Täiskogu istungite kaupa: Siim Pohlak

Peamine vastane on Reformierakonna valitsus ja selle esindajad (sh Jürgen Ligi), keda süüdistatakse "maksurallis" ja suurkorporatsioonide eelistamises. Kriitika on intensiivne, keskendudes nii poliitilistele otsustele (maksutõusud, erastamine) kui ka protseduurilistele puudujääkidele (huvigruppide kiire väljasaatmine komisjonist). Valitsust nimetatakse suurkorporatsioonide eriesindajaks.

Peamine kriitika on suunatud valitsuskoalitsioonile, eriti Reformierakonnale, keda süüdistatakse e-valimiste probleemide eiramises ja Venemaa paralleelide mahavaikimises. Kriitika on intensiivne ja protseduuriline, vihjates, et valitsus ei näe probleemi seal, kus see on ilmselgelt olemas.

Kõneleja on tugevas opositsioonis Reformierakonna valitsusega, kritiseerides jõuliselt nende kobarmaksutõuse ja eelarvepoliitikat kui enamikule Eesti inimestest vastuvõetamatut. Kriitika on suunatud nii poliitilistele otsustele kui ka peaministri käitumisele, süüdistades teda ohvrimentaliteedis ja nõudes otsustest taganemist.

Otsesed vastased puuduvad, kuid korduvad hääletusnõuded viitavad protseduurilisele vastuseisule või takistustele, mida kõneleja püüab ületada. Kriitika on pigem protseduuriline, mitte poliitiliselt sisuline või isiklik.

Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja koalitsioonile, keda süüdistatakse "pehme diktatuuriihaluses" ja ohtliku maksustamisloogika rakendamises. Kriitika on intensiivne ja filosoofiline, puudutades valitsuse tegevuse olemust ja eesmärke, mitte ainult poliitika sisu.