Eesti poliitika

Tänane kuues küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Urmas Reinsalu ja teema on Eesti poliitika. Urmas Reinsalu, palun!

Härra peaminister! Eesti on keerulises seisus. Meil on määramatud välised probleemid julgeolekukeskkonnas, meil on haprad majanduslikud väljavaated ja meil on ka poliitiline usalduskriis, mis eskaleerus järjekordselt sellel esmaspäeval. Siin parlamendisaalis on kõik parlamendis olevad jõud, teie partei sealhulgas, tõdenud, et senine poliitiline juhtimine on jõudnud ummikusse. Isamaa Erakond arutas väga tõsiselt, milline võiks olla lahendustee, et liikuda edasi, et Eesti ei kaotaks enam aega, nagu ta on kaotanud aega viimase kaheksa kuu jooksul. Minu ettepanek teile, härra peaminister, on see, ja ma saadan ka kõigile parlamendierakondade juhtidele täna välja selle ettepaneku, et riigi poliitiline juhtkond peaks tõsiselt seda olukorda arutama ja peaks edasi liikumiseks lahendusteed otsides [aru saama], et poliitilises ummikseisus oleks mõistlik rakendada Saksamaa mudelit. Saksamaa viis läbi uued valimised. Ma võtsin valimisteenistusest juba välja sellekohased andmed. Kui parlamendi poliitilisel enamusel õnnestub saavutada poliitiline kokkulepe siin saalis, koostöös presidendiga, siis saab Eestis viia aprilli lõpul läbi uued parlamendivalimised. Eesti ei kaotaks siis enam aega, seda esiteks. Teiseks, me saaksime astuda selge sammu selleks, et väljuda usalduskriisist, mis on nii julgeolekuliselt ja sotsiaalselt kui ka majanduslikult Eesti ühiskonna efektiivsuse jaoks tõsine probleem. Härra peaminister, kas te olete valmis tõsiselt kaaluma minu ettepanekut?

Aitäh, härra Reinsalu! Mina jälle omalt poolt oleks oodanud selle sissejuhatuse järel sõnumit, et te olete kaalunud ja otsustanud Eesti riigi ja rahva jaoks keerulisel ajal tulla parempoolsesse valitsusse ja panna õla alla. Te oleksite pidanud kaaluma seda, mitte [tegelema] mängurlusega. Valitsusel ja koalitsioonil on enamus olemas. Ajal, kui julgeolekuolukord, nagu te ütlete, on kriitiline, tuleb teha otsuseid julgeolekukulude kasvatamiseks, uute võimete hankimiseks, ja ka majanduse jaoks. Jah, majandus on tõusu alguses, aga tõus on habras. See tähendab, et tuleb teha ka otsuseid selle jaoks, et see tõus oleks kindel ja tooks Eesti inimestele jõukust. Nagu öeldud, tuleb kaotada ettevõtte kasumi maksustamine ja vähendada ka eraisikute tulumaksukoormust, [kaotades maksustamise] esimesest eurost, mis aitab rohkem neid inimesi, kelle sissetulek on väike. Kõik need otsused on vaja teha nüüd ja kohe ning ka bürokraatiat on vaja vähendada. Mul on väga kahju, kui te lähete – ehkki ma küll mõistan, et opositsioonil on vabadus tegeleda kõigega, millega ta tahab tegelda – uitama nendele radadele, kus antud hetkel [ei leidu] võimalusi neid probleeme kuidagi lahendada. Ma endiselt ütlen seda, mida ma olen teile korduvalt öelnud: ma arvan, et ka Isamaa valijate huvides, keda Eestis on ju praegu, nagu toetusnumbritest [selgub], väga palju, oleks kindlasti, kui te oma rabedast käitumisest üle saaksite ja ütleksite kogu selle jutu peale, et te tulete valitsusse ja panete õla alla. Jah, valitsuses ei saa ükski osapool kindlasti teha kõike, mida ta tahab. Aga parempoolne valitsus viib ellu seda poliitikat, mida Eestil vaja on, nii makse alandades, rohkem raha kätte jättes, majanduskasvu elavdades kui ka julgeolekut kindlustades, samuti paljusid muid valikuid tehes. Nii et teinekord öelge sellise kõlava sissejuhatuse asemel, et te tulete tööd tegema, mitte [ärge hakake] mänge mängima.

