Valitsuse tegevus

Ja oleme jõudnud kolmanda küsimuseni. Ka see on peaminister Kristen Michalile. Küsimuse esitaja on Urmas Reinsalu. Palun!

Härra peaminister! Valitsus saab alati arvestada Isamaa toetusega, kui [asi] puudutab kriitilises situatsioonis vajalikke riigikaitsealaseid otsuseid, mis lähtuvad Kaitseväe juhataja nõuandest. 2023. aasta suvel kahjuks valitsus ei võtnud arvesse vajadust hankida täiendavat moona. Protestiks valitsuse otsustamatuse peale oli Kaitseministeeriumi kantsler, nagu ta ise on osundanud, sunnitud ameti maha panema. Ka 2024. aastal ei langetanud valitsus vajalikke otsuseid, mis puudutasid moona hankimise rahastamist võimalikult kiiresti, vaid lükkas need edasi seitsmeaastasse perimeetrisse. Eelmise aasta sügisel andis Kaitseväe juhataja teile sõjalise nõuande, millest lähtuvat või peegelduvat kommentaari te olete jaganud, tõsta riigikaitsekulud 5%-le. Kuid mul tekib põhimõtteline küsimus, miks see nõuanne ei sisaldu 2025–2028. aasta riigi eelarvestrateegias, samuti 2025. aasta eelarves, mille järgi me praegu elame. Tegelikkuses me oleme sisuliselt avanud [debati] mitu kuud pärast Kaitseväe juhataja nõuande esitamist. See jätab mulje, ma ütlen avameelselt, rabedast juhtimisest nii kriitilises küsimuses, nagu seda on riigikaitse täiendavate kriitiliste võimevajaduste toetamine. Miks tegelikkuses seda ei sisaldanud 2025. aasta eelarve ja 2025–2028 riigi eelarvestrateegia? Palun selgitage seda, härra peaminister. Ja teiseks, mu küsimus on, kas see Kaitseväe juhataja nõuanne sisaldab ka vajadust hankida kiiremini täiendavat moona.

Jaa, kõigepealt ma tänan selle toetussõnumi eest. Ma arvan, et see on väga hea sõnum, et on võimalik koostöö valitsuse ja opositsiooni vahel nii olulistes küsimustes, nagu seda on riigikaitse. Ja ma arvan, et see toetus on kindlasti hinnatud. Ma loodan, et teised erakonnad võtavad sellesama hoiaku. Seda esiteks. Teiseks, ma nüüd püüan siiski argumenteerida ikkagi selle poolt, millesse ma ise ka usun, et kaitsevaldkonnas on pingutatud. Meie kaitsekulud, kui me võrdleme neid teiste riikide [kuludega], kaasa arvatud meie saatusekaaslaste [kuludega], on kasvanud päris kiiresti. Eks need täpsed numbrid võime ka välja võtta ja vaadata neid, küllap need on olemas, on mulgi tõenäoliselt siin olemas. Kaitsekulutused on kasvanud päris kiiresti ja Eesti on päris hea tempoga neid kasvatanud. Järgmisel aastal meie kaitsekulutuste plaan on 3,7% SKP-st. Eelmisel aastal me olime NATO topp kolmes oma kaitsekulutustelt, mis ilmselt ei üllata teid ega mind ka. Poola oli esimene, teine Eesti ja kolmas oli Ameerika Ühendriigid. Eks see sõltub aastast, kuidas kellelgi see tase on. Aga kui küsida, mis edasi, siis ma väidaks küll, et julgeolekuolukord on ikkagi, noh, ma ei ütle, et ta sünge on, aga ega ta palju paremaks siin vahepealsel ajal pole läinud. Venemaa on ikkagi agressiivne Ukrainas, [korraldab] hübriidtegevusi erinevates valdkondades. Me teame, et Eesti on aastast 2007 pidevate küberrünnakute all. See ei ole kuidagi muutunud. Venemaa tegeleb veel väga aktiivselt erinevatel väljadel Euroopas, Baltimaades, Põhjamaades, igal pool. Isegi Ühendriikides ju on valimisi mõjutada püütud. Nii et see tähendab seda, et me peame lisama [kaitsekulutusi]. Teiseks tulevad ka NATO väevõime eesmärgid, mida ei arutata avalikus ruumis, vaid arutatakse selleks ettenähtud ruumides vastava loa olemasolul nende inimestega, kes seda planeerivad. Seda, ma arvan, teatud ulatuses saab ju Kaitseväe juhataja või keegi valdkonna inimene ka teie fraktsioonile tutvustada. Riigikogu liikmetel ilmselt see juurdepääsuvõimalus on. Sellest tulenevalt me peame oma kaitsekulutusi suurendama. Ja praktikas tähendabki see seda, et me peame osa oma kaitsehangetest tooma ajas ettepoole, mis on ikkagi üsna [vaeva]nõudev ettevõtmine. See ei ole nii lihtne, sellepärast et paljusid asju, vahendeid või võimeid, mida me tahame, ei ole nii lihtne nii kiiresti saada. Aga see tähendab seda, et me peame Kaitseministeeriumi tasandil, kaitseplaneerijate tasandil tegema samme ja hindama, mida me saame 2026., 2027. ja 2028. aastal tuua ettepoole, vastavalt sellele, mida Kaitsevägi vajab, ning võtma sihi tõsta kaitsekulutuste tase 5%-ni.

