega. Samas olete te väga järjekindlalt seisnud selle eest – ja kuulsime seda ka täna –, et maksuküüru kaotamine peab igal juhul toimuma, hoolimata sellest, et see toob riigieelarvesse ligi pool miljardit eurot puudujääki igal aastal. Sõnades te muidugi seisate madalapalgaliste eest, aga maksuküüru kaotamine ei aita vähese ja keskmise sissetulekuga inimesi mitte kuidagi, sest nemad peavad ikka hakkama poes, tanklas või oma kodukulude puhul rohkem maksma, et see auk eelarves kuidagi ära täita. Te olete kärpinud perehüvitisi, räägite vajadusest tõsta tarbimismakse, nagu käibemaks, automaks või koguni kinnisvaramaks, aga need kõik langevad valusalt just madalapalgalistele ja keskklassile. Ja nüüd, kui riigil on juba suur eelarvedefitsiit, te tõesti kavatsete laenata – ja teil ei ole häbi seda öelda – meie laste arvelt. Tulevikus tabab see tagasimakse ju samuti neid kõige haavatavamaid inimesi, kellel ilmselgelt tõstetakse taas makse. Te väidate, et kõik, mida te teete, on vajalik. Aga kui see nii on, siis miks on teie erakonna toetus ajaloo madalaim? Teie koalitsioonipartneri Eesti 200 toetus – 2% – on praktiliselt kadunud ja teie valitsuse koondtoetus on 13,8%.

Teie aeg.

Ja siin on tõesti põhjakorealik öelda, et te kavatsete 2027. aastal niimoodi valimisi võita. No mis õigusega te veel üldse arvate, et esindate Eesti rahvast või olete valitsemiskõlblik?

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh! Kõik see, kogu see pudru-kapsad muidugi oli jälle selline, et reiting ja rahaotsused ja nii edasi. Ma siiski ütlen, et need numbrid, millest ma räägin, on faktiliselt täpsed, selle [tagamiseks] ma nad ka järele vaatasin. Faktiliselt oli täpne – ma loodan, et Äripäev ei eksinud – see, millest ma rääkisin Martin Helmele, ehk tema tehtud rekordilise defitsiidiga eelarvetest. Kui ta ütleb, et Äripäev valetab, siis ma jään huviga ootama, kuidas see vaidlus läheb. Kahtlustan, et Äripäev ei eksinud selles. Samamoodi ei eksi ma ka nendes numbrites, mis puudutavad eelarvet. Eelarve defitsiidist rääkisin enne, rääkisin ka pressikonverentsil, näitasin numbreid. Eelarve on defitsiidis, täiesti õige: järgmised kaks aastat 4,5% ja 4,5%, pärast seda langetame 3,8% peale, siis 3,6% peale. Jah, selleks tuleb astuda samme. Muu hulgas tuleb ka valmis teha näiteks SKAIS2 ja erinevad IT-süsteemid, et oleks võimalik sihtida toetusi täpsemalt. Seda ilma nende süsteemideta ei ole minu hinnangul [võimalik] või vähemalt seni ei ole õnnestunud teha, ehkki tahtmist on erinevatel valitsustel ju aja jooksul olnud. Samamoodi tuleb teha investeeringute revisjoni, kõike muud. Ja põhiline põhjus tegelikult eelarvega defitsiiti liikumiseks või suuremaks defitsiidiks ongi kaitsekulutused ja Euroopast tulevad [eelarve]reeglite [lõdvendamised], mis ütlevad, et defitsiiti võib minna. Selles te ei eksi tõepoolest. Mina olen korduvalt väljendanud veendumust ja jään selle juurde, et seesama ebaõnnestunud astmeline tulumaks tuleb tingimata kaotada. Ütleme nii, et seesama idee on selle loojatele – ma ei tea, miks see teile armas on –, selle loojatele sotsiaaldemokraatidele, Keskerakonnale ja Isamaale väga armas. Et on astmeline tulumaks, kus keskmise palga teenija maksab 1500 eurot aastas rohkem makse, nagu see sellel aastal on. Ma ei saa aru, miks seda peaks kiitma või miks seda üldse heaks peaks pidama. Ühetaoline lihtne maksusüsteem on meile pikalt edu toonud ja selle maksusüsteemi juurde me liigume tagasi. Ma arvan, et see on hea maksusüsteem. See, kui inimesed teavad, et edasipüüdlikkust ei karistata ja et maksusüsteem on selline, et saadakse aru, mille eest igaüks maksab ja kuidas, on minu meelest parem süsteem. Ja samamoodi jätame ära ka tulumaksu tõusu, et majandus kasvaks. Nii et need on need sammud, mis me astume. Ja kõik need väited on numbritega kirjeldatavad. Swedbanki, SEB, Eesti Panga ja Rahandusministeeriumi majandusprognoosid on avalikud. Kõik need on järele vaadatavad numbrid. Nii et seetõttu, jah, ma ei ole vaadanud, erinevalt teist, Põhja-Korea uudistesaateid ega veeda seda tehes aega, aga ma südamest loodan, et see näilisus või sarnasus on pigem teie peas kui kuskil mujal.

