Политическая ситуация

Nii, läheme kaheksanda küsimuse juurde. See on samuti peaminister Kaja Kallasele, küsib Riigikogu liige Urmas Reinsalu ja teema on poliitiline olukord. Urmas Reinsalu, palun!

Proua peaminister! Teate, ma arvan, et Eestile oleks kõige mõistlikum, kui te paneksite ameti maha. Ma ütlen seda ausalt. Teie valitsus langetab praegu maksutõusude otsuseid, mis ei vasta Eesti majanduse huvidele, ja nende otsuste puhul, mida tuleks teha, iseloomustab teid otsustamatus. Meil on valitsuses otsustamatuskriis ja seda ei varja tegelikkuses omavahelistes vestlustes ka teie koalitsioonikaaslased. Aga teate, ma küsin teilt kaks konkreetset küsimust. Minu esimene küsimus – ilmestamaks kehva poliitikat, aga ka otsustamatust – puudutab kurikuulsat automaksu. Euroopa Komisjon ei aktsepteeri käsitlust, et uut autot soetades maksustatakse [ostu]tehingu puhul üksnes esmakordselt välisriigist toodud autod. Ta lükkas selle ettepaneku tagasi. Nüüd on teie valitsusel kavas hakata maksustama Eesti sees kõiki tehinguid autodega. Miks te, teades tegelikkuses suurepäraselt, et see ei vasta inimeste toimetulekuhuvidele ja sellele ei ole ühiskonnas toetust, olete valinud Euroopa Liidu taha pugedes inimesi täiendavalt koormava meetme? Seda esiteks. Teine küsimus puudutab otsustamatust riigi rahanduses. Valitsuskoalitsioon hääletas siin eile maha Isamaa ettepaneku vähendada jooksvalt valitsemiskulusid poole protsendi ulatuses SKP‑st. Ettepaneku, [mis puudutab seda, et] te olete prognoosinud valesti eelarve täitumist, mille eest ma hoiatasin teid juba läinud sügisel. Miks te seda tegite? Küsimus on väga lihtne. Valitsus ajab poliitikat, mis paraku ei vasta inimeste toimetulekuhuvidele ja meie majanduse huvidele. Seetõttu on Eesti jätkuvalt riik, mis on Euroopas kõige suuremas majanduslanguses. Proua peaminister, see on äärmiselt tõsine olukord. Minu heatahtlik soovitus valitsusele on, et valitsuses peab juhtimiskriisist vabanema, ja see puudutab isiklikult teie juhtimist.

Aitäh! No see, et ma teile ei meeldi, on algusest peale selge olnud. Te teate, et põhiseaduses on selleks vastav tööriist. See tööriist ei ole peaministri kiusamine, et ta läheks ise ära, vaid see tööriist on umbusalduse avaldamine. Saage siin Riigikogus kokku vähemalt 21 pooltallkirja, algatage siis umbusaldus ja veenge kolleegid Riigikogus ära, et ma ei sobi seda ametit pidama. Umbusaldus läheb läbi, kui te suudate kolleegid ära veenda. See on see tööriist – teile meeldetuletuseks. Nüüd konkreetselt teie küsimuste juurde. Kõigepealt, registreerimistasu tuleb ju alla, kui baas läheb laiemaks – see on võrdne kohtlemine. Nüüd see teie nii-öelda ettepanek. Te olete suurepärane loosungite [kasutaja]. Ma tõesti alati imetlusega vaatan, kuidas te suudate loopida selliseid loosungeid, millel absoluutselt mingit sisu ei ole. Te teete seda väga enesekindlalt ja jätate hea mulje. Aga need teie nii-öelda ettepanekud on pelgalt lakoonilised hüüdlaused ilma igasuguse konkreetsuseta. Ilma igasuguse konkreetsuseta! Väga lihtne on panna kirja kümme poollauset ja nimetada neid tohutuks plaaniks. Aga ütleme ausalt, see plaan on lihtsalt piinlik. Teiseks ei lähe teie teod ja sõnad mitte kuidagi kokku. Kui te olite Jüri Ratase valitsuses välisminister, siis suutsite te ühe aastaga – ühe aastaga! – kasvatada Välisministeeriumi eelarvet 30%. 30%! Ja praegu soovitate justkui tohutut riigiametnike vähendamist. Ometi, mida te ise välisministrina tegite? Suurendasite just ametnike arvu, ja suurendasite seda märkimisväärselt. Nii et sõnad ja teod ei lähe mitte kuidagi kokku. Aga tagasi tänapäeva. Loomulikult käib töö selle nimel, et kulud ja tulud oleksid tasakaalus. Jah, meie teeme seda tööd põhjalike ettevalmistustega ja mitte ainult augustis, kui me peame eelarve ja riigi eelarvestrateegiaga välja tulema. Me teeme seda tööd juba praegu just selleks, et otsused oleksid lõpuks kergemad. Ma tõesti ootan, et te ka sisuliselt toetate neid raskeid otsuseid eelarve kordasaamiseks. See tähendab valusaid kärpeid – paraku ei ole mitte ühtegi meeldivat kärbet –, see tähendab ka tulude tõusu ja see tähendab tegelikult …

