Kuude kaupa: Siim Pohlak
Kokku kuid: 18
Täielikult profileeritud: 18
09.2025
2 Sõnavõtud
Peamine vastane on valitsus ja peaminister, keda kritiseeritakse teravalt läbipaistvuse puudumise ja ebaausa kommunikatsiooni pärast. Kriitika on suunatud valitsuse tegevusprotseduuridele, eriti info varjamisele parlamendi ja avalikkuse eest. Rünnaku intensiivsus on kõrge, küsides otse, kas valitsus kardab Eesti inimesi.
06.2025
1 Sõnavõtud
Kriitika on suunatud "praeguse olukorra" jätkumise vastu, mis tekitab kahju kultuurikorraldajatele. Kaudselt kritiseeritakse olukorra eest vastutavat poolt, viidates, et isegi härra Ossinovski on selle tagajärjel löögi all, mis viitab poliitikapõhisele kriitikale.
05.2025
18 Sõnavõtud
Peamine vastane on Reformierakond ja selle koalitsioonipartnerid (Eesti 200, sotsid), keda süüdistatakse järjepidevas maksude tõstmises, valetamises ja ebaõiglase majanduspoliitika ajamises. Kriitika on intensiivne ja ulatub poliitilistest otsustest (maksutõusud) isiklike süüdistusteni (reaalsustaju puudumine, enda sissetuleku eest võitlemine). Kõneleja kritiseerib Reformierakonda ka Venemaa-lembuses ja e-valimiste fanaatilises toetamises.
04.2025
5 Sõnavõtud
Peamine vastane on Reformierakond ja valitsuskoalitsioon, keda kritiseeritakse iseseisva energiapoliitika puudumise, suurperede kahjustamise (automaks, elektriarved) ja tuuleärimeeste eelistamise eest. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, süüdistades valitsust Brüsseli direktiivide pimesi elluviimises ja Eesti rahva huvide eiramises.
03.2025
7 Sõnavõtud
Opositsiooniline hoiak on tugev, kritiseerides valitsust (sh Eesti 200 ja Reformierakonda) majanduse hävitamise ja valede prioriteetide eest. Kriitika on poliitikapõhine, süüdistades valitsust pöörases majanduspoliitikas ja ebaolulise peenhäälestamisega tegelemises, samal ajal kui majanduse sõlmküsimused jäävad lahendamata. Viidatakse ka Reformierakonna varasemale poliitikale (viisavabadus Venemaaga), et seada kahtluse alla nende praegune usaldusväärsus.
02.2025
4 Sõnavõtud
Peamine vastane on peaminister ja valitsus, kelle energiapoliitikat kritiseeritakse kui "viletsat koopiat" eelmisest valitsusest ja süüdistatakse plaani puudumises. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, rõhutades stsenaariumide läbimängimata jätmist ja toetades umbusaldusavaldust.
01.2025
14 Sõnavõtud
Peamine vastane on Reformierakond, keda süüdistatakse otseselt majanduse hävitamises, saamatuses ja energiajulgeoleku kahjustamises. Kriitika on suunatud ka koalitsioonipartneritele (Eesti 200 ja Sotsid), keda peetakse Reformierakonna poliitika pimesi toetajateks. Rünnakud on intensiivsed ja hõlmavad nii poliitika (automaks, energiapoliitika) kui ka isikute (Jürgen Ligi, Mart Võrklaev) kritiseerimist.
12.2024
15 Sõnavõtud
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon (Reformierakond, Eesti 200, Sotsiaaldemokraadid), keda süüdistatakse eelarveaukude tekitamises, majanduse ruineerimises ja ülbuses. Kriitika on nii poliitiline (valed eesmärgid) kui ka protseduuriline (muudatusettepanekute mahahääletamine, õigusosakonna info eiramine). Kõneleja protesteerib tugevalt valitsuse esindajate poolt Vene või Putini käsilaseks sildistamise vastu, nimetades seda "fašistlikuks loogikaks".
11.2024
16 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon (Reformierakond, Sotsiaaldemokraadid, Eesti 200), keda süüdistatakse majanduslanguses, ebaõiglases maksupoliitikas ja hoolimatuses maainimeste vastu. Kriitika on intensiivne ja keskendub nii poliitilistele sisuküsimustele (automaks, Rail Balticu rahastus) kui ka menetluslikele ebaõiglustele (debati surumine komisjoni, opositsiooni ettepanekute eiramine). Valitsuse tegevust valimisõiguse küsimuses nimetatakse "põlvede ja selgroo painutamiseks."