Aitäh! Helle-Moonika Helme, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Jaa, no teie täpselt samamoodi siin utreerite ja ilustate olukorda igas oma vastuses, eks ole. See Põhja-Korea näide on täiesti adekvaatne. Teie jutt, et te olete maksulangetuse partei – no ei ole ju! 26 maksu tõstsite ja nüüd teete siin peenhäälestusi kaks sammu tagasi ja loodate, et Eesti rahvas, eriti enne valimisi, selle vale alla neelab. Ma arvan, et ei neela. Aga tuleme ühe teise teema juurde. Me oleme siin rääkinud tõsistel teemadel, tõepoolest, ja räägime ka täna: eelarve, sõda, toimetulek. No ega valitsus selles olukorras, kus me oleme, neis suurtes teemades hakkama ei saa. Aga tundub, et valitsusel on siiski igav ja palju aega, sest ega muidu ei raisataks raha, aega ja inimressurssi asjadele, millega peaks tegelema kas viimases järjekorras või ei peaks üldse tegelema. Ma räägin siinkohal nõusolekuseadusest, mille valitsus on heaks kiitnud ja mis tuleb nüüd siia meie lauale. No täiesti jabura ideoloogilise plämaga me peame hakkama siin tegelema ajal, kui Riigikogu peaks tegelema eelarvega ja Eesti inimeste hakkamasaamisega. Te olete varem öelnud, kui inetu on minna inimeste magamistubadesse, ja nüüd lähete sinna ise. Lühidalt öeldes, selle nõusolekuseaduse järgi ei tohiks Eesti inimesed seksida enne, kui mõlemad on vastavale paberile alla kirjutanud. Tõepoolest, see, millega te tegelete, on lausa hämmastav. No vaadake, perede sidususe te olete ära lõhkunud, soodüstoopiaid arendanud, naiste ja meeste vahele aastaid vaenu ja lõhet külvanud, jälgimisühiskonna ja maksuralliga inimesed ahastusse, irratsionaalsetesse käitumismustritesse lükanud. Ja lisaks kõigele veate sisse immigrante, kes, kui neid palju on, maailma näitel nagunii sülitavad teie seadusele, sellelesamale nõusolekuseadusele, vägistavad kõike ja kõiki, kui ainult tuju tuleb. Ja siis –hoppa! – hakkate silmakirjalikult ja võltshoolivalt järsku naisi kaitsma selle napaka seadusega, mida tegelikult lõpuks keegi rakendada ei suuda ja mis annab kohtutele [võimaluse] suvaõiguse järgi õigust mõista olukordade üle, kus on sõna sõna vastu või mingi ühe osapoole manipulatsioon või kättemaks kümme aastat hiljem. No tõesti, anna kannatust! Millega te seal valitsuses tegelete?