Suur tänu! Urmas Reinsalu, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Härra peaminister! Te osundasite rabedusele. Te kõnelesite siin parlamendisaalis kaheksa kuud tagasi kindlustundest, aga me oleme saanud, nagu teie enda partei esindajad ning Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide ministrid on öelnud, juhtimiskaose. Tõsi on see, härra peaminister, et me peame panustama julgeolekusse. Kahjuks on olukord selline – minu kätte sattus täna ametnikelt pärit informatsioon –, et moonahanke 1,6 miljardist on paraku suudetud kohustustega katta 0 eurot. Vastupidi, uued valimised peaksid looma Eestile rohkem julgeolekut. Selle nimel on mul ettepanek, et ka parteid lepiksid kokku, et riigikaitseküsimustes on vaja venitusteta neid tegematajätmisi tasa teha, täielikult Kaitseväe juhataja sõjaliste nõuannete alusel, rahastades Eesti kriitilisi võime‑ ja moonavajadusi. Tänases parlamendisituatsioonis olete teie hegemoon ja teil ei ole ühtegi vabandust oma kehva poliitika õigustamiseks. Kas Isamaa, kes pakub teie poliitilisele agendale ja läbikukkumisele alternatiivi, peaks tulema teie poliitika legitimeerijaks? Tõepoolest, minu vastus on eitav. Selleks, et te mõne üksiku elemendi oma maksutõusude kaskaadist Isamaa ja ühiskonna survel demonteerite, ei ole teil vaja Isamaad valitsusse. Reformierakonnal on juba olemas üks külgkorv, kes teie kõrval istub. Kahe külgkorviga mootorratast ei ole vaja. Härra Michal, minu küsimus teile, millele te ei vastanud: kas uued valimised, millel Eesti kodanikud langetaksid otsuse, kuidas me edasi liigume, ja et me ei kaotaks aega, on teie jaoks põhimõtteliselt mõeldav lahendustee praeguses poliitilises ummikseisus, mida te ise ju objektiivselt olete tunnistanud?

Härra peaminister, palun!

Aa, aitäh! Ma ootasin, et küsimus ära lõpeks. Aitäh, härra Reinsalu! Mina ütlen endiselt nii. Kui ma õigesti mäletan, siis olete teiegi jurist. Põhiseaduses on kirjas, millisel juhul erakorralised valimised esile kutsutakse. Põhiseadus, nagu me teame, on üsna hea ja ülevaatlik dokument, kust saab seda järele vaadata. Seda esiteks. Teiseks, see teie lähenemine, et selle asemel, et hankida kiiresti seda, mida meil riigikaitseks on vaja, [kasutades] täiendavaid investeeringuid, täiendavat rahastamist, me asuksime menetlema seda kõike valimiskampaanias või valimistel, on täiesti äraspidine suund. Sellel nädalal tutvustab kaitseminister ühte osa ja järgmisel nädalal teist osa sellest plaanist, kuidas hankida täiendavaid kaitsevõimeid, et järgnevatel aastatel viia kaitsekulud 4–5% kanti. Eesmärk on 5%. See tähendab, et meil sünnivad kaitsevõimed, mida meil varem ei ole olnud. Kui teie arvate, et selle asemel, et kaitseminister peaks hankima need võimed, võiks me tegeleda valimiskampaaniaga, siis mina arvan, et te olete küll ikka üdini valel teel. Ma saan aru, et te otsite erinevaid viise, kuidas mitte vastata küsimusele. Tegemist on parempoolse valitsusega, kus, jah, tõepoolest, kõike keegi ei saa, aga on võimalik maksusüsteem muuta mõistlikuks, kaotada ettevõtete kasumi maksustamine, vähendada eraisikute tulumaksukoormust, teha ettevõtlus lihtsamaks, looduskaitsereegleid vähendada ja selgemaks teha, bürokraatiat lõikuda, teha kõiki selliseid asju, mida Eestil on vaja. Miks te sinna juba teel ei ole? Ega sellele ei olegi tegelikult head vastust. Ma saan aru, et opositsiooni leib on lihtsam, tööpäev lühem. Aga mõelge, et keeruline aeg on. Ma kutsun teid üles vastutustundlikult käituma ja seda võimalust kasutama.