10.2024
15 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon (Reformierakond, sotsid, Eesti 200) ja selle ministrid, keda süüdistatakse majanduse hävitamises, ülbes juhtimises ja ebaõigluses. Kriitika on nii poliitiline (maksukaos, laristamine, Rail Baltic) kui ka isiklik (demagoogia, ettevõtjate ignoreerimine). Rünnakud on intensiivsed ja kompromiss on välistatud, esitades eelarve tagasilükkamise ettepaneku.
09.2024
8 Sõnavõtud
Peamine kriitika on suunatud Reformierakonnale ja Kaja Kallase valitsuse poliitika jätkajatele, keda süüdistatakse majanduse krahhi juhtimises ja maksukaoses. Kriitika on nii poliitikapõhine (maksutõusud) kui ka protseduuriline (mõjuhinnangute salastamine, valeväidete omistamine). Sotsiaaldemokraadid on kritiseeritud ebaefektiivsuse ja Reformierakonna "pantvangis" olemise eest, suutmata seista oma valijate eest.
07.2024
5 Sõnavõtud
Peamine vastane on Reformierakond ja Kaja Kallase jätkuvalitsus. Kriitika on intensiivne ja mitmetasandiline, hõlmates nii poliitilisi otsuseid (vastutustundetu eelarve, maksutõusud) kui ka eetilisi küsimusi (teadlik valetamine valimiste eel). Valitsuse tegevust kirjeldatakse kui ohtlikku ja Eesti majandust rängalt löövat tegevust, mis viib inimesi riigist minema.
06.2024
15 Sõnavõtud
Peamised kriitika sihtmärgid on Reformierakond ja valitsus tervikuna, keda süüdistatakse riigieelarve miinusesse laskmises ja majanduskriisi süvendamises. Kriitika on suunatud nii poliitikale (maksutõusud, pankade maksustamata jätmine) kui ka valitsuse tekitatud "närvilisele hüsteerilisele õhkkonnale" ja eelnõude menetlemise ebakorrektsusele. Kompromissivalmidus puudub, nõutakse eelnõude tagasivõtmist.
05.2024
16 Sõnavõtud
Peamine vastane on Reformierakonna juhitud valitsus, keda süüdistatakse sajandi suurima maksuralli korraldamises ja kohalike inimeste ning väikeettevõtjate koormamises. Süüdistab valitsust suurkorporatsioonide (Facebook, Google, välispangad) eriesindajaks olemises, kuna need jäävad maksustamata. Kritiseerib peaministrit "ohvrimentaliteedi" eest.
04.2024
20 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsus ja Reformierakond, keda süüdistatakse e-valimiste kaudu võimul püsimises ja seotakse isegi Ühtse Venemaaga. Kriitika on intensiivne ja hõlmab nii poliitilisi (maksutõusud, kliimahullus) kui ka protseduurilisi teemasid (valimiste läbipaistmatus, juhatuse volituste ületamine). Kompromissivalmidust ei ilmne, nõudes e-valimiste kohest lõpetamist ja eelnõude tagasilükkamist.
03.2024
38 Sõnavõtud
Peamine vastane on Reformierakonna juhitud koalitsioon, keda süüdistatakse Eesti rahva huvide reetmises ja suurkapitali teenimises. Kriitika on intensiivne, keskendudes valitsuse majanduslikule saamatusel ja ebaõiglasel maksupoliitikal, mis soosib jõukamat elanikkonda. Valitsust süüdistatakse ka avaliku arvamuse ignoreerimises ja otsustamises "täiesti vastu rahva tahet".
02.2024
25 Sõnavõtud
Peamised vastased on Reformierakond ja valitsus, keda süüdistatakse välismaiste suurpankade huvide teenimises ja Eesti inimeste vaeseks maksustamises. Kriitika on nii poliitiline (ebaõiglased maksutõusud) kui ka protseduuriline (parlamendi töökorra rikkumine rahanduskomisjonis). Vastuseis on intensiivne, süüdistades valitsust tahtlikus venitamises ja parlamendi "teerulliga" ülesõitmises, ning kutsudes rahvast üles valitsuse vastu välja astuma.
01.2024
17 Sõnavõtud
Peamine vastane on Reformierakonna juhitud valitsus ja peaminister, kellelt nõutakse poliitilisi samme ja enesekriitikat. Kriitika on suunatud nii poliitilistele otsustele (maksutõusud, perepoliitika, Rail Baltic) kui ka protseduurilistele puudujääkidele (vastamata jätmine poliitilistele küsimustele, prokuratuuri järelevalve puudumine). Valitsuse tegevust kirjeldatakse kui "nukrat perspektiivi" ja "häbiväärset".