Aitäh! Alustame kõigepealt numbritest. Ma ei tea, millises universumis EKRE elab, raske on hinnata, aga kui 780 miljoni eurone, Eesti ajaloo suurim maksulangetus on peenhäälestus, siis võib-olla tahaks minagi selles elada, võib-olla on seal kõik asjad veel suuremad kui siin. Aga siiski, tegemist on Eesti ajaloo suurima maksulangetusega. See tähendab, kordan üle, et oleks klaar: me kaotame astmelise tulumaksu, mille on loonud Isamaa, sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond. See kaob 1. jaanuaril 2026. Tänu sellele maksule maksavad ajakirjanik, õpetaja ja kõik, kes umbes keskmist palka [teenivad], 1500 eurot rohkem. Nad ei peaks seda maksma. 1. jaanuaril 2026 see kaob. Jääb ära ka 2%-line tulumaksu tõus, mis tähendab seda, et ettevõtted on konkurentsivõimelisemad, nagu majandus- ja tööstusminister juba kirjeldas. Ka majandusse jääb rohkem raha investeerida. Kui see on peenhäälestus, siis veel kord: selles universumis ma tahaks elada, kus 780-miljoniline maksulangetus on peenhäälestus. See on midagi väga suurt ilmselt. Nüüd, ka teise küsimuse puhul olen ma üsna hämmastunud, sest EKRE asub nüüd nõusolekuseaduse ehk jah-mudeli, mida on soovitanud politsei ja paljud teised just ohvrite kaitseks, vastu nüüd võitlema. Mina pigem ütlen, et tuleks olla alati nõrgema poole kaitsel. Justiitsministrina omal ajal, mäletan, pidasime seda debatti politsei ja prokuratuuriga. Siis öeldi, et perevägivalda võib-olla ei peaks nii palju menetlema. Ma mäletan neid debatte ja sellest ma olen kirjutanud ka lugusid. Leppisime kokku politsei ja prokuratuuri juhtidega, et perevägivalda võetakse sama tõsiselt nagu iga teist asja. Läks mööda mõni aasta ja ohvrid hakkasid endast teada andma. Perevägivald ei ole kellegi eraasi. See on täpselt samasugune asi, millest tuleb teada anda. Tuleb usaldada Eesti õiguskaitseorganeid ja sellega tegeleda. Täpselt samamoodi on nõusolekuseadus ohvri kaitseks. Ma ei tea, jah, ütleme, see konservatiivide maailm on kaunis äraspidine. Ettekujutus, et enne seksi tuleb paber teha või kirjalik avaldus – no kuulge, viige ennast kurssi sellega, mida see nõusolekuseadus tähendab! Ma saan aru, et teil on nüüd võetud ideoloogiline hoiak, et te asute võitlema nõusolekuseaduse, jah-mudeli vastu. Mina teile edu ei soovi, olen teisel poolel. Mina arvan, et alati tuleb olla nõrgema poolel, alati tuleb olla kaitsel. Täpselt samamoodi on sellega: ma olen veebist lugenud lugusid, kuidas nõusolekuta levitatakse inimeste pilte. Minu hinnangul tuleks samamoodi nende inimeste kaitsel olla, mitte vastupidi.

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh! Lisaküsimuse esitab kolleeg Martin Helme. Palun!

Aitäh! No pärast seda, kui peaminister Michal ei kutsunud valitsusest tagasi roppsuu-röökur Jürgen Ligi, kes solvas naisi siin parlamendis, ei ole sul ega Reformierakonnal õigust midagi rääkida naiste kaitsmisest. Aga ma tulen tagasi selle maksulangetuse juurde. Räägiti siin midagi kärpest. No kärbet iseloomustab ERR-i uudis. Sulle meeldib mulle tsiteerida ajakirjandust, ma tsiteerin vastu ka. ERR-i uudis on selline, et Välisministeeriumi eelarve suureneb, aga kärpeülesande täidavad. Ehk siis midagi jätavad tegemata, aga üldised kulud suurenevad. Ja see on kogu valitsuse eelarvepoliitikat iseloomustav lugu. Nüüd, mis puudutab keskmise inimese tulu sellest, mis maksumuudatusi te teete, siis jälle, ERR on saanud Rahandusministeeriumist ja Eesti Pangast tabelid, mis ütlevad väga selgelt, et keskmisel inimesel ei muutu teie maksumuudatuste tagajärjel üldse mitte midagi. Neljas ja viies tuludetsiil – neile on põhimõtteliselt null mõju. Küll aga maksavad esimesed kolm tuludetsiili ehk kõige vaesem kolmandik ühiskonnast rohkem makse ja ülemised kolm saavad maksusoodustuse. Ehk siis kõige rikkam pool saab maksusoodustuse, nendele jääb rohkem raha kätte. Kõige vaesem pool seoses kõikide nende maksumuudatustega, mis te teinud olete, käibemaksu muudatused ja kõik muud, tulumaksu muudatused … Ehk siis te tegelete riigisiseselt regressiivse tulu ümberjagamisega vaesematelt tuludetsiilidelt rikkamatele tuludetsiilidele. See on fakt – sulle meeldib faktidest ja numbritest rääkida. Ja mine süüdista ERR-i, kui tahad, valetamises. Aga ma tulen tagasi selle [laenu] juurde. Me võtame jooksvateks kuludeks laenu, mida te ju teete praegu, ütled, et kokku jääb 780 miljonit eurot inimestele tulumaksu [muudatusega] kätte, 2 miljardit laenate selle jaoks. Ehk siis pool selle jaoks, et rikkamatele tulu ümber jagada, tuleb laenurahaga. See on siis Reformierakonna rahanduspoliitika ja maksupoliitika kreedo tänasel päeval. Mina küll ei tea, mis maailmas teie jälle elate. Te arvate, et see on jätkusuutlik. Mis maailmas teie elate, kui te arvate, et see ongi õige viis, kuidas riigieelarvet tasakaalu poole viia, nagu te lubasite …