Suur tänu! Meil on ka varasem praktika olnud selline, et kui teisi küsijaid ei ole, siis saab küsija lisaküsimuse esitamise võimaluse endale. Urmas Reinsalu, te saate nüüd võimaluse selle teema raames veel kord küsida, esitades ka lisaküsimuse. Palun!

Härra Michal, ärge naljatage! Eesti kodanike ja ettevõtete maksud suurenevad teie organiseeritult (Naer ja hääled saalis.) sellel aastal üle miljardi euro. Te andsite sõna, et julgeolekumaks on tähtajaline. Härra Ligi eilne avaldus näitab, et te olete taganemas ka sellest seisukohast, muutes selle [maksu] püsivaks: kõrgem tulumaks, kõrgem käibemaks. Te viitate riigikaitse valdkonna olulistele vajakajäämistele, mida ka teie enda valitsuse esindajad on tunnistanud. Julgeolekuvallas on oldud töntsid otsuseid langetama. See ongi probleem, härra Michal. Kaks aastat olete te olnud võimetud poliitiliselt sisustama ja reaalselt rakendama – ma viitan ainuüksi moonahankele – 1,6 miljardit eurot. See on probleem. Te saite Kaitseväe juhataja sõjalise nõuande kriitiliste võimevajaduste kohta, ka NATO kollektiivse väevõime planeerimisest tulenevalt, eelmise aasta septembrikuus koos rahalise arvestusega, kuid paraku ei olnud teil julgust näha neid vajadusi ette 2025. aasta eelarves ja riigi eelarvestrateegias 2025–2028. Kusti Salm, endine Kaitseministeeriumi kantsler, on andnud paraku hävitava hinnangu nii proua Kallase valitsuste kui ka teie valitsuse võimetusele langetada täiendavaid otsuseid. See on väga tõsine diagnoos, vaadates seda ekspertiisi. Nii et minu küsimus on, vastupidi, selline. [Loodan, et te] saate õigesti aru. Eesti ei tohi kaotada aega. Kas te põhimõtteliselt välistate uued valimised või te peate neid võimalikuks, kui neile tekib laiapõhjaline toetus?

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud küsija, hea Reinsalu! Nüüd me teeme kolmandat korda sedasama ringi. (Hääl saalist.) Ma ütleks niimoodi, et te peaksite keerulisel ajal rohkem mõtlema Eesti riigile, Eesti rahvale ja Eesti inimeste huvidele, mitte poliitmängudele. See on minu arvamus. Erakorraliste valimiste reeglid on põhiseaduses olemas ja igaüks saab neid sealt järele vaadata. Aga samas, vajadus riigikaitsekulude kasvuks, vajaliku moona ostmiseks, võimete kasvatamiseks on reaalsus. Seda kõike tuleb teha kiiresti. Kaitseminister tuleb kohase plaaniga valitsusse. Mina olen juba varem öelnud, et eesmärk on kaitsekulutuste tõus 5%‑ni. See ei ole mitte ainult ettekujutus protsendist, vaid see lähtub NATO väevõimete eesmärgist, mis tähendab seda, et Eestil on eesmärgid, mida me NATO-liitlasena peame täitma, et Eesti rahvas ja riik oleksid kaitstud NATO raames ja me suudaksime ise hakkama saada ohu ja vaenlase rünnakuga. Ainult see loeb, kui aega on [vähe]. Teie tahate samal ajal mängida mänge, aga nende mängude asemel soovitan mina teile endiselt, et uks on avatud, tulge pange õlg alla ja tehke tööd. Mänge võite alati hiljem mängida.

Suur tänu! Härra peaminister, palun!

Suur tänu! Lõpetame tänase kuuenda küsimuse käsitlemise.