Teie aeg!

… poliitilist ühtsust, mida on vaja selleks, et raskeid otsuseid teha.

Aitäh! Järgnevalt lisaküsimus. Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Ma kõrvaltvaatajana sõbralikult ütlen, et selline ohvrimentaliteet – halb opositsioon kiusab, kurjad Võru inimesed kiusavad – ei ole võib-olla päris sobilik või hea toon. Ma lihtsalt ütlen ka, et tegelikult peab sellega arvestama ja olema valmis kriitikaks, kui te teete otsuseid, mis enamikule Eesti inimestest on ikkagi vastuvõetamatud. Enamik nendestsamadest maksutõusudest, kobarmaksutõusudest, mida Reformierakonna valitsus teeb, tehakse ju selleks, et saaks kaotada selle niinimetatud maksuastme. Ma ei ole ise ka selle maksuastme fänn, aga praegust eelarve olukorda vaadates tundub täiesti terve mõistuse vastane, et te jätate 2000 või 2500 eurot teenivale inimesele 100 eurot rohkem kätte, aga samal ajal teised maksutõusud, automaks, limonaadimaks, kõik riigilõivude tõusud – kõik need massilised erinevate maksude ja lõivude tõstmised – võtavad selle inimese käest oluliselt rohkem [raha] ära, kui ta maksuastme kaotamisest võidab. Võib-olla jäävad maksuastme kaotamise ja kogu selle hinnaralli järel plussi tõesti ainult Riigikogu liikmed ja valitsuse töötajad, kes saavad palka 4000–5000 pluss eurot. Sellisel juhul on ka mingi võit maksuastme [kaotamisest]. Aga inimeselt, kes teenib 2000, 2500 või 3000 eurot, võtate te selle maksuralliga ära kogu raha, mis talle maksuastme kaotamise järel [rohkem] kätte jääb – ja veelgi rohkem tegelikult. Nii et ma arvan, et kui te sellest taganeksite, siis ka Eesti rahva suhtumine teisse juba paraneks.

