Täiskogu istungite kaupa: Siim Pohlak

Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, eriti Reformierakond ja Kaja Kallase valitsused, keda süüdistatakse majanduse hävitamises ja võimu kuritarvitamises. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilistele ebaõnnestumistele ning eetilistele küsimustele (ettevõtjate mittekuulamine). Kompromissivalmidus puudub, kuna nõutakse valitsuse tegevuse tunnistamist ebaõigeks.

Peamised vastased on pangamaksu vastased, keda süüdistatakse paanika tekitamises ja ebaõnnestunud ühiskondliku fooni loomises. Samuti kritiseeritakse Reformierakonda nende vastuolulise regulatiivse filosoofia pärast, kus valitsus väidetavalt suudab päästa kliima, kuid ei suuda mõjutada majandust. Kriitika on poliitika- ja filosoofiapõhine.

Peamine vastasseis on suunatud Kaja Kallase juhitud valitsuse ja Reformierakonna vastu, keda süüdistatakse riigieelarve miljardilises miinusesse viimises ja majanduspoliitika läbikukkumises. Kriitika on intensiivne, keskendudes nii poliitilisele ebaõnnestumisele kui ka Rahandusministeeriumi läbipaistmatusele (dokumentide salastamine). Kompromissivalmidust ei väljendata, vaid nõutakse valitsuse tegevuse hindamist.

Peamised vastased on Reformierakonna juhitud valitsus ja koalitsioonipartnerid (sotsid, Eesti 200), keda süüdistatakse "ülbes juhtimises" ja kolmeaastases läbikukkumises. Kriitika on intensiivne ja laiaulatuslik, hõlmates nii poliitilist ebaõiglust (suurpankade eelistamine) kui ka protseduurilist läbipaistmatust. Kompromiss on välistatud, mida kinnitab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel esitatud ettepanek eelarve eelnõu tagasi lükata.

Peamine vastasseis on suunatud valitsusele ja valitsuskoalitsioonile, keda kritiseeritakse eelnõu sisu ja moraalituse pärast. Rünnakud on intensiivsed ja keskenduvad poliitika ebamõistlikkusele, nõudes selgitust, miks sellist asja soovitakse lubada. Kompromissivalmidus puudub, kuna tegu on moraalselt vastuvõetamatu küsimusega.