Urmas Reinsalu, täpsustav küsimus, palun!

Härra peaminister! Ma ei saanud nüüd täpselt aru. Te ütlesite, et järgmisel aastal on kaitsekulude tase 3,7%. Samas olete te valitsusjuhina püstitanud sihiseade 5%-ni. Seda on möönnud ka teised valitsuse liikmed. Mis aega kaitsekulude sihiseade teie hinnangul peaks hõlmama, on minu esimene küsimus. Minu konkreetne küsimus, mille ma teile esitasin, seisnes selles, et kui Kaitseväe juhataja teile eelmisel sügisel – ja oleks hea, kui te täpsustate, millal te täpselt selle saite – sellise nõuande andis kaitsekulude tõstmise kohta, siis miks ei leidnud see kajastamist 2025. aasta eelarves ja eelarve perspektiivis aastatel 2025–2028. Veelgi enam, kui Isamaa tegi ettepaneku 2025. aasta eelarve menetlemisel tuua moona teema ettepoole, siis valitsusliit hääletas selle maha. Argument oli, et see on kooskõlas Kaitseväe juhataja nõuandega. Lupus in fabula, eile hommikul arutas parlament Isamaa otsuse eelnõu, mille kohaselt oleks moona, vajaliku kriitilise võime varu soetamine toodud ettepoole. Valitsuse seisukoht, mis on kirjalikult mul olemas valitsuse esindajalt, oli, et see ei ole kooskõlas Euroopa majandusjuhtimise määrusega ja seetõttu valitsus seda ei saa toetada. Eurovahendeid ei kavatsegi valitsus taotleda selleks, et suunata neid täiendavalt riigikaitsesse. Nii et minu küsimus konkreetselt on, mis põhjustel ei asutud seda Kaitseväe juhataja nõuannet realiseerima juba eelmisel sügisel, kui see teie käsutusse sai. Millal, äkki oskate te mulle praegu vastates täpsustada?

Ma nüüd ei tea, kas ma sain päris õigesti pihta. Kui ma ei saanud, eks me jõuame siis seda veel täpsustada. Kaitseväe juhataja nõuanne on valitsusele antud, Kaitseministeeriumi kaitseplaneerijad sellest lähtuvalt kaitsevõimete kasvu ka planeerivad. Seesama 1,6 miljardit on täna jaotatud plaanitud hangeteks aastatel 2025–2031. See on avalik informatsioon. Ja lähtuvalt sellest, et võib-olla meil on vaja tempot tõsta, peavad kaitseplaneerijad ilmselt hindama, mida nad saavad ajas ettepoole tuua ja millise tempoga on võimalik neid hankeid korraldada, nii et me saame need võimed, mida meil on vaja. Nii et Kaitseväe juhataja nõuanne on edasi antud, seda on arvestatud ning Kaitseministeerium ja kaitseplaneerijad sellest lähtuvalt loomulikult tegutsevad.