Aitäh! Kõigepealt peaks üle käima, kus on kulud suurenenud. Kulud on suurenenud ligi 4% SKT‑st. Suures plaanis 1% on läinud sotsiaaltoetuste tõusuks – seal on pensionid, aga ka lastetoetused, mille tõusu te olete tugevalt toetanud. Teine 1% on läinud tervisele, täiendavad kulud tekkisid juba tervisekriisis. Kolmas protsent on riigikaitsele minevad kulud. Ma lihtsalt tuletan meelde, et kõik erakonnad ütlesid enne valimisi, et riigikaitsekulud peavad olema vähemalt 3% SKT‑st, ehk siis seal tundus olevat lai nõusolek. Ja neljas protsent on intressikulu, mis on tekkinud puhtalt selle tõttu, et meie kulud ja tulud ei ole tasakaalus ning selle vahe me peame katma laenudega. Laenud ei ole paraku tasuta, laenud on intressiga ja intressimäär on tõusnud. Nüüd tulen maksude juurde. Jällegi, maksustada saab kolme asja: saab maksustada tarbimist, saab maksustada tulu ja saab maksustada vara. Varamaksud on meil olnud olematud. Nüüd tuleb automaks, mis on varamaks. Tulumaksuga maksustatud töötasu karistab tulumaksuküüru korral just neid inimesi, kes ei ole kõrgepalgalised. Kõige kõrgema protsendiga on maksustatud inimesed, kes teenivad 1200–2100 eurot kuus. Ei saa kuidagi öelda, et need on rikkad. Tulumaksuküür on endaga tegelikult kaasa toonud selle, et see pärsib ka palkade tõstmist, sellepärast et ettevõtjatel puudub motivatsioon: kui minna nii-öelda järgmisele tuluastmele, söövad maksud palgatõusu ära. Kui tulumaksuküür kaob ära, siis kõik inimesed, kes teenivad alla 8000 euro kuus, otseselt võidavad tulumaksureformist. Ja sellel on kaks efekti veel. Üks on ettevõtjate koormuse vähendamine, mis puudutab tööjõukulusid, teine efekt on see, et inimestele jääb rohkem raha kätte, ja kolmas efekt on see, et kui inimestele jääb rohkem raha kätte, siis nad suunavad selle raha majandusse, mis omakorda elavdab Eesti majandust. Nii et see on kindlasti positiivne asi.

Suur tänu! Järgnevalt Urmas Reinsalu, täpsustav küsimus, palun!

Proua peaminister! Inimestele ei jää mingit rohkemat raha kätte, sest just nimelt ka tarbimismaksude kaudu te võtate selle raha ära, lüües eriti valusalt just väiksema sissetulekuga inimesi. Ma tahan ümber lükata selle väite või osunduse, mis puudutas Välisministeeriumi eelarve kasvu. Te viitasite vist aastale 2020. Selle keskne põhjus oli see, et Eesti oli ÜRO Julgeolekunõukogu ajutine liige, 2020. aastal muu hulgas eesistuja. Ma ei ole nõus käsitlusega, et Eesti oleks pidanud sellest positsioonist loobuma. See oli muu hulgas vajalik Venemaa agressiivse tegevuse tõrjumiseks diplomaatias. Nüüd minu küsimus teile, proua peaminister. Te kõnelesite mingitest kangelaslikest otsustest, mille valitsus on langetanud. Keegi neid näinud ei ole, pigem on valitsus patiseisus ja naudib mittemidagitegemist. 2023. aastal ma panin ette teha negatiivne jooksev eelarve – te lükkasite selle ettepaneku tagasi. 2024. aastal ma hoiatasin, et eelarve ei tule täis. Nüüd te olete eeldatavalt ka ise sellele teadmisele jõudnud, kuid sellele vaatamata säilitasite selle eelarve mahu. 2024. aasta jaanuaris ma hoiatasin, et tuleb teha negatiivne eelarve, siis te ei teinud mitte midagi. Ja eile siin saalis hääletas koalitsioon maha valitsemiskulude kokkutõmbamise ettepaneku, mille Isamaa oli esitanud. Nii et tegelikkuses see on paigalmarss, proua peaminister. Te peate seda ausalt tunnistama. Mul on konkreetsed küsimused, et saada aru, kui palju hoomatakse praegu valitsusjuhtimise tasemel riigi majanduse ja rahanduse olukorda. Kui palju raha jäi Eesti Vabariigi valitsusel 2023. aastal kasutamata ehk kui palju raha kantakse üle 2024. aastasse? [2023. aasta lõpust] on möödas ligi viis kuud ja valitsusel peab selle kohta selge ülevaade olema. Ja teine küsimus, millele ma ei saanud vastust: kui rahanduslik olukord on keerukas, siis miks valitsus on ikkagi kinni selles, et viia ellu Reformierakonna eelmiste valimiste kõige kallim valimislubadus? Kas see on jõukohane?