Teie aeg.

… valimislubadustes ja koalitsioonileppes?

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea küsija! Mul on südamest hea meel, et me oleme nüüd kuidagi üksteisele lähenenud, leppinud kokku, millised kanalid on need allikad, millele me tohime viidata. Sest ma mäletan, et eelmine infotund te pragasite siin minuga kollektiivselt EKRE poolt, kuidas ma viitasin uudisele, kuidas EKRE valitsus, teie muu hulgas, võttis ära raha piiri väljaehitamiseks, öeldes, et see on liiga kallis ja seda ei tohi teha. Te ütlesite, et see on valeuudis, ERR-is ei saa olla midagi, see kõik on väga vale. Nüüd me oleme jõudnud selleni, et ERR on hea allikas. Mina olen nõus. Ma arvan, et pealkirjadega aeg-ajalt on ikaldus, aga uudistetoimetused teevad oma parima ja otsivad fakte. Nüüd tulen nende numbrite juurde, näiteks Välisministeeriumi puhul: jah, seal on täpselt nii, nagu te kirjeldasite, et ministeerium ise peabki teatud valdkondades kokku tõmbama. See on loogiline, et kärpeülesannet täidetakse. Raha saavad nad juurde näiteks majandusdiplomaatia jaoks ehk Eesti ettevõtjatele uste avamiseks lähiriikides ja igal pool mujal. Põhjus on väga lihtne. Üks valitsus, millest me aeg-ajalt tagasi vaadates räägime, kus oli väga lahke rahandusminister ja tänaseks väga isamaaline peaminister, pani paljud Välisministeeriumi pikaaegsed ja püsivad funktsioonid ühekordse raha peale. See tähendab seda, et me peame leidma sinna uue [püsiva] rahastuse, kui me tahame, et Eesti ettevõtjatel oleks võimalik majandusdiplomaatidega koos käia erinevates kohtades. Lisaks saab raha juurde – pange nüüd tähele, ka Ukraina aitamiseks – Välisministeerium. Ma saan aru, et see teile ei meeldi ja pole südamelähedane, aga sellegi jaoks me anname raha juurde. Mõlemad on väga vajalikud, Eesti riigi jaoks vajalikud suunad. Ja kärpeülesannet, loomulikult, ministeeriumi enda sees tuleb jätkata. Nüüd see, mis puudutab viidatud maksutabelit või hinnangutabelit. Selle uudise puhul oli sinna lisatud erinevaid muid [andmeid], muu hulgas näiteks käibemaksu ja kõike muud, et seda maksualandust näidata kuidagi teises vaates. Ja ma austan seda, kõigil võivad olla erinevad vaated. Aga kui me räägime tulumaksu [tõusu] ärajätmisest ja tulumaksuvaba miinimumi tõusust, siis see puudutab just eeskätt umbes keskmist palka teenivaid inimesi. 2%-lise tulumaksu [tõusu] ärajätmine: sisuliselt jääb [tulumaks] samaks. Kui tahaks nii-öelda vaadata kaugelt, saaks öelda, et mitte miski ei muutunud, kui tahaks vaadata lähemalt, saaks öelda, et me muudame seadust ja suur hulk raha jääb majandusse ja ettevõtjatele kätte, konkurentsipositsioon on parem. Nii et maksualandused on ikkagi sellised, mille tulemusena inimesel jääb rohkem raha kätte. Räägime tulumaksu alandamisest. Ma saan aru, et te ei taha seda. Te tahate sellele liita veel oma telefoninumbri juurde ja siis jagada viiega, aga midagi teha ei ole, maksualandus on maksualandus.

Suur tänu! Ma lõpetan tänase kuuenda küsimuse käsitlemise.