Ja üks lisaküsimus saalist. Hea kolleeg Lauri Laats, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ma jätkan ikkagi Nordica lainel. Vaadates seda Eesti Ekspressi lugu, on nende väide, et te bluffisite ja valetasite. Kas te plaanite siis Eesti Ekspressi selle väite eest kohtusse anda, kuna see ei vasta tõele? Aga ma tsiteerin teie välja öeldut, mis on ka avaldatud siin loos. ""Sel ajal, kui mina kliimaministriks sain ja probleemid paljastusid, oli ettevõtte juhtkonna ainukene ettepanek anda täiendavalt sinna maksumaksja raha, millest mina keeldusin," kuulutas Michal 2024. aasta 9. oktoobril riigikogu infotunnis. "Valitsus minu positsiooni ka toetas ning me täiendavalt maksumaksja raha sinna ei andnud." Veidi üle kuu hiljem, 20. novembril keeras Michal oma väitele veelgi vinti peale: "Nordicast – ma loodan südamest – me veel räägime, sest mul on hea meel, et mina olen nende hulgas, kes sinna lisaraha ei andnud."" Te väitsite, et 2020. aastal võeti see otsus vastu. Arusaadav, seda on ka siin kirjeldatud. Küsimus on sama summa kohta, mille kohta te ütlesite, et iga-aastaselt seda laenu planeeriti anda. 2023. aastal, kui Jan Palmér tuli raha küsima, otsustas valitsus seda Nordicale mitte anda. 2024. aasta 19. aprillil laen suuruses 1,5 miljonit ikkagi anti. Nüüd on küsimus. See on igal juhul riigi raha, maksumaksja raha, mida anti KredExi kaudu 19. aprillil 2024. Teie siin 9. ja 20. oktoobril infotunnis väitsite, et riik ei ole sinna raha andnud ja teie kindlasti olete see minister, kes seda protsessi takistas. Vaat sellele küsimusele ma tahangi vastust saada.

Jaa, väga hea, ma selgitan veel ja püüan teha seda nii selgelt, kui ma suudan. Esiteks, ettevõtte juhtkonnal, kes raskuste ilmnemisel kiiresti lahkus, oli ainuke ettepanek, et tehke valitsuses otsus ja andke sinna täiendavalt maksumaksja raha. Ma ei mäleta, kui palju selle ettepaneku suurus oli, aga 10–20 miljonit oli minimaalne suurusjärk, mida nad siis pakkusid ideena. Mina ütlesin, et mina sellega nõus ei ole, meil on kärpeaeg, me kindlasti ei anna sinna täiendavat raha. 2019. aastast see ettevõte ei lennanud enam Tallinnast, aga ettevõtte asutamisel oli mõte, et esiteks ta lendab Tallinnast ja teiseks saab ta ise majanduslikult hakkama. Ta ei saanud ka majanduslikult ise hakkama. Nii et see oli see otsuse alus, miks täiendavat raha valitsus otsustas mitte anda, ja see on igati korrektne. 2020. aastal [tegi] valitsus otsuse ja selle otsuse alusel KredExi nõukogu tegi lepingu, mille alusel ta on teinud laenumakseid sellesse ettevõttesse. [Täiendava] raha andmine ja laenu andmine KredExist on täiesti erinevad asjad. Ma ei tea, millised nende laenulepingud pankadega kuskil mujal olid. [Täiendava] raha andmist mina ei pooldanud ja selle ma ütlesin ka selgelt välja. Keegi ehk arvab, et KredExi rahastus on midagi üllatavat, midagi väga salajast, aga seda me oleme siin infotundides, komisjonides igal pool selgitanud, see ei saanud kuidagi saladus olla. Ja kui te küsite, kas ma plaanin Eesti Ekspressi kohtusse kaevata, [siis ma vastan, et] ei, ma ei plaani. Ma lähen reedel hoopis Delfi juubelile, kus ma saan selle asja ära õiendada. Ma saan aru, et minu nimega saab palju klikke müüa, nii et jõudu!

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.