Aitäh! Te olete ikka uskumatult osav demagoog, tõesti tahaksin aplodeerida teile. Aga te lähete osavalt mööda sellest, et kui te ise olite valitsuses, siis te tegelikult ainult surusite kulude kasvu. Ainult surusite kulude kasvu! Võtame sellesama peretoetuste tõusu – tegelikult [tehti need toetused] ikka väga-väga kõrgeks. Ma ei tea, olid mingid randlaste mured, ja igasuguseid kulusid tuli teie [ajal]. Selles mõttes, jällegi, sõnad ja teod ei lähe mitte kuidagi omavahel kokku. Te küsisite, mis on need otsused, mida valitsus on teinud. Hea küll, kasutan seda võimalust ja tuletan teile neid otsuseid meelde. Kõigepealt, kõige suurem investeering ja otsus, mida see valitsus on teinud julgeolekuolukorda arvestades, on see, et meie kaitsekulud on 3,2% SKT‑st. Seda me oleme teinud. See tähendab, et me panustame riigikaitsesse 1,3 miljardit eurot, nelja aastaga 5,6 miljardit eurot. Teiseks, me lükkame käima Eesti kaitsetööstuse arengu, luues kaitsetööstuspargi, aga ka kaitsetööstusfondi. Oleme käima lükanud mitmeid olulisi reforme, mis on [olnud tegemata] 30 aastat. Olulised reformid on hariduses, kui me räägime kutseharidusest, üldiselt koolivõrgu korrastamisest, eestikeelsele haridusele üleminekust – seda me teeme. Oluline otsus oli veel näiteks abieluvõrdsuse kehtestamine, ka oluline [osa] lääne väärtusruumis olemisest. Energeetikas oleme teinud erakordselt palju ja see on üks oluline sisend, mis on ettevõtjatele vajalik selleks, et kulusid alla tuua. Oleme otsustanud luua uusi ühendusi, oleme käima lükanud tuuleparkide arendusi. Kindlasti ka kliimaseadus. Maksuküüru kaotamine on kõige suurem tulumaksureform või üldse kõige suurem maksureform, mis on olnud. Ei saa samal ajal öelda, et sellel ei ole mingit mõju ja et see maksab väga palju. Saab olla ikkagi üks või teine. Nüüd, rõõmustav uudis on see, et pensionitõus on sel aastal olnud ajaloo suurim. Me oleme perehüvitisi teinud riigile jõukohasemaks, oleme teinud otsuse külmutatud varade kasutamisele võtmiseks Ukraina toetuseks – need eelnõud seisavad muide Riigikogu taga. Me oleme riigi rahanduse kordategemisel lõpetanud katuserahade jagamise. Jällegi, teie erakond on väga selgelt vedanud seda, et [saaks] omadele raha jagada. Oleme piirkondliku mahajäämuse vähendamiseks kokku leppinud kohalike omavalitsuste tulubaasi ümberkorralduse.

Teie aeg!

Ma näen, et mul on aeg otsas. Aga see nimekiri on väga pikk.

Aitäh! Me oleme käsitlenud ära küsimuse, täpsustava küsimuse ja lisaküsimuse. Rohkem küsimusi me selle [teema] juures kahjuks võtta ei saa. Nii et, Valdo Randpere, ma ei saa teie küsimust võtta. Ma lõpetan tänase kaheksanda küsimuse käsitlemise. Enne, kui me läheme üheksanda küsimuse juurde, on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, aga tõepoolest, Urmas Reinsalu, istungi läbiviimise protseduuri kohta. Ärme kasutame seda võimalust vastusõnavõttudeks. Sellist protseduuri ei ole meil selles formaadis ette nähtud. Urmas Reinsalu, palun!

Vastavalt kodukorraseadusele, härra Riigikogu esimees, on teie ülesanne juhul, kui vastaja kaldub teemast kõrvale, [sellele tähelepanu juhtida], ja tegelikult on teil ka õigus sõnavõtt katkestada. Härra Riigikogu esimees, miks te praegusel juhul oma ülesannet ei täitnud? Ma sain peaministrilt parlamendi ees A4[‑lehe jagu] jutupunkte. Õnnitlen, ilusad jutupunktid! Kui te kavatsete neid jutupunkte kõikide küsimuste puhul esitada, siis ei pea parlamendi ette tulema, vaid need jutupunktid võib lihtsalt jooksvalt saata. Mul oli konkreetne küsimus, härra Riigikogu esimees – te kindlasti panite tähele ja teie ülesanne oleks olnud kodukorraseaduse loogika alusel juhtida sellele peaministri tähelepanu –, kui palju jäi 2023. aastal valitsusel [raha] kasutamata, et saada ülevaade, kas valitsusel üldse on praegu mingit selget arusaama riigi rahanduse olukorrast. Praegu on juba maikuu keskpaik. Ma ei saanud sellele vastust, vaid peaminister kritiseeris seda, et Isamaa tegeleb rannarahva probleemidega, et bürokraatiat nendel teemadel [vähendada]. Härra Riigikogu esimees, miks te ei täitnud kodukorraseadust?

Aitäh, härra Urmas Reinsalu! Mina sekkun siis, kui ei püsita teemas. Ma olen tänase infotunni jooksul ühe korra vastavale teemale tähelepanu juhtinud ja eeldan, et kõik kolleegid peavad sellest kinni. Ma tegutsen ja toimin vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele. Seetõttu ma ei saa vähemalt selles aspektis lugeda seda protseduuriliseks küsimuseks. Antud juhul proua peaminister püsis teemas ja Riigikogu esimees ei pidanud vajalikuks sekkuda. Valdo Randpere, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Aitäh! Kuna mul on täpselt sama palju istungi protseduuri kohta käiv küsimus kui Urmas Reinsalul, siis ma eeldan, et sa annad mulle ka küsimiseks minuti ja kaheksa sekundit. Küsimus on järgmine: kas Riigikogu juhatus on arutanud – kas siin istungil või pärast seda või enne seda, kui istung või infotund algab –, et Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse kohaselt on meil komisjonid, millel on mingi pädevus, millega nad tegelevad, ka erikomisjonid? On ka riigieelarve kontrolli erikomisjon, mis teeb pidevalt midagi muud kui see, mida seadus neile ette on näinud. Küll nad räägivad seal lilledest ja liblikatest, automaksu on arutatud umbes kordi kümme. Minu küsimus on, et kas siin saalis ei saaks inimestele, kes komisjone juhivad, äkki meelde tuletada, et ka valitsuse liikmetel, kes siin istuvad, vastutavad ja eelarveteemal praegu vastavad, oleks lihtsam oma tööd teha, kui nad saaksid tuge Riigikogult ja Riigikogus olemas olevatelt komisjonidelt, mis võikski olla selleks ette nähtud.

Aitäh, hea kolleeg! See väljub nüüd küll väga selgelt praeguse infotunni raamest. Ma ei saa lugeda seda protseduuriliseks küsimuseks. Aga nagu ma olen korduvalt öelnud, Riigikogu komisjonide enesekorraldusõigus on väga suur ja nad saavad ise väga palju otsustada selle üle, mil moel komisjonides arutelu käib. See on teema, millele ma olen korduvalt tähelepanu juhtinud. Hea kolleeg Urmas Reinsalu, ma ei jätka seda diskussiooni praegu.